Noore Meistri teise koha omanikud Lisenn ja Andrea soovitavad noortel mugavustsoonist välja tulla ja vigadest õppida

Sildid: Noor Meister

Noore Meistri ettevõtlusoskuste võistluste teise koha omanikud Lisenn Jürissoo ja Andrea Õispuu on head näited sellest, kuidas riskides saab šampust juua ning hea kohanemisvõime aitab igast olukorrast edukalt läbi. Noorte idee oli e-keskkond, kus algklassi lapsed saavad iseseisvalt õppida. Rääkisime Lisenni ja Andreaga võistlustest, ettevõtlusoskuste rollist elus ning kutseõppurite ettevõtlikkusest.

Millised on muljed Noore Meistri ettevõtlusoskuste võistlustest – mida sellest õppisite, mis üllatas, mis meeldis, mis oli kõige raskem?

Andrea: Selle võistluse puhul üllatas mind väga kohtunike sõbralikkus ja abivalmidus. Nad ei tekitanud võistlejates aukartust ja nende hoiak/kõneviis andsid julgust oma ideid välja rääkida. Väga meeldiv oli ka võistluskeskkond. Ei tekkinud sellist tunnet, et ülejäänud võistlejad on meie vastased ja mitte mingil juhul ei tohi nendega suhelda ega ka kaasa elada. Vastupidi, me saime väga hästi läbi, toetasime üksteist ning olenemata tulemusest olime üksteise üle õnnelikud.

Kõige raskem oli pidev tähelepanu. Kaamerad iseenesest ei seganud ülesandele keskendumist ja see teadmine, et koguaeg filmitakse, samuti mitte. Võttegrupp liikus pidevalt kaameratega ringi, vahepeal käidi segamas ja küsimusi küsimas. See tekitas raskusi mõtetele keskendumisele. Üldjoones jäin rahule, väärt kogemus.

Lisenn: Ma polnud varem kutsevõistlusel käinud. Kuressaarde saabudes ja teisi võistlejaid nähes oli see ärevus ja väike hirm, sest ma ei osanud midagi oodata. Üllatasin ennast sellega, et suutsin nii suure publiku ees esineda ilma suurema närvita. Kuna ma tunnen end oma erialal enesekindlalt, siis väljendus see ka minu esinemises. Kõige raskem osa võistlusest oli võistlusele keskendumine, kui saate tegijad tahavad, et sa hoopis saatele keskenduksid. “Mina tulin ju võistluse, mitte saate pärast,” käis mu peast mõte läbi. Kuid saate tegemise telgitaguseid oli huvitav jälgida ning võistluspinge andis tegevust terveks päevaks.

Kuidas sattusite osalema? 

Andrea: Osalema sattusime õpetaja suunamisel. Kuna võistlusel oli vanusepiir, siis oli valida nelja õpilase seast, kellest kaks keeldusid. Ma nõustusin osalema, teadmata, kuhu ma üldse lähen. Ma ei olnud taolise võistlusega üldse kursis. Räägiti filmimisest nagu see poleks üldse suur asi. Mõtlesin, et võistlus on nagu võistlus ikka, lisandub lihtsalt väike filmimine. Ei vaevunud isegi selle kohta midagi uurima ning seetõttu tabas võistlusele kohapeale tulles paras üllatus.

Lisenn: Meie ärikorralduse spetsialistide rühmas on vähe inimesi, kes sobivad Noore Meistri võistlejate vanuserühma. Minu rühmajuhataja pakkus minule otse võistluses osalemist. Algul küll veidi kahtlesin, kuid haarasin siiski võimalusest. Nii me läksimegi.

Kas olete koolis varem kokku puutunud ettevõtlusõppega ja karjääriõppega? Millised on edasised plaanid?

Andrea: Gümnaasiumis oli minu valikaine majandus, mille raames lõime õpilasfirma ja koostasime äriplaani. Samuti olen sooritanud 2016.aastal Entrepreneurial Skills Pass (ESP) eksami ning 2017.aastal majandusolümpiaadil. Peale kutsekooli lõppu on plaanis kandideerida Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ettevõtlust ja projektijuhtimist õppima minna.

Lisenn: Varasem koolitee on mul täielikult läinud karjääriõppest ja ettevõtlusest mööda. Võib olla põhikoolis oli paar karjääriõppe tundi, kuid ma ei mäleta nendest enam midagi. Olen ettevõtlusest õppinud oma vanematelt ja sealt tärkas ka huvi ise seda õppida. Olen alati tahtnud teha midagi oma ja olla oma tööandja. Nii sattusin ka sellele erialale. Hetkel on paar mõtet, mida võiks realiseerida, kuid need jäävad hetkel minu teada. Kui olen midagi valmis saanud, siis kindlasti kuulete sellest. Aga ühel päeval on mul kindlasti oma ettevõte. Ma olen nii õnnelik, et ma oma praeguse eriala valisin. Minu rühmajuhataja on mulle väga suureks inspiratsiooniks. Õpin iseseisvalt krüptvarades ja investeerimisest üldiselt. Olen hakanud tohutustes kogustes lugema. Varem sain vaevaliselt kohustusliku kirjanduse loetud. Näen tervet maailma palju selgemalt ja see on andnud mu elule väga positiivse lükke. Motivatsioon on laes!

Kui ettevõtlikud on kutsekooli noored ning kas ja kuidas saaks nende ettevõtlikkust toetada koolis? Kui oluline on ettevõtlusoskus ehk oskus oma ideest vajadusel töö või äriidee vormida kutseerialadel? 

Andrea: Minu arvates on kutsekooli õpilased väga ettevõtlikud. On küll erialasid, kus tuleb siiski toimetada teatud raamides aga ka nendes on võimalik leida loovalt lahendusi . Õpetajad peavad julgustama õpilasi olema avatud ja julged oma mõtteid avaldama. Kindlasti tuleb õppida taluma ka kriitikat, sest alati on neid, kellele ei meeldi idee ja ehk mõistavad ka selle hukka. Reegel on see, et kõikidele ei meeldi su toode ja alla andmine pole lahendus.

Lisenn: Kui noori rohkem suunata, siis oleks meil palju rohkem ettevõtlikke noori. Tihti hoiab meid tagasi hirm teadmatuse ees. “Kas ma ikka saan hakkama sellega? Kas mul on piisavalt teadmisi?”. Nendest mõtetest tuleb lahti lasta, aga selleks peab andma noortele õige suuna ja öelda, et on okei kui esimene kord läheb aia taha. Tõuse püsti ja proovi uuesti!

Andrea: Ettevõtlusoskus on minu arvates väga oluline. Igapäevaelus lahendame me pidevalt erinevaid elulisi probleeme ja seda teevad ka ettevõtted. Ettevõte soovib lahendada oma kliendi probleemi pakkudes selleks lahendust toote/teenuse näol. Variante, kuidas lahenduseni jõuda on palju. Ettevõtlus on siiski ju midagi, kus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaja on lihtsalt loovust ja kastist välja mõtlemist.

Tüüpiline soovitus noortele on mitte karta vigu teha. Vigu tuleb alati ja kõigil. Tähtis on neist õppida ning püüelda paremuse poole. Olge julged! Oma ideed tuleb alati kirja panna. Äriidee kirja panemine näiteks Lean Canva põhjal on väga hea moodus raha kaotamata läbi mõelda kõik vajalikud punktid oma idee juures. Võib juhtuda, et juba paberile mõtte kirjutades tuleb välja, et see sellisel moel ei toimi. Kindlasti mitte alla anda! Selle asemel tuleb mõelda, miks ei toimi ja kas annab midagi muuta.

Lisenn: Mina arvan, et ettevõtlus peaks olema õppekavas juba keskastme õpilastel. Tänapäeva maailmas ei saa lihtsalt ilma selleta. Kõik on seotud äri või investeerimisega. Et noored oskaks teha endale õigeid valikuid selles vallas, tuleks neid juba varakult suunata. Kutseerialadel on minu arust parim osa see, kui saad lõpuks enda tööandjaks. Eriti erialal, milles sina ise oled juba spetsialist. Tihti aga suunatakse noori aga hoopis teiste firmade alla tööle. Muidugi on oluline näha kuidas teised firmad töötavad ja sellest õppida, kuid oma tehtu on ikka kõige parem.

Andrea: Õpilasi tuleb lükata mugavustsoonist välja, sest õpilane tihtipeale alahindab ennast. Tähtis on märgata ja julgustada. Meie kooli väärtuslikud õpikogemused tulevad meeskonnatööst. Meil ei teki meeskondades vaikseid halle hiirekesi, vaid kõik avaldavad oma arvamust. Selle käigus oleme palju õppinud kaitsma oma mõtet ja vajadusel seda lahti selgitama. Teiste arvamusi võtame arvesse, muudame ideele vastavaks ja võimalusel rakendame.

Lisenn: Minu nõuanne oleks, et lihtsalt hakka pihta. Mida sa ootad? Et oleks rohkem raha või aega või parem mõte? Millal need siis saabuma peaks? Su mõte on super kui see läheb sulle korda ja kui sa seda pühendusega esitled teistele, siis leiad endale palju mõttekaaslasi. Lase hirmudest lahti! Sa suudad seda!

Ma arvan, et kõikidel koolidel peaks olema vähemalt üks selline õpetaja nagu seda on minu rühmajuhataja. Annab ägedaid võimalusi enese ületamiseks võistluste ja koolituste näol. Annab õpilasele tohutu inspiratsiooni ja motivatsiooni laksu. Ja kindlasti peaksid õppejõud käima kaasas hetkel populaarsete investeeringute või äritegevustega, sest see jääb noortele silma ja nad tahavad sellega tegeleda. Ja kui keegi teadja neid veel suunab, siis julgevad nad ka mõtted teoks teha.

 

Loe ka intervjuusid Noore Meistri võistlejate  juhendajatega ning võitjatiimi esindaja Lisettega.