Karjäärinõustajad: karjäärijuhtimiseks ei piisa vaid ühest koolitunnist

Sildid: karjääriõpe

Inimesed teevad karjääri läbi kogu elu, olgu samas töökohas või erialasid-kohti vahetades. Millist tuge noored vajavad karjääriotsuste tegemiseks ja millised oskused-omadused vajavad eriti toetamist?  Novembris algava koolituse „Õpetaja karjääri kujundamise pädevuste toetajana“ koolitajad, karjäärinõustajad Tuuli Mekk ja Terje Jürivete tutvustavad karjääriõppega seonduvaid müüte ning tegelikkust.  

Milliseid noorte ja karjääriõppega seotud müüte olete oma töös kohanud?

Tuuli Mekk: Karjääriõppe rakendumine üldhariduskoolides, lõimitud õppena, on väga erineva tasemega. On koole, kus toimuvad tegevuste järel ja ajal arutelud, seoste loomised õpitava õppeaine ning töömaailmaga. Suuresti on see seotud õpetaja enda avatud meelega, muutustega kohenemisega. Karjäärispetsialisti külastuselt koolinoore juurde oodatakse otsest tulemust, muutust hoiakutes või teadmistes või kindlat otsust järgnevate sammude suhtes. Enese tundmaõppimine on samasugune tegevus, kui seda on matemaatika õppimine lasteaiast gümnaasiumi, ülikooli või kutsekooli lõpuni. Iga kogemus õpetab meile midagi ning suunab märkama olulist enda kohta.

Noored kannavad endas oma vanemate uskumusi ja hoiakuid. Üldhariduskooli lõpetamise järel tehtavate valikute tegemisel on olulisel kohal lapsevanema soovid ja tahaplaanile jäävad enda huvid, võimed ja valikud. Noorte otsused näitavad suuresti ühiskonna ootusi ja hoiakuid, kus väärtustatakse kõrgharidust ja kutseharidus ei tundu valikuna õige olevat. Küsimusele: miks kõrgkool? on tavaline vastus – see annab paremad võimalused tulevikus. Kui rääkida noore tegelikest huvidest, siis rahulolu pakub pigem praktiline tegevus.

Ehk üks müüt on haridustase – kõrgharidus on edu võti! Peale aastaid noorega kohtudes selgub aga, et on tehtud kannapööre ja ta naudib kutseõppe praktilist väärtust, isetegemise rõõmu.

 Terje Jürivete: Olen kohanud näiteks müüti – nad juba õppisid seda (valikainena karjääriplaneerimist) põhikoolis ja eriala on valitud, miks nad veel peaksid seda tegema? Või –  ma tean seda kõike, võin sellest lugeda internetist! Päriselt juhtub aga see, et ka kutsekoolis õppija soovib/peab vahel õppekava vahetama, noor ei oska otsida iseseisvalt karjääriinfot või praktika/suvetöö võimalust, enesekirjeldamise oskus on nadi, tööotsimise oskused jätavad soovida. Ainuüksi enesekindlusega siiski hakkama ei saa, noorel on vaja korrastatud teadmisi mis see tegelik töömaailm tema ümber on ja kuidas seal toimetada.

 Missuguseid probleeme saab õpilaste karjääripädevuste toetamisega lahendada?

Tuuli Mekk: Karjääripädevused sisaldavad endas eneseteadlikkuse arendamist sh eneseanalüüsi oskust; võimaluste analüüsioskust; planeerimise ja tegutsemisoskust. Me soovime, et muutuvas ühiskonnas oleksid inimesed edukamad, tuleksid muutustega paremini toime ehk oleksid teadlikumad elutee kujundajad. Karjääripädevuste arendamine toetab eneseteadlikkuse tõusu, suurendab kohanemisvõimet ja aitab märgata üldpilti ning arendab analüüsi-ja probleemide lahendamise oskust.

Rahvusvahelised uuringud nimetavad karjääriõpet ja – nõustamist kui lähenemist, mis aitab luua seoseid õpitava ja tulevikutöö vahel ning seeläbi aitab õppijal klassiruumis paremini keskenduda. Seosed töömaailma ja õpitava vahel on näidanud, et koolilõpetajad teevad seeläbi teadlikumaid kooli- ja erialavalikuid.

Koolisüsteemis toimub peamiselt tulemuste hindamine ehk õpilane-õpilane võrdlemise printsiip. Karjääripädevuste arendamise toetamine aitab keskenduda sotsiaal emotsionaalsete oskuste arendamisele, mis aitab noorel oma oskuseid teadvustada, märgata ning seejärel selle arendamisega tegeleda. Tulemuseks on eneseteadlik, enesekindel kodanik.

 Terje Jürivete: Kutsekooli ülesanne on valmistada ette tublisid ja oma tööd teha tahtvaid töötajaid. Iga kutsekooli õppekava sisse mahub ka selline moodul nagu „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“. Mooduli sisu on mitmekülgne, eesmärgiks on arendada neid oskusi ja hoiakuid, mis aitavad õpinguid kavandada, tundma õppida ettevõtlus- ja majanduskeskkonda, õpitud kutseoskusi kasutada ja oma ametialast arengut juhtida.

Milliste pädevuste arendamisest on noored ise kõige enam huvitatud?

Tuuli Mekk: Usun, et lapsevanem, spetsialisti ja õpetaja roll on suunata noort eneseanalüüsile ja aktiivsele osalemisele ning võimaluste märkamisele. Noor on täiskasvanuga sarnane ning vajab sageli nn „ninapidi sissetoppimist“, lükkamist kogema midagi uut. Kõige olulisem selle teekonna juures on, et noor tunneks – teda toetatakse, keegi on tal kõrval ja ulatab käe. Kogenud inimene noore kõrval, kes ei anna hinnanguid, oskab suunata analüüsima ja juhendab tegevuste juures, loob turvatunde.

Kui küsida noorete käest: mida te soovite teha, arendada, siis sageli vastus viibib, jääb tulemata. Usun, et meie täiskasvanud (karjäärispetsialistid, õpetajad, noorsootöötajad, lapsevanemad, tööandjad, jne) soovime ja oskame oma kogemuse põhjal olla huvi tekitajad, võrdse partnerina kaasteelised ja luua huvitavad õpikohad noorele.

Noorele on täna loodud erinevaid võimalusi midagi ise teha, korraldada, organiseerida. Ideid neil jagub ja siis tulebki mängu täiskasvanu roll – toetada planeerimisel ja võimaluste kaalumisel, meeskonnatöö või suhtlemisoskuse juhendamisel. Tihti kaob noorel julgus, kui ta peab kellegi võõraga suhtlema, kokkuleppeid tegema. Oleme siis neil kõrval ja suuname analüüsima, märkama olulist ning mõtestama endale olulisi tahke.

 Terje Jürivete: Ühele meeldib ema, teisele tütar 🙂 Nii ka meie valdkonnas, mõnele meeldib enesetundmise teema, teisele hoopis rohkem tööohutus jms. Pean oluliseks rõhutada, et kutsekoolis on väga oluline õpetaja oskus panna kogu töömaailma temaatika teatud eriala konteksti, üldisest jutust jääb väheks. Peame aitama noorel leida seoseid tunnis räägitu ja tema eriala/valdkonna sisuga. Arvan siiski, et enesetundmine on kutsekoolis õppijatele huvitav teema. Nii vähemalt näib.

Palun tooge näiteid, kuidas õpetaja või spetsialist saab õpilase karjääripädevusi kooli kontekstis toetada.

 Tuuli Mekk: Noortega töötavatel spetsialistidel on oluline roll toetada noore eneseteadlikkuse kasvu. Erinevate võimaluste loomine aitab pöörata tähelepanu ja tegeleda uskumustega, mis noortel on iseenda suutlikkuse ja võimaluste osas ning seda enda karjääriga seoses. Mina karjäärispetsialistina, kooli külastades, näen sageli noorte ebakindlust, madalat eneseusku oma võimekusse, oskuste arendamisesse.

Enda praktikas näen selgelt, et noorele on kogemusele tuginev õpe huvitav ja inspiratsiooni pakkuv. Igasugune aktiivõppe meetodi kasutamine, praktiline grupitöö, õpilas-, minifirma loomise kogemus, töövari või õpilasvari, õppekäik, jne. sisaldavad endas protsessi ning ei ole fikseeritud hindelise lõpptulemusega. Noor saab võimaluse võtta igast kogemusest kaasa endale ainulaadne õpikogemus ning tunnetada, et ühes klassi, ühevanused, samasoolised noored tunnevad ja mõtlevad erinevalt. Kogemus pakub võimaluse tunnetada, kui erinevad me oma soovidelt oleme, et väärtustame erinevaid asju. Lisaks loovad eelnimetatud tegevused võimaluse luua terviklik maailmakäsitlus, mis hõlmab mõtlemist, tunnetamist, tajumist ja tegutsemist.

Külaskäikude ja tegevuste juures on peamine analüüs, reflekteerimine, et mida ma teada sain, mida õppisin, missugused seosed lõin ümbritseva ja õpitava vahel. Kolb kirjeldab õppimist, mis hõlmab infovahetust õppija ja teda ümbritseva vahel.

 Terje Jürivete: Näiteks eriala vahetamine, edasiõppimise huvi kõrgkoolis, töö leidmine suveks, kandideerimisdokumentide koostamine jms. Kutsekoolis ongi minu töö väga otseselt seotud õppija karjääripädevuste toetamisega (pean silmas nõustaja tööd, mitte õpetaja tööd). Ja siin tekivadki elust enesest tulenevad küsimused, mille mõistmisel mina saan karjäärinõustajana abiks olla.

 

Tuuli Mekk on Eesti Töötukassa karjäärinõustaja ja Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige. Terje Jürivete on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppe- ja karjäärinõustaja.
 Mõlemad jagavad oma ekspertteadmisi 9. novembril algaval koolitusel „Õpetaja karjääri kujundamise pädevuste toetajana”, kuhu on veel võimalik registreeruda kõigil aineõpetajatel, karjääriõpetajatel ja teistel, kes karjääriõpet läbi viivad või sellesse panustavad.

 Intervjueeris Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse koolitusjuht Andrea Annus.

Fotol Rakvere Eragümnaasiumi töötuba, pildistas Tuuli Mekk.