Ettevõtlusõppe piloteerimine kõigil haridustasemetel
Uuringu juht Eneken Titov rääkis ettevõtlusõppe ainekavade ja moodulite piloteerimise uuringust ehk ettevõtlusõppele seatud ootustest ja antud tagasisidest Õpetajate Lehele. Artikli autor Sirje Pärismaa.
Mida ootavad õppurid ja õpetajad ettevõtlusõppelt?
Praktilised ja elulised ettevõtlustunnid on ühtviisi hinnatud nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õppurite poolt, selgus hiljuti kaante vahele saanud ettevõtlusõppe mudelite piloteerimise uuringust.
Kompleksuuringu raames uuriti kolme haridustaseme – üld-, kutse- ja kõrghariduse õpetajaid ja õpilasi. Eesmärgiks oli teada saada, kuivõrd programmi „Edu ja tegu“ raames väljatöötatud moodulid õpetamiseks sobivad. Pilootuuringus osales kuus üldharidus-, 12 kutse- ja kuus kõrgkooli. Õpetajate Lehele andis ülevaate uuringust üks selle läbiviijaist, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor professor Eneken Titov.
Mis teid üllatas tulemuste puhul?
Eneken Titov: Heas mõttes üllatas see, et ettevõtlusõppes kasutatud metoodika variatiivsus on väga suur ja mitmekesine. Pisut rohkem võiks olla teadlikku õpetamist – miks valitakse just see meetod või hindamisülesanne.
Mida õpilased ootavad ettevõtlusõppelt? Kuivõrd soovid erinevad haridustasemeti?
Ega väga erinegi. Õpilased ootavad praktilisust, tahavad midagi käega katsutavat teha – oma ettevõtte või algatada äriidee. Nad ootavad ettevõtete külastusi, õppemänge, meeskonnatööd – traditsioonilisest õppest põnevamat asja. See jäi silma kõigi haridustasemete puhul.
Natuke muutusid fookused sõltuvalt sellest, kas rohkem keskendutakse õppes klassikalisele äriidee arendamisele või toetatakse pigem üldist ettevõtlikkuse arendamist. Looverialade üliõpilased ütlesid, et võiks rohkem keskenduda konkreetselt äriideede arendamisele, aga teiste erialade üliõpilased arvasid, et just ettevõtlikkuse kui üldpädevuse arendamist võiks rohkem olla.
Kõige rohkem rahul on kutsekoolide õpilased. Kutseõppe moodulid ongi kõige selgepiirilisemad ja keskendumine äriideele sobib õpilastele. Õpe on väga praktiline ja õpilased väärtustavad seda.
Kas õpilased saavad ettevõtlusõppelt praegu seda, mida ootavad?
Nendes koolides, kus ettevõtlusõpe on teadlikult võetud õppekavasse, saavad küll. Koolides, kus saadakse aru, et ettevõtluspädevus (sh ettevõtlikkus) on oluline, ongi kõik hästi. Aga seal, kus ettevõtlusõpet võetakse kui sunnitud kohustust, on palju arenguruumi.
Ettevõtlusõppe ja selle eesmärkide mõtestamine ootab ees veel paljusid koole. Kui traditsiooniline ettevõtluse õpetamine tähendab ärimudeli õpetamist ja äriidee väljatöötamist, siis meie pakume lähenemist, et ettevõtlikkus on midagi laiemat. Et saada ettevõtlikuks ja ettevõtjaks, on vaja enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskusi, arendada tuleb loovust ja probleemilahendusoskusi. Oma mudelis põhineme ettevõtlikkusele kui üldpädevusele, mis on erinevate uuringute põhjal tööturul toimetulekuks olulisemgi kui erialased pädevused. See mõtteviisi muutus on programmi „Edu ja tegu“ raames suurim väljakutse.
Et õpilastes ettevõtlikkust arendada, peab õpetaja esmalt enda jaoks filosoofiliselt selle lahti mõtestama.
See ongi filosoofiline lähenemine. Õpetajad esindavad kahte koolkonda. Ühed näevad ettevõtlust traditsioonilise õppeviisina ja õpetavad äriidee väljatöötamist. Teine osa õpetajaid mõistab, et ettevõtlusprotsessi elluviimiseks on äärmiselt olulised ka üldpädevused. Kõigi haridustasemete puhul muutubki järjest olulisemaks, et õppija lisaks erialastele pädevustele omandab üldpädevused. Nende seost ka ettevõtlusõppega peaks teadvustama iga õpetaja.
Kas uuringust tuli välja ka see, millised metoodikad toimivad, millised mitte?
Me nii detailselt ei uurinud, palusime vaid nimetada nii õpetajatel kui õppijatel metoodikaid, mida õppes kasutatakse. Vaatasime, millised õppemeetodid prevaleerivad. Valikute nimekiri oli väga pikk. Polnud ühtegi meetodit, mida ei kasutataks!
Enam levinud olid diskussioonid ja arutelud, praktilised tööd, tagasisidestamine, rühmatööd, loengud, meeskonnatöö harjutused, probleemõpe. Enam kasutust võiks edaspidi leida ideede laat, töövarjuks olemine, pööratud klassiruumi meetodid.
Moodulite raames pakutakse palju erinevaid õpi- ja hindamisülesandeid. Mind üllatas vastuolu, et õpetajad (eriti kõrghariduses) ootasid ühelt poolt suuremat vabadust ettevõtlusõppe kujundamisel, aga teiselt poolt tahtsid saada konkreetsemaid metoodilisi juhendeid, et öeldaks ette, kuidas peab tegema.
Kuidas on Edu ja Tegu kaasa aidanud meetodite laienemisele?
Edu ja Tegu ei tööta välja uut metoodikat, vaid soovitame, millised olemasolevad meetodid võiks sobida ettevõtluse õpetamisse. Oleme soovitanud eeskätt rakendada probleemõpet, meeskondlikku õppimist ja eneserefleksiooni ning projektipõhist õpet.
Milline on ettevõtlusõppe mõju õpilastele aga õpetajate arvates?
Leiti, et väga hästi aitasid õppijal aine eesmärke saavutada diskussioon, ajurünnak, esitluste tegemine. Oli ka näiteid, kus õppijad on alustanud suure hurraaga õpet ja siis saanud aru, et nii lihtne ei olegi. Igal juhul kasvab õppija teadlikkus, kas talle ettevõtja elukutse võiks sobida.
Tegite ka silmast silma intervjuusid õpetajate ja õpilastega. Mis jäi meelde?
Õpetajad olid väga liigutatud sellest, kui õpilased tulid neid pärast kooli ettevõtlusõppe tundide eest tänama ja ütlesid, et see oli kõige toredam asi. Mitmes koolis olid ettevõtlusõpetajad valitud aasta parimateks õpetajateks. Üks õpilane, kes muidu ei tahtnud koolis käia, läks ettevõtlustundidesse heal meelel. Selliseid näited teevad südame soojaks, mitte ainult minul uurijana, vaid motiveerivad ka ettevõtlusõpetajaid.
Küsitlesite ka ettevõtjaid. Mida huvitavat kuulsite?
Küsisime ettevõtjailt, mida nemad ettevõtlusõppe moodulitest arvavad ja milline võiks olla ettevõtlusõpe. Suuri üllatusi ei tulnud. Üldjoontes on nad rahul. Ettepanekuid tehti mõne teema väljatoomiseks, sõltuvalt enda ettevõtte spetsiifikast.
Ettevõtjad väärtustavad praktilisust õppes, et tunnis arendatud ideest võikski saada tulevikus kellegi leib. Nad avaldasid toetust ettevõtete külastustele ja ettevõtjate koolis käimisele.
Eestis on hästi, et on missioonitundega ettevõtjate kogukondi, kes väärtustavad haridusellu panustamist. Arvan, et läheb järjest paremaks ja tulevikus on õpetajail veelgi kergem kontakte leida.
Ka õpetajad tõid välja, et külaskäigud tegutsevatesse (eriti edukatesse ja tuntud) ettevõtetesse on väga olulised. Vaid üks õpilane märkis, et väljaskäimisi ja lõbu on liiga palju!
Mida ja kui palju peaks erinevatel haridustasemetel teie arvates õpetama?
Üldhariduses peaks olema ettevõtlusõpe suunatud pigem ettevõtlikkuse arendamisele. Enesejuhtimise ja sotsiaalsed oskused, loovus ja probleemilahendusoskus peaksid aluse saama juba alg- ja põhikoolis. Gümnaasiumis on õppija siis valmis tegelema juba konkreetse äriideega, õpilasfirma ja teiste projektidega.
Uuringud näitavad, et need õppijad, kelle üldpädevused on põhihariduses paremini toetatud, saavad paremini hakkama ka traditsioonilises ettevõtlusõppes. Neile ei pea hakkama kõrgkoolis õpetama meeskonnatööd, oskust arvestada teistega ja nende kaasamist oma äriidee arendamisel. Ka olulisemad enesejuhtimisoskused on olemas ning kõrgkool ei pea õpetama kriitilist mõtlemist või eneseväljendusoskuseid.
Koolitate ka ettevõtlusõpetajaid. Mis on silma jäänud?
Neil, kes on võtnud ettevõtlusõppe südameasjaks, silm särab ja nad käivad koolitustel, tunnevad huvi teiste kogemuste vastu, arendavad end. Hirmus raske on kaasata aga neid, kes pole kindlad, et ettevõtlusõpe on just see, mida tahavad teha või miks see oluline on.
Väga palju sõltub sellest, milline on kooli ja juhtkonna toetus. See mõjutab õpetaja hoiakuid. Kas ettevõtlusõppest saab asja, sõltubki koolis suuresti ka juhtkonna toetusest.
Tutvu uuringu kokkuvõttega Ettevõtlusõppe piloteerimine üld-, kutse- ja kõrghariduses