Äriinglite ja ühisrahastuse uuring

Alustavate ettevõtjate ja investorite koostöö eeldab üksteisemõistmist

Eestis on viimastel aastatel populaarsust aga ka kriitikat saanud ambitsioonikad kasvuettevõtted, mille asutajate tiimid püüavad innovaatiliste ideedega kiiresti välisturgudele jõuda. Selleks kaasatakse investeeringuid äriinglitelt ja ühisrahastuse platvormide kaudu. Alustava ettevõtja rahastuse kaasamise õnnestumisest sõltub edasine tähelend, sestap uurisid kolm ülikooli tegureid, mis ettevõtjate ja investorite koostööd takistama kipuvad.

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN liikmed tegid 2016. aastal investeeringuid 84 ettevõttesse kokku 8,82 miljoni euro eest. Eestis on tänaseks kümmekond ühisrahastusplatvormi, mille kaudu investeerimine on laiendanud alustavatesse ettevõtetesse investeerijate ringi. Innovaatilisi äriprojekte alustavatesse ettevõtetesse investeerides tuleb arvestada suuremate riskidega, kui pikka aega turul tegutsenud ja positiivse rahavoo saavutanud ettevõtete puhul. Samas võib edukas koostöö kiirele kasvule ja uuendustele orienteeritud ettevõtlustiimiga tuua investorile suurt tulu ja uudse ärimudeli rakendamise toetamisest saadud eneseteostuse.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames uuriti Estonian Business Schooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös ettevõtjate ja investorite koostöö takistusi ja arusaamu teadmistest ning oskustest, mis edu saavutamiseks vajaksid täiendamist. Küsitleti ja intervjueeriti 19 äriinglit ehk investorit, 17 investeeringuid kaasanud ettevõtjat ja kahe suurema ühisrahastusplatvormi Fundwise ja Funderbeam arendajaid. Intervjueeritute hulgas on erinevate rahaliste võimalustega investoreid. On neid, kelle jaoks võimalik investeeringumaht aastas piirdub 10 000–20 000 euroga, aga ka neid, kes saavad alustavatesse ettevõtetesse investeerida mitusada tuhat eurot aastas. Ettevõtjatest intervjueeriti nii edukalt kui mitteedukalt investeeringuid kaasanud ettevõtjaid.

Ettevõtjate ja investorite arusaamade erinevus kui arengut takistav tegur

Selgus, et investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistuste osas on mõneti erinevad. Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldasid, et peamine takistus on investeeringuks küsitava summa suurus või oskamatus investeeringuvajadust piisavalt põhjenda. Investorid rõhutasid siiski nähtavat vastuolu idee leidmisega kaasneva vaimustuse ja hilisemaks järjekindlaks rakendamiseks vajaliku motivatsiooni ja koostöövõime vahel. Investori jaoks hea ettevõtlustiim „hoiab fookust ja on valmis minema läbi seinte“.
Investorid peavad veel probleemiks ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist.

Ettevõtjad ootavad investoritelt aga suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist. Mõlemad osapooled olid siiski ühel meelel, et alustava ettevõtluse puhul on oluline ettevõtlustiimi ja investorite usaldus ning süstemaatiline infovahetus.

Milliseid teadmisi peaksid investorid täiendama?

Ettevõtjate ja investorite seas tekkis mitmed lahkarvamusi koostöö ja investeeringute edukust mõjutavate teadmiste ning oskuste pingerea määratlemisel. Ettevõtjate arvates ei peaks Eesti investorid end täiendama äriühingu omanike ringist väljumise temaatika osas.
Äriinglid peavad seda aga kõige vajalikumaks enesearendamise valdkonnaks. Äriinglid ei pidanud samas enda teadmiste täiendamist investeeringute tasuvuse hindamisel eriti oluliseks, samal ajal kui ettevõtjad arvasid just vastupidist. Äriinglitel kaasneb enamasti varasema ettevõtluskogemusega ka ülevaade äriprojektide tasuvuse hindamise alustest. Kuid alustavatesse ettevõtetesse investeerimise kogemus on viinud nad järeldusele, et tasuvusarvestustest on vähe kasu, kui toote turupotentsiaali ei suudeta õigesti hinnata. Ettevõtjad pidasid oluliseks äriinglite koolitusvaldkonnaks sündikaatinvesteeringuid, et ühendada Eesti veel vähearenenud investeerimiskeskkonnas erinevate investorite ressursse.

Mida saaksid ettevõtjad teha, et rahastust paremini kaasata?

Investorite arvates peaksid ettevõtjad täiendama oma oskusi eeskätt oma idee turul testimise ja klientidelt tagasiside saamise osas. Investorid rõhutasid ka ettevõtjate meeskonnatöö oskuste arendamise vajadust. Samuti soovitasid investorid ettevõtjatel jagada oma äriidee elluviimine etappideks ja seada vahe-eesmärke, mis toetab nende hinnangul rahastuse saamist. Ettevõtjad ise peavad oluliseks koolitusi uute turgude ja koostöövõrgustike leidmiseks. Samuti tähtsustasid nad intellektuaalomandi kaitsega seonduva arendamist.

Praktilise õppe olulisus

Enamik intervjueeritud äriingleid arvas, et kõige efektiivsem on õppida just praktilise investeerimistegevuse kaudu. Seda põhimõtet hakkas kasutama ka EstBANis. Näiteks alustati 2017. aasta kevadel võrgustiku liikmetele suunatud programmiga, mis seostab koolitust ja tegelikku investeerimist. Osalejad analüüsisid ühiselt alustavate ettevõtete valmisolekut investeeringute tulemuslikuks kaasamiseks. Algsest poolesajast ettevõttest sõeluti samm-sammult välja 20 ja peale nende suulisi esitlusi 10 ning lõpuks peale täiendavaid esitlusi ja intervjuusid jäi sõelale neli favoriiti. Nende hulgast sai teha lõppvaliku programmis osalejate ühisinvesteeringuks. Selline koolitus aitab koondada investorite ressursse sündikaatinvesteeringuteks ja üksteise kogemustest ning investeerimisloogikast õppida.

Kuna ühisrahastuse platvormide areng on olnud kiire hoolimata lühikesest tegutsemise ajast, on investeeringute mõlema osapoole ehk ettevõtja ja investori teadlikkus ja oskus selles keskkonnas tegutseda ebapiisav. Kokkuvõttes tõdeti üksmeelselt, et erinevate ettevõtluse osapoolte omavaheline kommunikatsioon ning nende varakult kokkuviimine hariduses juba (ettevõtlus)õppe protsessis aitaks olulisel määral kaasa tulevaste ettevõtjate ja investorite koostöö laabumisele.

 

Tutvu uuringuga siin: Raport investorite ja ettevõtjate koostööst 2017

 

Tiit Elenurm
Ettevõtlusprofessor
Estonian Business School

Külliki Tafel-Viia
Teadur ja arendusprojektide valdkonna juht
Tallinna Ülikool

Marek Mühlberg
STARTERcreative programmi juht
Tallinna Ülikool