Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Imbi Raudkivi kaasab ettevõtlusõppesse nii aineõpetajad, kogukonna kui õpilased

Sildid: ettevõtlusõpetaja, mentorõpetaja

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Imbi Raudkivi peab õpetajana oluliseks noorte tuleviku kujundamist ja õppimise mitmekesistamist. Seetõttu on praktilised tegevused ja praktikute kaasamine õppe loomulik osa. Kuna juhtkonna toetus ettevõtlusõppele on tugev, siis sageli ühendab ta jõud hoopiski õpilaste endi või mõne aineõpetajaga ning tulemuseks on suuremad lõimitud tegevus ja projekt, mis õpilastel silmad särama paneb. Ka mentorina on ta valmis lahkelt  abistama alustavaid ettevõtlusõpetajaid.

 Kuidas on Läänemaa Ühisgümnaasiumis ettevõtlusõppe süsteem üles ehitatud ja kui pikk on Teie praktika?

Ettevõtlusõpetajana töötan alates 2015. aastast, mil asusin juhtima koolis majandussuunda, mis on meie kooli üks viiest õppesuunast. Suunakursuste hulgas on ettevõtlus, majanduse alused, turundus, makromajandus jne. Õpilased saavad ülevaate majanduse toimimisest, turumuutustest, ettevõtluse põhitõdedest, ettevõtluse rahastamise ning raamatupidamise algtõdedest ja paljust muust. Valikkursustena on teiste suundade õpilastel võimalus valida, nt majanduse alused, jätkusuutlik majandus, finantsmajandus ja investeerimine… Suunakursustega tegelevad kaks-kolm õpetajat. Fookuses on uurimuslik õpe, teooria on seotud praktikaga – kodumaakonna ettevõtluskeskkond, ettevõtete külastused, ettevõtjad koolis, suunapäevad teistesse maakondadesse ja ettevõtetesse, erinevad projektid (ettevõtetes, intervjuud, turundusprojektid koduasulas jpm). Fookuses on erinevate kursuste vahelised võimalikud lõimingud, nt tänavu 11. klasside meediakursuse ja turunduse kursuse ühine kuuajaline tegevuskava, kus mina ja emakeeleõpetaja töötasime koos ning kursus sisaldas  külalisi, reklaamijahti, kahe aine teooria põimimist ja väljundiks olid õpilaste praktilised ja elulised ülesanded.

Oluline on suunata õpilasi kiiresti muutuvas maailmas orienteeruma, tõest infot leidma ja analüüsima, seda võimaldavad kõik suunakursused. Tegevused on seotud igapäevaeluga, -näidetega. Pean vajalikuks õpilaste tuleviku kujundamist ja õppimise mitmekesistamist, seda võimaldavad väljasõidud ja praktilised tegevused ettevõtetes ning ka tundides.

Milliseid pädevusi ja oskusi arendate ettevõtlusõppe kaudu?

Ettevõtluspäevust: Probleemide märkamine, nende lahendamise võimalused, idee leidmine ja teostamine, finantskirjaoskus, planeerimine, eesmärkide seadmine, koostöö ja suhtlemine, algatusvõime ja loovuse arendamine.
Digipädevust: Usaldusväärse info leidmine, süstematiseerimine, analüüs.
Suhtluspädevust: Korrektsus, akadeemilisus nii kõnes kui kirjas, koostööpartnerid, seisukohtade esitamine ja kaitsmine.
Õpipädevust: Isikliku karjääri kujundamine, tööturule sisenemine.
Väärtuspädevust: Eetiline suhtlemine, sallivus, ressursside väärtustamine ja hoidmine.

Millised on soovitused alustavatele kolleegidele ettevõtlusõppe läbiviimiseks õppijale motiveerival moel?

Kombineeritud ja lõimitud tegevused – kolleegide kui teiste õppeainetega. Näiteks ettevõtluspäeva „paigutamine“ õppekavasse. Kooli juhtkonna tugi on oluline, juba toetus väljasõitudeks, tunniplaani kohandamine projektide võimaldamiseks. Kindlasti tasub kaasata kohalik kogukond – ettevõtjad, arenduskeskus, pered. Kasuks tulevad seosed igapäevaeluga, näited iseenda kogemustest, külalised ja vilistlased tundides ning võimalikult palju tegevusi klassist väljas. Planeerimisel ning kursuse/aine eesmärkide ja kavade seadmiseks/tegelemiseks on hea kaasata vastava õpperühma õpilased, anda neile nö kaasarääkimise võimalus, panna nad rühmades arutlema ja välja pakkuma teemasid ja meetodeid vastavalt nende huvidele. Noorte ideede ja mõtete kasutamine tegevuste kavandamisel annab õpilasele aimu, et temaga arvestatakse, teisalt ka suunab vastutama. Kasutan päris palju vanemaid õpilasi tundide või tunni ühe osa läbiviimisel, samuti õpilasfirmadega seotud õpilasi, noormentoreid ning õpilaste omaalgatuslikke projekte –  neid saab alati lõimida ettevõtlustegevustesse. Huvi võib kaduda, kui ainsateks vahenditeks on õpik, teooria, loenguvorm.

 Mis on õpilastele ettevõtlusõppes kõige keerulisem teema?

Raamatupidamise ja finantsteemade temaatika ning ülesanded. Lahendused kujunevad protsessi käigus, ühtset nõu/õpetust ei ole, kuna iga õpilane näeb/tajub/saab aru omamoodi, seega on vajalik individuaalne lähenemine, lisaks elulised näited kasvõi õpetaja enda elust. Raskemaid teemasid ja ülesandeid aitavad mõista arutelud rühmades, nii võimalik näha/kuulda uut vaatenurka. Kasutame üsna sageli õpilaselt-õpilasele meetodit ehk nt kursuse või teema juba läbinud õpilased on tundides õpetajateks ja abilisteks.

Mida soovitate noortele?

Soovitan oma õpilastele, et alustatu tuleb lõpule viia – alati on kõigest midagi õppida. Soovitan osa võtta võimalikult paljudest koolitus- ja täiendkursustest, mida pakutakse. Olla kohal ja huvi tunda – võrgustikusuhtlus ja uued kontaktid – läbi nende avanevad võib-olla hoopis uued rajad. Õppida ei ole kunagi hilja.

 Millised olid eelmise õppeaasta säravaimad hetked ja mis motiveerib õpetajat ennast?

Mind motiveerib nähtav õpilaste areng. Väärt kogemus, millest ise palju õppisin ja millele oli õpilaste poolt ülihea tagasiside, oli meedia ja turunduse ühisprojekt, mida ka eespool mainisin. Õppimise kohti on alati – õpin iga päev, kuna noored on erinevate huvidega, seega peab olema valmis mistahes väljakutseteks.

Säravana on meelde jäänud ka üks kogukonnakogemus – tunnis oli külas vilistlane (teemaks kommunikatsioon ja turundus), noor aktiivne ettevõtja kodulinnast. Tunni lõpus küsisid kaks poissi, kuidas nad jõuavad nii palju ettevõtteid käivitada, kas neil tööjõudu jätkub ja ehk on vajagi?  Õhtuks olid poisid suveks tööle võetud. Sama ettevõtja tellis meie õpilasfirmalt kolm toodet (ripptooli) kohviku välialale. See on nii mõnus teadmine, kui kontaktid püsivad ja aitavad kohaliku ettevõtlusruumi arengusse natukenegi panustada.

Tore üllatusmoment  oli ka kahe majandusõpilase omaalgatuslikult loodud programm/loeng investeerimise teemal ja sellega seonduv, mille nad ise panid kokku oma kogemustest, lugesid vastavaid raamatuid, uurisid materjale ja tegid eelnevalt õpilaskonnale küsimustiku. Selle tulemusena valmis 70-minutiline õppetund koos õpilasi aktiivselt kaasava tegevuskavaga, eri klassidele oli erinev vaatenurk (võeti arvesse vanust, suunda jms), lisaks jagati nii raamatu- kui õppimissoovitusi antud teemal. Nad jätkavad ka käesoleval õppeaastal, olen nende ettevõtlikkust jaganud kohalikus kogukonnas ning nad saavad olla lektoriteks/õpetajateks ka mujal.

Ise olen mentorina nõu ja soovitusi saanud jagada pisteliselt maakonna minifirmade juhendajatele, teemadeks laadaks ettevalmistus, turundustöö, tootearendus.

 

Imbi Raudkivi ja teiste mentorõpetajate poole võivad pöörduda kõik alustavad või värsket vaadet vajavad ettevõtlusõpetajad ning õpilasfirmade juhendajad. 

Vaata ettevõtlusõppe mentorõpetajate nimekirja ja profiili siit ning võta julgelt ühendust.