Kooli ja ettevõtte koostöö võti on konkreetsus ja paindlikkus

Sildid: Arvamusfestival, ettevõtlusõppe aasta parimad, ettevõtlusõppe koolitused, koolide ja ettevõtete koostööseminar

28. novembril Tartusse koolide ja ettevõtete koostööseminarile “Kool+ettevõte=tulevikutegijad” kogunenud ligi 80 ettevõtte ja kooli esindajat kuulasid ja jagasid häid koostööpraktikaid, arutlesid  paneeldiskussioonis koostöö pidurite üle ja nuputasid ühiselt nutikaid koostööideid, mida soovi korral kohe avanevasse ettevõtlusõppe rahastusvooru projekti sisse saab planeerida. Loe esinemiste kokkuvõtteid ja häid soovitusi!

Matemaatikatunnid kaupluses massi- ja mahumõõtude õppimiseks. Räpina Ühisgümnaasium, Valve Peebu

Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja Valve Peebu teab omast käest, et massi-, mahuühikud jt mõõdud on õpilastele üks raskeimaid ja abstraktsemaid teemasid ning tsentnerid, grammid, tonnid on neile rida võõrsõnu õpikus. Valve peab efektiivseimaks õppevormiks tajumist mitme meele abil ja seetõttu otsustas ta õpilased viia poodi, kus on massi- ja mahuühikutega igapäevaselt kokkupuude. Kokku külastati 4.-9. klassi õpilastega poodi 7 korda ja igale käigule järgnes tund klassis. Märkmete tegemiseks oli õpilastel kaasas mapp. Uuriti kaupu, koguste ja hindade suhet, tõsteti ja kaaluti, teisendati mahtusid ja koguseid ning arvutati hindu. Lapsed täitsid uurija, ostja, meeskonnaliikme rolle. Kogutud materjalide põhjal lahendati klassis ülesandeid ja ristsõna köögi- ja puuviljadest ning mängiti massiühikute mängu.
Õpetaja sõnul oli elulise tunni mõju kohe näha – paranes silmnähtavalt õpilaste oskus peast arvutada, poes käituda ja tegutseda, suhelda, tõusis huvi matemaatika vastu, mõisteti meeskonnatöö kasulikkust ja toimimist ning omaalgatuslikult tegid õpilased uue ettepaneku minna jäätmejaama vaatama pakendite edasist saatust. Kaupluses õppe mõju oli matemaatikatunnist laiem – lõimiti loodusõpetust, eesti keelt, matemaatikat, inimeseõpetust jt aineid.
Soovitused:
• Elu keskel õppides õpitakse hindama igapäevast tööd ja seda, mida töö käigus luuakse!
• Elu keskel õppides on lapsed tegutseja rollis.
• Nähakse tööprotsessi lähemalt, millest raamatust lugedes teinekord arugi ei saa.

IT õppesuuna praktika ettevõtetes. Tartu Tamme Gümnaasium, Urmas Tokko

Tartu Tamme Gümnaasium pakub gümnaasiumi IT-suunale laialdast koostööd erinevate kõrgkoolide jt asutustega ning koolis toimub õppe mitmekesistamiseks palju erinevaid koostöötegevusi: Teadlaste Öö, Nupp Nokib, töötoad õpilastele, lahtiste uste päev 9.klassile, teaduskoolid, praktikanädal, uurimis- ja praktilised tööd, kultuuripidu, töövarjupäev.
Lisaks toimuvad veel välipraktikad loodussuunale ja kultuurisuunale, töövarjunädal meditsiinisuunale, ettevõttepraktikad tehnoloogiasuunale. Koostööettepanekuid laekub asutustelt, kes näevad oma võimalust tulevaste töötajate kasvatamises, tänu sellele on näiteks õpilastel võimalus töövarjutada TÜ Kliinikumi õdesid. Ka külalisloengute andmiseks on tekkinud järjekord.
Soovitused:
• Pakkuge probleeme õpilastele tundide raames lahendamiseks– päriselust võetud ülesandeid
• Temaatilised töötoad, kutsed konverentsile, seminarid ettevõttes lastele
• Abi ürituste korraldamisel ja sisu loomisel
• Õpilastele valdkondade info jagamine, milliseid töökäsi vajatakse
• Praktikanädalal koha pakkumine
• Valikkursuste loomine

3D tootearendusklubi. Tartu Kunstikool, Siim Soonsein

Kunstikoolis loodi spetsiaalne Aparaadi mänguarendusklubi, õpiti Läti mänguarendajate kogemustest, paar korda aastas toimuvate häkatonide raames moodustatakse ideede baasil tiimid ja tehakse prototüübid ning parimad mängud võivad näha ka ilmavalgust. Mänguarendusklubisse kuuluvad lisaks kunstikooli õpilastele ka teiste koolide erinevate huvide ja teadmistega õppurid ja ühinema on oodatud IT-teadmistega õpilased, kes saavad mängude arendamises kaasa lüüa!
Soovitused:
• Ettevõtted võiksid osaleda erinevatel noorte häkatonidel, et aidata õppijaid ärimudeli jm spetsiifiliste teadmistega.

Enics – koolidele avatud. Eveli Punnison, personalijuht

Enics on Elvas asuv ülemaailmse elektroonikaettevõtte rakuke, mis vajab pidevalt tööle insenere, tehnilist personali jt. Tööjõupuuduse mure viis personalijuhi Eveli Punnisoni sõnul firma koostööni haridusasutustega. Võeti ühendust koolidega, kes tahavad anda praktilist lähenemist, mis aitab õpilastel päriselus hakkama saada. Enamasti tehakse sügavuti koostööd kutsekoolide, rakenduslike kõrgkoolide ja kõrgkoolidega, kuid külas käivad ka üldhariduskoolid.
Südantsoojendavana toob Eveli esile Elva Gümnaasiumi, kes võttis ise ühendust, kuna nende eesmärk oli tekitada noortes huvi tehniliste eriaalade vastu. Kontaktivõtt päädis sellega, et iga kuu käib paar klassi tehases külas, isegi 2. klassi juntsud, kellele näidatakse, kuidas asjad valmivad. Laste rõõmuks panid firma lahked insenerid ka ühe väikese roboti rääkima ja trikke tegema. Kooliga koostöös avati 2019. aastal gümnasistidele mehhatroonika valikaine, mille teooria antakse koolis, praktika toimub Enicksis mentorite kõrval. 2019. aastal on majas kokku 21 praktikanti. Hoolimata koolide suurest huvist ja aktiivsest koostööst õpilastega saab ettevõtte töö kenasti tehtud, sest huvilised on hajutatud aasta peale ära nii, et iga kuu on majas erinevad õpilased.
Soovitused:
Enics on avatud läbirääkimistele ka uute praktilise õppe huvilistega! Koostöösoovidega võib pöörduda personaliosakonna poole.

Kooli koostöö ettevõtetega mitmel erineval moel. Põlva Gümnaasium, Kaia Tamm

Ettevõtlikkus on üks Põlva Gümnaasiumi märksõna – iga noor peab olema ettevõtlik. Ettevõtjaid kaasatakse nt keskpäeval ette nähtud 80 minutilise „kasuliku aja“ jooksul kui valikainete raames loenguid andma, õpilased külastavad ka kohalikke ettevõtteid. See kõik seondub ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja karjääriõpetusega.
Eelmisel õppeaastal viidi  koos Coopi ja Läänemaa ning Haapsalu Ühisgümnaasiumiga läbi projekt „Praktiline turundus“, kus õpilastel tuli Coopi antud sisendi põhjal läbi viia uuring kaupadest, hindadest, tootjatest, võrrelda linnade erinevaid andmeid ja ka reklaami. Coopi huvitasid noorte hinnangud ja tagasiside – mida noored arvavad ja ostavad. Õpilastele meeldis võimalus tunda ennast tähtsana läbi Coopile tagasiside andmise nii väga, et seda tehti rõõmuga ka väljapool tunde. Projektiga kaasnenud suurem töökoormus ei heidutanud ka Kaia Tamme, kes pidas saadud kogemust kasulikuks ka iseendale.
Õpilasfirmade läbi õppimist on Põlva Gümnaasiumis ohtralt ning need noored suunatakse ise pöörduma koostöösooviga ettevõtjate poole. Saavad kasvõi teadmise, et täitsa loomulik on, et 10st kirjast realiseerub vaid üks, järelikult tuleb paremini silma paista. Õpivad ebaõnnestumisest, kogevad julgust ja riskivõtmist. Kohalikud firmad võtavad õpilaste tooteid müüki ja aitavad neid muul moel. „Me toetame, mitte ei pidurda õpilasi tegutsemast,“ võtab Kaia Tamm teema kokku.
Soovitused:
• Kasutage õpetajate ja lapsevanemate tutvusi. Lapsevanemad on head mentorid.
• Koolide ettevõtjatega sidumiseks tuleb otsida üles vilistlased.
• Arenduskeskused abistavad ettevõtete leidmisega.

Õpilastele esineja peab olema säravate silmadega entusiast!

Paneelis arutleti ettevõtte-kooli koostöö pidurite ja tõhustamisvõimaluste üle. Sõna said ka noored ise. Oma kogemusi jagasid lisaks esinejatele Sander Aukust ja Markkus Jõeveer Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Paneeldiskussiooni soovitused kooli-ettevõtete töö tõhustamiseks

• Kool peab olema ajaliselt paindlik ja pöörduma ettevõtte poole varakult. Tuleb mõista, et ettevõtte kalender on 6 kuud ette planeeritud.
• Kuigi õpilane otsib ise praktikakoha, võiks koolil olla ettevõtete andmebaas, kes regulaarselt õpilasi vastu võtavad.
• Ettevõttesse pöördumisel tuleb olla konkreetne, selgitada kooli ootusi ja soove.
• Mitte väga populaarsed ettevõtted saavad tekitada õpilastes huvi praktikakoha vastu nt stipendiumi vms boonuse abil.
• Õpilased ootavad show’d, mitte pikka loengut. Õpilaste huvi tärkamine või kadumine sõltub väga palju esinejast. Ettevõttest tuleb esinema otsida kõige atraktiivsem või teise koha esineja! Tuleb rääkida noortele kasulikke asju – oluline on töömaailmas ja ka õpilaste silmis atraktiivne töökeskkond, firma erilisus teiste ees, vähem üldist ja rohkem spetsiifilisemat juttu.
• Tasub lasta entusiastlikel õpilastel endil otsida ja kutsuda esinejad, kes noori kõnetavad. Esinejale jääb samuti parem mulje esinedes huvitatud isikutele.
• Õpilastele tuleb anda võimalus ise harjutada kontakti võtmist ja õpetada, kuidas korrektselt ettevõtte poole pöörduda. Lisaks kirjale tasub alati ka helistada. Oluline on näidata tõelist soovi ja vajadust, mitte viidata korraldusele.
• Kõige kasulikum koostöövorm? 2-5 päevane töövari; hea kirgliku ettevõtja loeng; ettevõtete külastused, kui seal on ägedad inimesed; häkatonid.

GRUPITÖÖ parimad palad ehk ideede pank kooli-ettevõtte koostööks

1. Õpilased testivad ja teevad muudatusettepanekuid ettevõttele, nt eesti keele kaudu kodulehe loogilisus ja sõnastus jne.
2. Ettevõttepoolne probleemülesande andmine, nt toode ei müü, mida noored arvavad?
3. Turunduskampaania väljatöötamine seostatult ainetundidega, nt söö rohkem köögivilju või pakendijäätmete vähendamise kampaania vms.
4. Õpilased saavad aimu toote valmistamise etappidest. Analüüsib toote kasutajasõbralikkust, loob turundusstrateegia toote müümiseks.
5. Ettevõtja lahendab noorte probleemi, mitte vastupidi nagu tavaliselt on.
6. Tehnoloogiatunnid puitmaju tootvas ettevõttes

Edu ja Tegu avab varsti taotlusvooru ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks koostöös ettevõtetega. Taotlusvooru avanemise ja tingimuste kohta anname infot ettevõtlusõppe programmi ja SA Innove kanalites. Püsi lainel!

Ürituse viisid läbi Edu ja Tegu, Eesti Teadusagentuur ja koostöövõrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks”.