Elbe Metsatalu: Distantsõpe andis iseseisvuse ja vastutustunde

Sildid: distantsõpe, ettevõtlusõpe, ettevõtlusõpetaja

Kuidas juhendada distantsilt eriolukorras õpilasfirmasid, mis peaksid praktiliselt ettevõtlust harjutama? Tallinna 21. kooli minifirmade ja Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilasfirmade juhendaja Elbe Metsatalu jagab oma kogemusi distantsõppest.

Mis oli distantsõppe ajal ettevõtlusõppe puhul kõige raskem ja milliseid muutusi tuli töös teha?
Kuna mõlemas koolis alustasime ettevõtlusõppega novembrist ja põhiline praktiline õppetegevus oli planeeritud kevadpoolaastale, siis jäi kogu tegutsemisperiood lühikeseks ja paljud plaanid teostamata. Tuli kohaneda uue olukorraga, rohkem asju tuli õpilastel endil õppida teoreetiliselt ja kannatas otsest suhtlemist nõudev müügitöö, puudu jäi ostjate tagasiside ja hinnangud õpilastele. Sageli on just need heaks õppetunniks ja motivaatoriks õpiettevõtte tegevuste jätkamisel.
Minu õpilased said osaleda ainult ühel laadal, sest kõik kevadesse planeeritud laadad ja müügipäevad jäid ära. Gümnaasiumiõpilased otsisid ise võimalusi e-kanalite kaudu müügiks, kuid põhikooli õpilasi oli selleks väga raske motiveerida ja ka reegleid õpetada, sest nad ei saanud minifirma jaoks ka pangakontot avada.
Juhendajana pidin varuma tunduvalt rohkem aega õpilastega suhtlemiseks ja igale tiimile kirjalikult vastamiseks. Ega see motiveerimine ja innustamine kirjalikult või ekraani kaudu suheldes kõige paremini ei toimi. Kindlasti oli lihtsam õpilasi juhendada neil õpetajatel, kellel oli mõni õpilas- või minifirma juhendada või abiks tugev mentor. Minul oli kokku kolm suurt klassitäit õpilasi (80 õpilast) ja neist moodustatud 14 minifirmat ja 5 õpilasfirmat.

Kuidas said teie õpilasfirmad hakkama? Kas katkestajaid oli rohkem, kui tavaliselt?
Enamik õpilasfirmasid said hakkama, aga protsess oli kindlasti vaevalisem ja õpikogemus väiksem. Osa pidid piirduma teoreetilise õpikogemusega, sest praktiliste väljunditeni ei jõutud. Kõige lihtsam, kuid väga aeganõudev oli aruandluse juhendamine. Kuna kõik firmad peavad tegevuse kokkuvõtteks esitama korrektselt vormistatud aruande vähemalt 10 lehel, siis selle kokkupanemist ja sisulist juhendamist üle veebi oli kõige lihtsam teha, eriti kui õpilased kasutasid Google Docsi võimalusi ja jagasid seda juhendajaga. Abiks olid ka õpilasfirma tööjuhend Opiqus ja muud JA Eesti veebipõhised materjalid. Samas kõiki lugeda, parandada, vahel mitu korda oli ikka väga-väga ajamahukas.
Kahjuks aga polnud osadel kogemustest palju kirjutada ja pidid piirduma äriplaani koostamisega.

Kuidas õpilasi distantsilt juhendasite? Millised olid peamised probleemid õpilastel?
Peamiselt juhendasin kirjalikult meilivahetuse teel, kirjalike tööde puhul ka Google Docsis, tunniplaani järgi toimusid ka veebikohtumised Microsoft Teamsi ja Zoomi vahendusel.
Peamiseks probleemiks õpilastel oli aja planeerimine, et tähtajaks vajalikud tööd või tegevused valmis jõuda. Osadel õpilastel tekkis tõrge veebivestlusteks, sest arvutil ei toiminud kaamera või helisüsteem, osadel õpilastel oli kasutada Office tarkvara, osadel Mac dokumendiprogrammid ja osadel polnud kumbagi. See tegi tööde esitamise, ühiselt aruande koostamisse panustamise väga keeruliseks. Põhikooli õpilastel pole ka piisavalt oskusi tekstidokumentide vormistamisega, rääkimata kujundusprogrammide või muu tarkvara võimaluste tundmisest.
Andsin alati varakult teada erinevate tegevuste ja tööde tähtajad, et õpilased jõuaks valmis, kuid ikkagi esines tõrkeid ja hilinemisi, sest iseseisvat ajajuhtimise kogemust napib. Pealegi oli õpilaste koormus muude õppetöödega väga suur.

Kas nad said oma tooted-teenused valmis? Kas neil tekkis tooraine saamisega mingeid raskusi?
Kas õpilasfirmat ja kolm minifirmat ei jõudnud toodete valmistamise ja müügini ning pidid piirduma äriplaani tegemisega. Kolm minifirmat said küll tooted valmis või tootjalt kätte, kuid müüa enam ei õnnestunud. Ka nendel tuli turunduse ja müügitöö osa õppida teoreetiliselt ja planeerida võimalikud müügitegevused. Selline paberil plaanimine ei olnud eriti põhikooli õpilastele kuigi motiveeriv.
Mõnel firmal jäi ka Hiinast tellitud materjalid saamata või saabusid nii hilja, et enam ei saanud eriolukorra tõttu ei toota ega müüa. Tootmiseks vajalikud materjalid olid osadel õpilaste kodudes laiali ja ei olnud võimalust koos toota ega seda ülesannet ka ühele liikmele anda.
Samuti oli põhikooli õpilaste jaoks raske koostada toimivat e-müügi lahendust. Osa kaupu ka ei sobi internetikanalite kaudu müüa, sest ostja tahab proovida, maitsta jne.
Kõigil oli kahju ära jäänud müügivõimalustest. Paljud olid planeerinud osaleda Tartu või Võru ja Haapsalu õpilasfirmade laadal, Tallinna õpilased tahtsid lisaks osa võtta traditsioonilisest Vanalinnapäevade õpilaslaadast. Pettumus oli suur ja eriti muretseti müümata jäänud toodete ja saamata jäänud tulude pärast.

Kuidas mõjus õpilastele see, et parimate firmade valimine toimus seekord veebis?
Ühest küljest jäi ära suurejooneline võistlus ja üksteiselt õppimise ja võrdlemise võimalus, samuti ei saanud žürii tooteid reaalselt katsuda, võrrelda kvaliteeti ja teostust. Õpilastel oli ka raske tajuda konkurentsi ja sõbra tuge tiimis, kuid üle veebi oma toodete tutvustamise ja žüriile vastamisega saadi kenasti hakkama, osad isegi olid rahul, et ei pidanud tegema läbi traditsioonilist lavaesinemist ja pidasid seetõttu võistlust pingevabamaks.
Ka juhendajana ei saanud palju panustada õpilaste võistluseks ettevalmistamisse, kuid teisalt andis see õpilastele suurema iseseisvuse ja vastutuse, mis kindlasti olid väga õpetlikud.
Kõige rohkem on kahju võitjate tunnustamise võimalusest, kuigi JA Eesti korraldas selle suurepäraselt You Tube kanali kaudu ja see oli vaadatav laiale ringkonnale. Siiski see, kui saad aplausi ja auhinnad kätte üle Eesti kokku tulnud noorte, oma parimate konkurentide ees või veebis välja kuulutades, on ikka väga erineva mõjuga. Noored vajavad tunnustamist ja uhkustunnet enda, oma kaaslaste ja kooli üle.
Need minu õpilased, kes jõudsid minifirmade võistluse finaali, olid küll rõõmsad ja leidsid, et võistlus oli väga tore ja vestlus žüriiga pani neid tugevasti proovile. Nad tundsid heameelt, et said sellise kogemuse võrra rikkamaks ja loomulikult rõõmustasid ja võidetud auhindade üle. Võistlusel II koha saavutanud MF ReRollUp poiste jaoks, kes algul ei tahtnud kuidagi võistlusele minna, oli see väärt kogemus ja nad ütlesid, et oleksid kahetsenud, kui poleks võistluseks ikkagi pingutanud.

Kokkuvõtteks: veebipõhine distantsõpe andis suurepärase kogemuse nii õpilastele kui õpetajatele, kuid ettevõtlusõppes ei asenda see paljusid praktilisi tegevusi, mis annavad reaalse õpikogemuse ja arendavad õpilastes ettevõtluskompetentsi.