Külli Hiiemäe-Metsar: Õpilase kindlustunne, et oleme koos midagi teinud ja lõpule viinud, on eduelamuse allikaks

Sildid: ettevõtlusõpetaja

Külli Hiiemäe-Metsar on majanduse ja ettevõtluse õpetaja Viljandi Gümnaasiumis, mis koolina paistab silma aktiivsusega kogukonnas ning kogukonna liikmete kaasamisega õppesse. Külli lähtub oma töös sellest, et algatamise ja tegutsemise võimalus annavad õpilastele eduelamuse, mis omakorda motiveerib õppima. Ning kus siis noor saab veel katsetada ja ennast turvaliselt proovile panna, kui mitte koolis. 

Miks olete just ettevõtlusõpetaja, mida soovite oma töös õpilastele anda?   

Ettevõtlus on aine, mis seob erinevaid aineid ning annab võimaluse praktiliste tegevuse abil teiste ainete teadmisi ja oskusi kasutada. Soovin valmistada oma õpilasi ette elus toimetulekuks, sh majandusteadmised ning arusaam heal tasemel ettevõtte loomisest ja haridustee jätkamiseks kõrgkoolis. Arendades õpilase silmaringi ning andes võimaluse ennast proovile panna nii üksi kui rühmas, nii turvalises koolikeskkonnas kui väljaspool kooli. Olen alati toetanud gümnaasiumiastmes konkurssidel ja võistlustel osalemist, see annab hea võimaluse enesehinnangu määratlemiseks ja endas uute külgede avastamiseks. Ka töö väärtustamine nii vaimses kui füüsilises mõttes on ettevõtlus aine üks võimalus ja väljund. Seostades erinevad teadmised ja tegevused ning vaatlemise ja teiste kogemuste kuulamise, on tagatud ettevõtluspädevuse omandamine.

Kuidas ettevõtlusõpe on koolis üles ehitatud? 

Viljandi Gümnaasiumis toimub süsteemne õpe toimub kolmel õppeaastal. Esimesel aastal on teoreetilised majanduse, turunduse ja ettevõtluse alused, millele lisandub õpilasfirma aastane protsess, raamatupidamine, majandusmatemaatika, välismajandus ning õpilasfirma tegevuse põhjal koostatud uurimistöö, mis toetub õpilasfirma tegevuse analüüsile ja teooriale, mis protsessi tegevusi toetab. Loomulikult sisaldavad ka teoreetilised ained – rollimänge, teoorial põhinevaid stsenaariumeid jt. mängulisi tegevusi. Külastatakse ettevõtteid ja külas käivad ettevõtjad.  Koolis on majanduse- ja ettevõtluse suund ja suuna aineid andvad õpetajad teevad koostööd ja toetavad üksteise tegevusi. Viimasel paaril aastal on gümnaasiumis ka ettevõtlusõppe koordinaator, kes abistab aineõpetajaid tegevuste planeerimisel (sobiv aeg, transport jms) ja läbiviimisel. Muidugi on juhtkonna toetus oluline. Õpetajal peab olema võimalus oma aines(ainetes) otsuseid teha ja õpilastega väljasõite korraldada. Juhtkonna materiaalne ja moraalne toetus on ka ettevõtlusõpetaja entusiasmi hoidmiseks tähtis.

Ettevõtlusõppega alustades peaks arvestama, et klassiruumist võib kosta valjumat kõnelemist kui koolides harjutud, sest  õpilaste rühmaarutelud on selle aine põhiosa. Esitlusteks ja loometöödeks (prototüüpimiseks või mudeldamiseks) vajatakse sobivat klassikeskkonda.

Soovitused õpimotivatsiooni hoidmiseks ettevõtlusõppes

Õpilasi motiveerib õpetaja huvi õpilase ja tema tegevuse vastu. Kui õpilased alustavad oma firma loomist, siis siin on õpetaja suunamine oluline, kuid õpilaste enda algatus peab jääma domineerima. Õpetaja saab anda reeglistiku, kuid kõik, mis jääb reeglite vahele, jäägu õpilastele katsetamiseks. Ja näited ning kogemuste jagamine oma kooli sees sama suuna klasside vahel on ülioluline. Kindlasti motiveerib õpilasi ka ajakirjanduslik ja avalik tähelepanu nende tegevusele, aga see ei ole peamine. Olen aru saanud, et õpilasele kindlustunne, et oleme koos midagi teinud ja lõpule viinud, on eduelamuse allikaks.

Teoreetilises pooles kaob motivatsioon niipea, kui ei ole selget arusaamist õpitu vajalikkusest. Seega, kui järgneb õpilasfirma loomine, siis püsib ka motivatsioon. Õpilasfirmat tehes kaob motivatsioon, kui meeskond ei ole ühtne ja tekib ebavõrdne panustamine. Raamis hoidmine õpetaja poolt sellega, et liikmeid ei saa vahetada ja probleemid lahendatakse isekeskis, vajadusel koos õpetajaga, töötab päris hästi. Teine komistuskivi on prototüübi loomine või partnerfirmadega suhtlemine. Saan tuua selliseid näiteid, kus tooted/detailid/materjal ei jõua kohale, tellimust ei täideta tähtaegselt (trükikoda) või tehas ei suuda sobivat toodet töösse võtta. Turvatunnet lisab õpilasele see, et õpetaja on ka iga õpilasfirma nö vaatlejaliige, kes vajaduseta ei sekku ja usaldab õpilasi, aga õpilased teavad, et õpetaja toetab 24 tundi ööpäevas (mina olen püüdnud nii teha ja tunnen, et see töötas hästi). Eesmärki, et õpilasfirmal tuleb ka ühiselt uurimistöö kirjutada, ei tohi lasta unustada ja üldjuhul saab niimoodi probleemsetest kohtadest üle. Selliselt areneb õpilaste sotsiaalne pädevus ja uurimistöödes esitatud analüüside põhjal võib öelda, et õpilased on tagasivaates valdavalt positiivsed selliste õppimiskohtade osas.

Kuidas õpilased teid kui õpetajat motiveerivad?

Olen saanud kümne aasta jooksul oma õpilasi usaldada ja õpilased on mind väga rõõmustanud oma ettevõtlikkuse, hoolivuse ja armastusega. Ka majandusteadmised on olnud head. Kindlasti on see mind motiveerinud ja aina uusi ning tõhusamaid õpetamisviise kasutama ärgitanud. Eelmisel aastal tehti ka uurimistöö majandussuuna vilistlaste mälestuste kohta ja suur osa hindas õpilasfirma tegevust ning ka majandusteadmisi, millega edasi õppima mindi, väga kõrgelt. Aasta õpetaja 2020 tunnustus oli minu jaoks väga oluline.

Mida soovite ja soovitate oma õpilastele kooli lõpemisel?

Soovin oma õpilastele, et nad jääksid avatud silmade ja südamega – võimalus lennata on kõigil, aga tiiva tugevuse kestvat treenimist ei tohiks unarusse jätta. Ja kindlasti loodan, et mõni mu õpilastest jätkaks ka mõne aja möödudes majanduse ja ettevõtlusõpetajana, sest hariduspõld vajab väga majandusalaselt haritud õpetajaid.

 

Külli on läbinud Edu ja Tegu ning JA Eesti ettevõtlusõpetajate mentorkoolituse ning on valmis abistama alustavaid ja nõuandeid vajavad ettevõtlusõpetajaid. Tutvu kõigi mentorõpetajatega ning võta nendega ühendust. 

Viljandi Gümnaasium pälvis ka Edu ja Tegu poolt tiitli “Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja 2021”.