Tiina Aidnik: Ettevõtlusõpe nõuab aega, kuid just noortega koos tegutsedes näed nende arengut

Sildid: , ,

Tiina Aidnik on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Kutseharidusekeskuse õpetaja, kes ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogrammi läbimise järel pani aluse õpikogukonnale. Tiina jaoks on eriti südantsoojendavad noored, kes on tulnud ütlema, kuidas ettevõtlusõppest saadud praktiline kogemus on neid aidanud nii Eestis kui välismaal kooli- ja tööintervjuudel. Ettevõtlusõpe on ju palju rohkemat kui finantsid.

Väikestele mängud, vanematele reaalsed tegevused

Olen õpetanud majandust ja ettevõtlusõpet 2-9. klassini põhikoolis ning kutsekoolis ja areng on olnud põnev. Aastal 2010 alustades oli olukord teine. Kasutasin palju JA Eesti „7 sammu“ programmi. Kujundasime tollal tunnis endale meelepärase pangakaardi, nüüd saame seda pangast tellida ja lastele õpetame rahatarkust koos pankadega. Tollal rääkisime riigi rollist majanduses ja planeerisime linna, nüüd saab minna Ettevõtluskülla, kus kõik on olemas.
Praegu sümpatiseerib mulle süsteem, kus noorematele on ettevõtlusteadmiste kinnistamiseks õppemängud, edasi üldharidusele ja põhihariduse baasil kutseõppuritele reaalsed tegevused nagu õpilasfirma ning keskhariduse baasil kutseõppuritele ja kõrgharidusele STARTER äriideede arendamise programm.

Õnnelikud noored läbi ühiste pingutuste ja eduelamuse

Ettevõtlusõppe meetodite ja programmide kasutamine õppetöös pakub õpilastele põnevust ja koostegemise rõõmu juba üsna esimestel kooliaastatel. Selline õpetamisviis arendab iseseisvust ja loovust. Mitte majandusliku tulu saamine, vaid pigem ettevõtliku eluhoiaku kujundamine, ühise eesmärgi nimel pingutamine, ühtses meeskonnas on hindamatu kogemus edasises elus hakkama saamiseks. Alustada tuleb lihtsatest asjadest, õppides protsessiga toimetulekut. Väga oluline on kogu koolipere ja kooli juhtkonna toetus. Miina Härma Gümnaasiumis, kus olen majandus- ja ettevõtlusõpetaja ning õpilasfirmade juhendaja sotsiaalsuunal õppivatele õpilastele, saab teha õpilasfirmat praktilise uurimustööna. Õpilasfirmad peavad kokku puutuma erinevate mentoritega, kes aitavad neil oma ideed arendada – noored kohtuvad inimestega, kellega nad elus ei oleks arvanud, et kohtuvad. Noorte edu sõltub paljuski nendest endist, kas vaatavad mulle klassiruumis otsa või lähevad ja suhtlevad kooliseinte vahelt väljaspool. Siis võivad arenema hakata pöörased, etteaimamatud edulood. Kunagi kasvas näiteks ühest lauamängust välja kolm erinevat toodet ja kuigi tiim lõpetas kahjumiga, siis ei ole ma teist nii õnnelikku meeskonda näinud. Nad osalesid erinevatel võistlustel, said kutseid järgmistele jne. Minu õpilaste õpilasfirmast Wooch kasvas välja reaalne ja praegugi toimetav tuntud firma. Reeglina noored ei välju õpilasfirmast pettumusega, nad on vähemalt kogemuste võrra rikkamad. Tore on ju elada sisse rollidesse, kes tegeleb turundusega, kes müügiga, kes finantsidega. See on võimalus siduda teooria praktikaga.
Tartu kutsehariduskeskuse IKT õppekavas on ettevõtlusprojekt 1,5 EAP ulatuses. Iseseisva töö raames suunan oma õppureid vabatahtlikkuse alusel STARTER programmi ja käin ise nendega kaasa, arutame tundides seminaride sisu ja toetan tundides ka õppurite äriideede arendamist. STARTER ja õpilasfirmade programm on lõimitud erinevates ainetes vajaminevate tegevustega. Nt projekti alustades või karjääri planeerimise ja ettevõtte moodulis töötavad idee välja ja viivad selle STARTERis või õpilasfirmana ellu. Kutseõppurid on STARTERis hinnas, sest meeskondadesse vajatakse erinevat kompetentsi – kellel on vaja programmeerida, kellel veebilehte, kui enda konkreetset ideed ei ole, siis tõmmatakse nad igal juhul teistesse tiimidesse. Nt Fiction Feel oli meeskond, kus said kokku erinevate koolide ja erialade inimesed, kellel kõigil polnud ettevõtlusprojekti isegi õppekavas, kuid oli tahtmine midagi teha. Idee siduda tehnoloogiliselt vaatamisväärsused ilukirjandusega leidis Tartu linna poolt rahastamist ja elab nüüd oma elu edasi.
Vahel ongi vaja panna õpilased üksteist leidma, kes kellega sobitub meeskonna moodustamiseks. Nii üld- kui kutsehariduses on meeskonnatööd ülitähtsad ja seal toimub ettevõtlikkuspädevuse arendamine läbivalt.

Õpilased räägivad, et praktiline ettevõtlusõpe aitab kandideerimisel

Paljud teevad STARTERi ja õpilasfirma läbi kogemuse saamiseks, sest tahavad veel õppida ja siis otsustada, mida tulevikus teha, kuid tagavad seeläbi endale laiemad valikud. Kaks õpilast on saanud õpilasfirmast innustust, et minna Taani majandust õppima. Tagasisides ütlesid nad, et Eestis on olnud just ettevõtlusõpe see hea ja praktiline asi, mis aitas neil tunda end kursusekaaslaste seas kindlamalt. Noored on kiitnud, et praktiliste programmide läbimine on aidanud neid ka kandideerimisel CVd esitades. Kaks õpilast on tulnud mulle ütlema, et õpilasfirmas ja STARTERis osalemise mainimine CVs oli väärtuslik, sest tööandja hindas sellist kogemust kõrgelt. Õppides ei saadagi nii hästi ettevõtlusõppe mõjust aru, kui hiljem peale lõpetamist tööturul olles, kui palju need noored oskavad teistest erinevalt mõelda ning eluplaane teha.

Iga ettevõtlusõppe lisatund lisab kuhjaga arengusse

Ettevõtlusõpe tahab aega – koosveedetud aega õpetajaga, praktiliselt asju läbi tehes, õppekäikudel. Mida suurem on ettevõtlusõppe maht, seda rohkem ka näed, kuidas nad sinu suunamisel arenevad. Ettevõtluskeskkonna teemat saab mujal põnevamalt rääkida kui klassiruumis, see on hindamatu kogemus. Gümnaasiumiõpilastega käime õppekäikudel ettevõtetes, Enics ja pangad on eriti head partnerid. Hiljem arutame tundides ettevõtte toimimist, mida nad nägid ja õppisid, seostame selle teooria ja õpituga. Ettevõttes näevad lapsed asju erineval moel ja teisest vaatenurgast, sh ka enda karjäärivõimalusi. Pankades tagaruumides käimine on lastele eriti põnev kogemus. Viimastel aastatel olen sisse toonud võrgustumise ja erialaliitude teema – millised arengud võiksid seal olla. See on saanud õpilaste poolt väga head tagasisidet. Olen kutsunud ka ettevõtjaid tundidesse.
Raharingluse teema on vajalik – mille eest vanemad palka saavad, kuidas poodi raha viiakse, mida pood selle rahaga teeb jne. See teema käib meil läbi erinevatel haridustasemetel. Ka poeskäimise hind ju varieerub olenevalt elukohast. Lapsed ei taha rääkida isiklikust eelarvest ja see ei ole ka vajalik, kuid oma isikliku eelarve planeerimine käib läbi mängude ja situatsioonide lahendamise. Eelarve mõtleme läbi äriidee ja selle kulude-tulude põhjal. Nii gümnaasiumis kui kutsekoolis müüvad õpilased enda valmistatud asju kooli jõululaadal- see kinnistab kõik õpitu, ei ole lihtsalt meelelahutus.

Ettevõtlusõppe koolitusprogramm pani aluse kooli õpikogukonnale

Üldse ettevõtlusõppe programmiga liitumine on andnud mulle kuklasse ettevõtlikkuspädevuse arendamise. See pole mingi kolmandalt planeedilt pärit imeloom – tegelikult arendame paljuski ettevõtlikkust igapäevaselt, aga teadlikult saame seda veel paremini teha, asju omavahel siduda ja planeerida. Ettevõtlusõppes on minu arvates raskeim meeskonnatöö läbiviimine. Õppijatele tuleb rääkida meeskonnana töötamise eelistest, neile nõu anda, mis kogemused ja oskused see annab ning kuidas koostööd teha. Osad ei tahagi grupitöid teha, kuid kui selgitada, et tulevikus tööl on seda vaja, siis ta saab aru ja liitub.
Lisaks võtsin koolituselt kaasa ettevõtlusõppe õpikogukonna idee, mille kohe ka koolis ellu viisime. Tänaseks on ettevõtlusõppe õpikogukonnaga liitunud märkimisväärne hulk Tartu Kutsehariduskeskuse ettevõtlusõppega kokku puutuvaid õpetajaid.
Mõeldes möödunud koolitusprogrammile meenuvad sisukad vestlused kohvipausidel ja ühistel lõunaaegadel, kus arutlesime sarnaste probleemide üle. Tekkisid ideed ja võimalikud lahendused olemasolevatele probleemidele.

 

 

PS! Tiina on panustanud ka Eesti esimese kutsekoolide ettevõtlusõpiku valmimisse, õpikut saab kasutada ka gümnaasiumi. Tutvu õpikuga siin