Silja Enok Vändra Gümnaasiumist: juhtkonna toetus ettevõtlusõppele on ülioluline
Sildid: ettevõtlusõpetaja, ettevõtlusõppe mentor
Edu ja Tegu ning JA Eesti ettevõtlusõpetajate mentorprogrammi vilistlane ja oma töö suur fänn Silja Enok on ühtlasi ka 2022. aasta riikliku haridusstipendiumi laureaat. Häid praktikaid on tal kuhjaga ja neid jagab ta lahkelt nii ettevõtlusõpetajatele mentorina kui ka huvipakkuvates projektides, samuti artiklites.
Millist mõju soovite noortele anda ettevõtlusõpetajana?
Olen seda meelt, et kõige olulisem on algus ja seepärast valisin juba aastaid tagasi klassiõpetaja ameti, edasi sai selle töö loomulikuks osaks ka ettevõtlusteadmiste õpetamine. Püüan oma töös selle poole, et iga õpilane harjuks probleeme märkama, neile lahendusi otsima, otsustama ja oma otsuste eest vastutama. Ettevõtlusõppe kaudu arendan koostöö – ja meeskonnatöö oskust, oskus võtta ja jagada vastutust, probleemide märkamise ja lahendamise oskust. Koos töötades areneb suhtlemisoskus ja kriitilise mõtlemise oskus. Tegutsedes saavad virgutust tahe ja uudishimu uusi asju õppida.
Ettevõtlusõppe ülesehitus Vändra Gümnaasiumis
Vändra Gümnaasiumis on ettevõtlusõppega kõigis kooliastmetes süsteemselt tegeldud 20 aastat. Majandusõpetus on tunniplaani tund, selle õpetamiseks on koolis kolm koolitatud õpetajat, keda võib kindlasti nimetada meeskonnaks. Ühiseid ülekoolilisi ja maakondlikke ettevõtmisi planeerime ja korraldame koostöiselt.
Kooli juhtkonna huvi ja toetus ettevõtlusõppe heaks toimimiseks on väga olulised. Vändra Gümnaasiumis on see nii olnud juba kümneid aastaid, soovijad saavad meie koolijuhiga nõu pidada, kuidas ettevõtlusõpet ja ettevõtlusõpetajat parimal moel toetada.
Soovitused koolidele ettevõtlusõppega alustamiseks
Ettevõtlusõppega alustades peab silmas pidama, et see on küll lõimitav õppeaine, aga eeldab siiski eelteadmisi ning süsteemset ja järjepidevat lähenemist. Kui on olemas soov ja teadmised, siis on põhilised takistused ületatud. Keeruline on, kui õpetaja soovib ettevõtlusõpet aga kooli juhtkond ei ole sellest huvitatud või vastupidi.
Õpilastele meeldivad praktilised tegevused, JA Eesti õppeprogrammid on seda arvestanud ja võimaldavad teooriat õpetada läbi mängude ja praktiliste tegevuste. Kõige raskem on jõuda mõistmiseni, et edukas on see, kes suudab teha koostööd ja arvestada oma kaaslastega. Ikka tundub, et ise saab paremini ja kiiremini ning et kaaslased panustavad vähe ja on süüdi ühises ebaedus. Koostöö õpetamine ja õppimine on pikk protsess, seepärast ongi just haridustee algus väga oluline.
Mille üle olete oma töös uhke?
Mitmest minu endisest õpilasest on saanud ettevõtjad, kes tegutsevad erinevates valdkondades. Endine õpilane, tänane ehtekunstnik uuris kunstiõpingute ajal, kas ma ikka jätkuvalt oma rada käin ja olulisi asju õpetan, tema sõnul oli koos alustamine talle edasiste valikute inspiratsiooniallikaks. Olen tundnud suurt rõõmu sellest, et minu õpilased on kuuendal õppeaastal ise valinud koostööprojekti, mille väikese juhendamise abil ellu viisid ja mille käigus õpitut üksteisele tutvustasid. Viimati tundsin suurt uhkust käesoleva aasta aptillis Tartus Õpilaste Teadusfestivalil esinenud meeskonna üle, kelle julge avalik esinemine üllatas neid endid ja kroonis minu viimaste aastate järjepideva töö.
Soovitan oma õpilastele alati: Märgake probleeme, otsige lahendusi, võtke vastutus ja tehke oma otsus. Alati ei saa õnnestuda, sellega peab leppima, aga ebaõnnestumine on väärtuslik õppimise koht.
Isiklikult oli ka eelmine õppeaasta kindlasti edulugu. Olin selle aasta riikliku haridusstipendiumi laureaat. Stipendiumikuud on mul võimaldanud ennast täiendada, õppematerjali luua ja õpetajaid õpetada. Näiteks sain olla abiks muuseumis uue haridusprogrammi loomisel ja muidu õpetajatele nii kiirel maikuul oli mul aega ja võimalust osaleda Pärnu Juhtimiskonverentsil ning Europass Teacher Academy kursusel Helsingis.
Ettevõtlusõppe levikust ja mentordamisest
Olen nõuga abiks olnud oma noorele kolleegile, kes juhendab õpilasfirmasid gümnaasiumiastmes, olin loovtöö retsensendiks, mis kajastas ühe õpilasfirma loomise, tegutsemise ja lõpetamise lugu. Olen mitmel korral saanud vastata küsimusele, mida teha siis, kui õpilasfirma esialgne innukas tegutsemine soikuma kipub.
Rahvusvahelisel kursusel osaledes kuulasin kaasõppurite kogemusi ja küsimusi ning mul oli tunne, et meil oleks Eestis ettevõtlus- ja keskkonnahariduses küllaga kogemusi, mida teiste Euroopa riikide õpetajatele jagada.
Juhtimiskonverentsi vaba vestluse hetkedel sain korduvalt vastata meie majanduselu juhtide küsimusele, mida I kooliastmes ettevõtlusõppes õpitakse ja miks seda kõigis koolides õppida ei saa. Mulle tundub, et ettevõtlusharidusest teavitamise vallas on veel avar tööpõld ees. Esialgne kokkulepe on, et raadio ettevõtlikele inimestele loovutab selleks ehk killukese eetriaega. Vaatame, kuidas läheb.
