Konverents 2023 esinejad

VilligMartin ja Victoria Villig, ettevõtjad 

Martin Villigi nimi ei vaja tutvustamist – laia haardega mitmekülgne ettevõtja, kes panustab ka ühiskonna ja hariduse probleemidesse läbi erinevate fondide ja projektide. Victoria Villig on 22-aastane sotsiaalmeedia sisulooja, koolitaja ja üliõpilane. Keskkoolis asutas Victoria õpilasfirma Notest’i, mis jõudis 2018. aasta parimate õpilasfirmade võistluse finaali ja pälvis “Rahva Lemmiku” auhinna. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta oma persoonibrändi arendamisega ning töötas kaks aastat täiskohaga sotsiaalmeedia sisuloojana. Hetkel on Victoria üliõpilane Los Angeleses, kus ta läbib kaheaastast montaaži magistriprogrammi Ameerika Filmi Instituudis, mis hinnati 2020. ja 2022. aasta USA nr 1 filmiülikooliks. Victoria videotel on kokku üle 17 miljoni vaatamise ja tema Instagrami kontol üle 54k jälgija. Tema sotsiaalmeedia koolitustel on osalenud rohkem kui 5000+ inimest.

Merlin Linde seisab Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna nõunikuba hea hariduse suundade eest. Konverentsil tutvustab ta peamisi põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade muudatusi, mis meie õpilasi ja õpetajaid ees ootavad – juttu tuleb õpetaja autonoomiast, üldpädevustest, eestikeelsele haridusele üleminekust, meediakirjaoskusest, võõrkeeleõppe mitmekesistamisest, riigikaitseõpetusest ja teistest rõhuasetustest. Lisaks arutatakse ka selle üle, miks need muutused olulised on ning milliseid võimalusi loovad need uuendused õpilasele, õpetajale ja koolile tervikuna.

Katrin Martinfeld on olnud Antsla Gümnaasiumi koolijuht aastast 2001, suundudes sellel ametikohale õppealajuhataja ja matemaatika õpetaja kogemuse pealt. Haridusvaldkonnas töötab aastast 1986. Koolijuhi töö kõrvalt panustab ta Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna liikmena ja 20 aastat on koolitanud täiskasvanuid erinevatel juhtimisteemadel.
Katrin põhjendab oma koolis ettevõtlusõppe olulisust selliselt: “Maapiirkondades on igal inimesel palju olulisem väärtus kui suurlinnade melus. Noorte osakaal elanikest on samuti vähene, seega on meie püüdlused suunatud toimetuleva ja ettevõtliku noore kujundamiseks. Et piirkonnas noori oleks ja juurde tuleks, on vajalik anda noortele koolist kaasa oskused iseendale töökohtade loomiseks ja ettevõtluse alustamiseks. Samuti nõuab väikeses kogukonnas elamise korraldus oluliselt suuremat ettevõtlikkust ja loovust, sest hoolitsevat infrastruktuuri on noore jaoks võrreldes suurlinnadega vähem.”

Karel Alliku on haridusvaldkonnas tööl üle nelja aasta, tema teekond sai alguse inglise keele õpetajana läbi Noored Kooli programmi. Sindi Gümnaasiumi direktorina otsustas Karel ennast proovile panna 2020. aastal ja tema juhtimisel hakkas kool ettevõtlusõppe valdkonnas silma paistma.
“Ma näen, et õpilased vajavad toetust oma unistuse leidmisel. Tihtipeale ajavad nad taga kellegi teise unistusi, kuid ma soovin teada, mida õpilased ise tahavad. Minu jaoks on oluline, et õpilased täidaksid just enda unistusi, et nad räägiks endast hästi ja oleksid enda vastu lahked. Selleks me peame aitama õpilastel kohaneda tuleviku maailmaga. Me ei tea, milline on maailm kahe aasta pärast, aga ma tean, et need, kes on kiired kohanejad ja arvestavad sellega, et maailm on pidevas muutumises, saavad elus suurepäraselt hakkama,” põhjendab Karel ettevõtliku hoiaku olulisust koolis. 

 

Liivi Raudsepp, Tartu Rakenduslik Kolledži direktori asetäitja õppealal ja Signe Vedler, Tartu Rakenduslik Kolledži IKT osakonna juhataja ja eestvedaja ettevõtlusõppe alal teevad kõikvõimaliku, et kutsekooli lõpetajad lööksid läbi nii oma valitud karjäärisuunal kui ettevõtluses: “Kolledži missioon on tulevikutöö oskustega meistrite kujundamine, mis seab juhtkonnale ja õpetajatele ambitsioonikad ülesanded, kuidas kooli erinevatel erialadel ja erinevas vanuses õppijates neid oskuseid kujundada. Selleks valisime mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ rakendamisel oma lähenemisviisi: õppijate mentorlus, TOY metoodika, häkatonid. Uued lähenemised toetavad senisest enam õppija tulevikutöö oskuste kujunemist, muuhulgas ka ettevõtlikkust ja ettevõtlikku hoiakut.
Õpilastele erinevaid võimalusi tutvustades saame enam toetada õppija individuaalset õpiteed. Püüame kokku viia õpilaste anded, huvid ja kooli võimalused. Koos tegutsemise lust aitab õppijal väärtustada meeskonnatööd, käia avatud silmadega ringi ja märgata probleeme ning kavandada neile koostöös lahendusi. Häkatoni kogemus annab oma oskuste müügiks, et saada unistuste praktika- ja töökoht.”

 

Elbe Metsatalu töö õpetajana algas 40 aastat tagasi ja selle jooksul on ta jaganud geograafia, loodushariduse ja majandusteadmisi tuhandetele õpilastele ning arendanud õpilastes ettevõtlikku hoiakut toimetulekuks ühiskonnas ja isiklikus elus. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Ühisgümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetaja töö kõrvalt panustab ka ettevõtlusõpetajate koolitamisse ja materjalide loomisse JA Eestis ning Eesti Majandusõpetajate Seltsi juhina esindab majandus- ja ettevõtlusõpetajaid ning püüab seista ettevõtlusõppe rakendamise ja noortes ettevõtluspädevuse arendamise eest üldhariduses.  “Heameel on märkida, et Eestis on nii riigi, kogukonna kui ka üksikisiku tasandil hakatud mõistma ettevõtliku hoiaku kujundamise olulisust ning riiklikus üldharidussüsteemis on astutud samme noorte ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamise toetuseks. Keerukates majandusoludes tulevad toime ja julgevad tegutseda ettevõtlikud, majandusprotsesse mõistvad ja innovaatiliselt mõtlevad kodanikud, kes teevad õigeid valikuid nii iseenda kui ka ühiskondlike protsesside suhtes. Vajame uue põlvkonna julgeid ja innovaatilisi ettevõtjad, aga veelgi rohkem uusi ettevõtlikke õpetajaid, kes igapäevaselt ja järjepidevalt igas koolis ja igas kooliastmes innustaks ja julgustaks noori, toetaks nende ettevõtlikkust ja tahet oma ideid ellu viia,” põhjendab Elbe oma suurt ja tunnustatud panust ettevõtlusõppe arendamises hariduses, mis on Eesti ka maailmakaardile lennutanud.

Andero Uusberg on Tartu Ülikooli teadlane, kes eksperimentaalpsühholoogina on uurinud emotsioone ja otsustusprotsesse. Ettekandes tuleb juttu emotsioonide rollist tegevusele jõu ja suuna andmisel. Millised emotsioonid tegevust saadavad? Millised tahet suurendavad ja millised vähendavad? Kuidas põhjendamata emotsioone ise reguleerida saab?

 

Viljar Arakas on ettevõtja, Balti riikide suurima ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN Capital asutajaliige ja juhatuse liige ning veel mitmete äriühingute juhatuse liige ning nõukogu esimees. Oma esinemises jagab ta majandustrende ja suundumusi, mis mõjutavad lähiajal nii koolilõpetajaid kui meid kõiki ja mida on hea teada koolilõpetajatel, et iseseisvaks eluks valmis olla. 

 

 

Kersti Smorodina Jõhvi Põhikoolist on pälvinud tunnustuse kui Ida-Viru aasta klassiõpetaja 2021. Ta on alati innovaatiline ja uute ideede jahil, 2021. aastal rakendas koolis PPP projekti ehk pööras õppe pahupidi. Heas mõttes.

 

 

Kristel Rannaääre on 10 aasta jooksul juhendanud ligi 140 õpilasfirmat erinevates Eestimaa koolides, olles konkurentsitult kõige suurema õpilasfirmade arvuga juhendaja Eestis. Hetkel töötab ta Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kristel jagab võimatuna tunduva tegevuse nippe ehk kuidas ta on ennast säästvalt hallanud üheaegselt ligi 30 õpilasfirmat. Millised on tegevused, mis aitavad õpilastel kogeda eduelamust ning arendada nende ettevõtluspädevust, on lihtsad ja koheselt rakendatavad?

 

Anneli Kütt peab Väike-Maarja gümnaasiumi õppealajuhatajana väga oluliseks õpilastesse ettevõtlikkuse süstimist ja seetõttu on tal alati koolis käsil mõni suurem või väiksem pädevusi arendav, praktilisi kogemusi ja eduelamust pakkuv aktsioon. Kui ees on tunniplaan ja austav ülesanne mahutada kooliaastasse ära koolis olulisel kohal olevad ettevõtlikkus, ettevõtlusõpe ja rahatarkus, mille õpetajate mentorklubist saadi hiljuti hulgaliselt inspireerivaid ideid, siis tulevad appi vanad tolmunud toolid kooli nurgas ja ainete lõiming. Marje Eelmaa on Väike-Maarja gümnaasiumi direktor. 

 

Andres Sahkur on  Rapla Vesiroosi Kooli huvijuhina juba mitu aastat sütitavalt vedanud eest koolielu üritusi, mis ühtlasi peavad arendama ka erinevaid pädevusi.  Õppijad saavad ise koolielu elavdamiseks ja õppe huvitavaks muutmiseks ideid välja pakkuda ja ellu viia, sest praktika on teatavasti parim õpetaja.  Huvitegevus on süsteem ja sümbioos kooli hästi rakendatud ettevõtlus- ja karjääriõppega.

Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht Olav Kersen on töötanud turvakodus, koolis, noortekeskuses, noorsootöö ajakirja peatoimetajana, karjääriinfo spetsialistina, karjäärinõustajana ning on hetkel Eesti Töötukassas noortevaldkonna juht ja vaatab, kuidas noored veelgi paremini töötukassas toetatud oleksid.

 

Tartu Tamme Gümnaasiumi karjäärikoordinaator, koolitaja ja karjääricoach ning Eesti Karjäärinõustajate Ühingu liige Merit Luik on võtnud oma südameasjaks, et õpilased saaksid kooliajal karjäärivalikute tegemiseks tuge, nii oma koolis kui üle riigi. Selleks panustab Merit kõikjal, kus aga tema teadmisi ja kogemusi vajatakse – nii materjalide loomisse, spetsialistide ja õpetajate koolitamisse kui muul moel karjäärivaldkonna arendustegevustesse.

Ligi 1000 töötajaga Elisas värbamisjuht Keishy Margus on personalivaldkonnas töötanud üle 9 aasta. Täna on tema igapäevane roll värbamise, onboardingu ja tööandja brändingu teemadega tegelemine, olles sealjuures antud teemades partneriks ka juhtidele ja töötajatele (sh noored tööotsijad ja/või tööturule sisenejad). Olles oma meeskonnaga tööturuga igapäevaselt seotud, on kokkupuude ka noorte tööga tihe.

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog, koolitaja, konsultant ja nõustaja, kelle peamiseks südameasjaks on muuta Eesti õnneliku töötamise maaks. Tema uurimisteemadeks on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur. Ta on töötanud karjäärinõustajana ning tööõnne ja enesearengu teemadega tegelenud erinevate nurkade alt 2001 aastast alates. Sellest on saanud Tiina tõeline kirg ja nüüd on ta pühendunud sellele, et kõik soovijad leiaksid oma tõelise kire ka nii igapäevases tegevuses nagu seda on töö.  Tiina on innustanud sadu Eesti organisatsioone, tuhandeid töötajaid ja tööotsijaid. Konverentsil aitab ta märgata tööõnne tunnuseid seal, kus seda väga vaja on – hariduse ja noorsoovaldkonnas.

Pille Granovski käe alt sirgunud Ülenurme Gümnaasiumi algklassi mudilased suunduvad viiendasse klassi eneseteadlike ja hakkajatena , julgedes avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid õppimise põnevaks muutmiseks läbi praktiliste tegevuste ja ürituste – mille nad muidugi ise ära korraldavad, õpetaja suunamisel. Lisaks juhendab Pille ettevõtluse huviringi ning on haridustehnoloogina koondanud Edu ja Tegu raames loodud ettevõtlus- ja karjäärivaldkonna õppematerjalid üles E-koolikotti (märksõnaga Edu ja Tegu), et kõik vajalik oleks ühest kohast leitav. Pille on alati valmis katsetama uusi materjale ning konverentsil tutvustatav mäng Ettevõtlusseiklus  on otse loomulikult tema õpilaste peal testitud.

Sirje Rekkor on Tallinna Ülikooli ettevõtluspedagoogika ja teenuste turunduse õppejõud, kes omab pikaajalist ettevõtluse õpetamise kogemust kutse- ja rakenduskõrghariduses ning on koostanud mitmeid õpikuid, ettevõtlusõppe juhendmaterjale ja olnud uuringute autoriks. Sirje südameasjaks on ettevõtliku mõtteviisi juurutamine noortes õppe raames ja selleks on ta loonud mitmeid õpiobjekte.

 

Laura Köidam on Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna ekspert ja kutsega karjäärispetsialist. Eelneval ametikohal Eesti Töötukassa karjäärispetsialistina puutus ta kokku sadade noortega, kelleni viis karjäärialaseid teadmisi ning pakkus tuge. Sellest tekkinud soov anda oma panus karjääriõppe materjalide loomisesse kulmineerus ettevõtlikkus- ja enesemääratluspädevust arendava materjali loomisega II kooliastmele – ta koostas tervikliku õppematerjali, mida saab kasutada nii kogenud karjääriõpetuse õpetaja kui ka noorsootöötaja või klassiõpetaja – kõik, kes noortega koos karjääriteemasid käsitleda soovivad.

Liisi Kirch on Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatorina ilmselt tuttav igale eestlasele, kes vähegi huvitatud rahatargast eluviisist või selle edasiandmisest oma lastele ja õpilastele. Liisi on paljude rahatarkuse õppematerjalide autor ja oodatud esineja erinevatel üritustel, olles eeskujuks oma minimalistliku ja rahatarga eluviisiga ning hoides silme ees unistust targalt majandavatest inimestest. Liisi on panustanud ka Edu ja Tegu raames valminud ettevõtlusõppe ja rahatarkuse töölehtedesse.

 

Jane Mägi on igapäevaselt Kuressaare Ametikooli juhtõpetaja, kelle eestvedamisel on kooli ettevõtlus- ja karjääriõpe saanud juba aastaid tagasi uue hingamise. Eesmärgiks ikka see, et väikese saare kutsekooli lõpetajad oma tarkust parimal moel ära oskaksid kasutada, iseendale ja ka ühiskonnale väärtust luues. Jane tööd on  aastate jooksul ära märgitud mitmete tunnustustega. Jane on alati kahe käega ja kogu hingest panustamas, kui teoksil on üleriigiline kutsehariduse ettevõtlusõppe  materjalide loomine, olles kaasautoriks muuhulgas kutsekoolide ettevõtlusõpikule ning moodulile “Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas”.  Südamelähedaseks teemaks on väärtusloome, sest see annab tegudele sihi. Õpetajale abiks on ta loonud temaatilise õpiobjekti, mida tutvustab ettekandes.

 

Juta Jaani on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht ja TÜ ettevõtluspedagoogika nooremlektor, kes on Edu ja Tegu raames loodud ettevõtluspädevusmudeli ja sellele tuginevate üldhariduse õppematerjalide üks loojatest ja viimasena vastvalminud õpiobjekti “Kuidas efektiivselt ja motiveeritult õppida” autor. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on keskseks eesmärgiks võetud  ettevõtlikkuspädevus. Efektiivse õppimise õpiobjekti vajaduseni viis ülikoolis õpinguid alustanud tudengite tagasiside – nimelt soovisid tudengid efektiivsemalt ja motiveeritumalt õppima õppida ning koostatud õpiobjekt on neile, aga ka noorematele abiks.

Kersti Kivirüüt on Tartu Aleksander Puškini Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Aastatel 2019 – 2021 töötas ta karjääriõppe septsialistina Innoves ja hilisemas Haridus- ja Noorteametis. Kersti on erinevate metoodiliste käsiraamatute kaasautor, milles jagab metoodikaid karjääripädevuste arendamiseks, et õpilased leiaksid õppimise mõtte läbi seoste iseenda tulevikuga.

 

 Aave Hannus on  Tartu Ülikooli spordi- ja soorituspsühholoogia lektor, kelle uurimisvaldkonnaks on keskendumine, motivatsioon ja liikumisharjumuste kujunemine. Saadud teadmisi on ta rakendanud üle 20 aasta sportlaste, treenerite ja noorsportlaste vanemate nõustamisel, kokku 47 erineval spordialal. Samuti on ta läbi viinud koolitusi soorituspsühholoogia vallas. Nõuanded ebaõnnestumisega toimetulekuks ning enesekindluse saavutamiseks aitavad nii noortel kui täiskasvanutel raskete olukordadega toime tulla. Õppijatele ja õpetajatele on nüüdsest abiks Aave loodud õpiobjekt.

 

 

VAATA KONVERENTSI KAVA JA REGISTREERU SIIN!