HTG ettevõtlusõpetaja Ülle Seevri: vilistlaste õppesse kaasamine on parim võimalus, sest nad teavad kooli õppekava

Sildid: ,

Edu ja Tegu ning JA Eesti korraldatud ettevõtlusõpetajate mentorprogrammi vilistlane, Hugo Treffneri Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpetaja Ülle Seevri on juba alustavatele kolleegidele mentorina kogemusi jaganud. Artiklis jagab ta enda praktikaid ja soovitusi ettevõtlusõppe läbiviimiseks.

Teekond ettevõtlusõppeni

Mulle on juba ülikooli ajast meeldinud majandus. Lisaks geograafiaõpetaja erialale olen ka majandusgeograaf. Ettevõtlus  Eestis ongi praktiliselt saanud arenguhoo sisse paralleelselt minu õpetaja karjääriga. Alustasin Hugo Treffneri Gümnaasiumis tööd 1993.aastal ja  kohe ka majandusõppe õpetamisega.  Käisin ise veel Junior Achievement Eesti  korraldatud täienduskursustel ja püüdsin tundides arutleda erinevatel majandusteemadel. Hiljem kasvas majandusõppe programmi ühest osast välja eraldi ettevõtlusõpetuse kursus. Nii nagu ettevõtlus ise, on ka ettevõtlusõpetajate ettevalmistus pidevalt täienenud erinevate programmidega, mis on pakkunud rida uusi metoodilisi võtteid ja tegevusi. Ettevõtlusõpetusega olen püüdnud õpilastele anda palju praktilisi kogemusi läbi meie vilistlastest ettevõtjate. On väga hea meel, kui õpilasfirmadest on kasvanud välja pärisfirmad või õpilasfirma programmi läbinud on tulevikus ettevõtjad.

Milliseid pädevusi ja oskusi arendab ettevõtlusõpe?

Üheks oluliseks pädevuseks on loomulikult ettevõtlikkus. Siia alla läheb muidugi ääretult palju – organiseerimisvõime, julgus otsustada, julgus riskida, julgus vastutada, sihikindlus, hea suhtlusoskus, hea läbirääkimisoskus jne. Eraldi on väga oluline kogu ettevõtluse juures koostööoskus, eelkõige meeskonnatöö oskus. Ettevõtlikkuspädevuse arendamine on väga tähtis edasisel karjäärivalikul õpilastele. Ettevõtlusprogrammi praktiline osa, õpilasfirma, on hea võimalus “pehmelt” katsetada, kas ettevõtlus sobib üldse inimesele või mitte. Õpilasfirma tegemine arendab mitmeid pädevusi, kuid näitab ka ära, kas tasub tulevikus siseneda juba hinnaalanduseta turukonkurentsi.

Ettevõtlusõppe süsteem HTG-s

   Meie koolis on ettevõtlusõpetus olnud kogu aeg vabaaine (ehk siis valikaine). Olen küll üksinda ettevõtlusõpetaja, kuid juba aastaid on kursus nii üles ehitatud, et kursuse raames esinevad 6-7 ettevõtjat-vilistlast erinevatel teemadel. Eelmine aasta oli tore, isegi üks lapsevanem kutsus meid oma ettevõttesse ja rääkis enda ettevõtja karjäärist. Oleme kokku leppinud, et selline koostöö võiks jätkuda. Õpilasfirmadele on mentoriteks õpilasfirma programmi vilistlased. Meie kooli õpilasfirmad on olnud väga tugevad ja tundub, et nende liikmetele on südameasi hoolitseda ka järjepidevuse eest. Ükskõik, kellelt abi või nõuannet küsid, alati aidatakse. Suured tänud neile selle eest.

Juhtkonna toetus on kogu süsteemis ülioluline. Õpilased saavad õpilasfirma tegevuses kasutada kõiki kooli ruume. Alati on soositud külaliste tundi tulek või õppekäigud tunni ajal. Mitu aastat on lubatud kõigil abiturentidel osa võtta töövarjupäevast. Sügisel käivitus vilistlaste list, kes võtavad endale töövarju. Kooli aastapäeval viib  igas klassis tunni läbi  vilistlane, kelledest paljud on ettevõtjad.

Soovitused ettevõtlusõppega alustamiseks

Kindlasti võiks leida endale praktikuid (ettevõtjaid), kes tuleksid tundi teoreetilist materjali täiendama. Väga inspireerivad on ettevõtjate edulood.

Õpilastele meeldib väga kuulata ettevõtjate karjääriarenguid ja nad saavad praktikutelt  vastuseid, mis sageli on mõjutavaks teguriks nende karjäärivalikul. Kõige ideaalsem ongi kutsuda vilistlastest ettevõtjaid tundi, sest nemad teavad ju kooli õppekava ning oskavad häid soovitusi anda, milliseid vabaaineid (valikaineid) veel valida. Mulle meeldib väga meie kooli vilistlase Robin Saluoksa (õpilasfirma Kolm Põrsakest ja ettevõtte e-Agronom asutaja) mõte, kes ütles, et gümnaasiumis tuleb õppida kõike, mida saab, sest kunagi ei tea, milliseid teadmisi võib kuskil vaja minna, kasvõi läbirääkimiste soojenduseks.

Õpilasfirmade tegemisel tuleb arvestada, et sageli tahetakse lennata kõrgemale kui tiivad kannavad. Näiteks ei osata hinnata turukonkurentsi. Õpetaja roll ongi toetav ja nõuandev. Õpilased peavad endas leidma sisemise jõu edasi minna, kuid sageli vajavad õpetajalt  toetavad näiteid.

 Õpilaste ja õpetaja motivatsioon on seotud

Minu õpilased on ise väga motiveeritud.  Hea meel on, kui õpilasfirmadest kasvavad välja ettevõtted (näiteks Kolm Põrsakest ja Münt (Others)  või vilistlased  on mõne Eesti ettevõtte asutajad (Robin Saluoks eAgronom, vennad  Ranol  ja Mairo Kaseväli,  Kaur Ojakivi). Rõõmu teeb, et kuigi ettevõtjatel on alati ajaressurss piiratud, leivad nad alati aega tundi esinema tulla. Ükski kutsutud vilistlane pole veel „ei“ öelnud.

Soovitan oma õpilastele: Olge ettevõtlikud. Haarake igast väljakutsest kinni. Ärge kartke muutusi ja ärge kartke eksida.  Igast tagasilöögist on ikka midagi õppida.

Möödunud õppeaastal on olnud väga tore jälgida endise õpilasfirma Münt käekäiku, kes võitis 2021.aastal Eesti legendaarseima ideekonkursi Ajujaht, seejärel muutis oma kaubamärki (Others), arendas jõuliselt turundust, sisenedes välisturgudele. Väga-väga tänan JA tegevdirektorit Kersti Loori, kes ikka hoolitses, et saaksin osa võtta antud mentorprogrammist, kus esinesid väga inspireerivad ettevõtjad (üheks lemmikuks oli Anu Ruul). Väga huvitav oli ettevõtte Bolt külastus ja kohtumine Martin Villiguga. Kogu mentorprogramm inspireeris väga ja  mitmed kursuselt saadud materjalid on kasutust leidnud ettevõtlusõpetuse tundides.

Oleme teiste majandusõpetajatega nii Tartust kui mujalt  kogemusi vahetanud ja olen ka alustavat teise kooli õpilasfirmade juhendajat mentorina aidanud.

 

Tutvu mentorõpetajatega siin, kes on valmis juhendama ja nõustama kõiki ettevõtlusõppega alustajaid.