Ettevõtlusõpetaja Mariin Alatsei blogi: Mis on teoksil Tartu Rakenduslikus Kolledžis?

Sildid:

Kui varasemad õppeaastad on olnud tempokad ja toredad, siis pean ütlema, et naudin sellel aastal kuidagi eriti enda tööd ja sellega kaasnevat melu – peaaegu pool õppeaastast on märkamatult läbi saanud. Ma ei tea, kas asi on selles, et lubasin septembri alguses leida ka piisavalt aega puhkamiseks töö kõrvalt ja olen ka seda korralikult teinud või siis on asi selles, et nii palju põnevat on koguaeg toimumas koos ägedate kolleegidega või siis hoopis see, et mulle on jälle sattunud nii toredad õpilased tundidesse.

Jõulumatkal

Eelmisel nädalal osalesin VOCO traditsioonilisel töötajate jõulumatkal. Meie koolil on kaks õppehoonet, üks ühes linna otsas ja teine teises – jõulumatka trajektooriks oligi kahe õppehoone vaheline maa. Muideks kevadel kõndisime kooli matkapäeva raames koos õpilaste ja õpetajatega Tartu linnale tiiru peale, vapramad isegi mitu. Jõulumatkal kolleegidega jutustades tuli üles ka teema, et meie ettevõtlusõpetajate kogukonnal on terve õppeaasta jooksul vähemalt üks suurem üritus iga kuu, seda alates septembrist kuni kevadeni välja. Aktiivne seltskond nagu meie kohta öeldakse. Tõepoolest – seda me oleme. Kuna matkal osales peale minu veel kaks ettevõtluse õpetajat, siis oli väga mõnus kõndides ka kokkuvõtteid teha möödunud jõululaadast.

 

Jõululaat – siin võib küll kasutada legendaarse märuliseriaali A-rühma ninamehe sõnu „I love it when a plan comes together“. Möödunud viiruse aastate tõttu ei olnud meil koolis laata toimunud, samas aastaid tagasi oli see populaarne üritus, mida väga oodati. Ja selle aastane laat tõestas jälle, et see on üritus, mis on tulnud, et jääda. Laadale oli registreerinud üle 30 müüja – villastest sokkidest piparkookide ja verivorstideni, küünaldest lõikelaudadeni ja

Jõululaada korraldustiim

Taro kaartidega ennustamiseni. Lisaks olid kohal muidugi ka koolis tegutsevad õpilasfirmad, õpetajate kohvik, õpilasesindus ja ka ponid. Jah, lugesid õigesti ponid! Kui õpilane tegeleb ponide kasvatamisega ning pakub erinevatel üritustel nendega sõitmist, siis kus mujal, kui jõulaadal on nad kohal. Sellest kujunes tõeline hitt, nii et ümberkaudsete lasteaedade lapsedki tulid vaatama. See hetk, kui õppehoone koridorid olid täitunud laadasaginaga ja jõululõhnadega ning kooli bänd mängis samal ajal taustaks, tõdesime me koos laada korraldusmeeskonnaga, et väga palju vaeva ja tööd oli aga tulemus sai suurepärane.

Kui nüüd minna veel pisut tagasi enne laata toimunud tegevuste juurde, siis novembri lõpus korraldasime ka järjekordse ülekoolilise häkatoni, mille teemaks oli just jõululaadale erinevate toodete/teenuste ideede genereerimine, seejuures silmas pidades taaskasutust ja ringmajanduse põhimõtteid. Alustuseks rääkisime õpilastele ka ringmajanduse ja taaskasutuse olulisusest tänases ettevõtlusmaailmas ja meie igaühe rolli selles.

Häkatonil

Lisaks said õpilased päeva keskel enda teadmised panna proovile just ringmajanduse teemalises viktoriinis. Tundub, et etteantud suund ja teema panid õpilaste ajud veelgi kiiremini ragisema. Sellel häkatonil olid kaasatud jälle kõik meie ettevõtluse õpetajad – igaühel oli oma kindel ülesanne ja roll.

Lisaks muule olen tegelenud ka õpilasfirma Rahatähed (kõige ülemisel pildil) juhendamisega. Tänaseks on rahatarkuse vestlus- ja tegevuskaardid valmis! Õpilasfirma on osalenud juba kolmel laadal ja toonud koju ka esimesed auhinnad – parim haridustoode Tartu laadalt ning VOCO jõululaadalt parima õpilasfirma toote tiitel. Juhendajana tunnen ma nende üle väga suurt uhkust. Põnev on kõrvalt jälgida õpilaste arengut ning nende koostööd ning seejuures suunata neid veelgi paremate tulemuste poole. Kui esimesel laadal oldi veel klientidega suheldes pigem tagasihoidlikud, siis juba teisel laadal üllatasid õpilased korraliku müügitööga ning kergusega leiti ostjatega kontakt. Olen ise ka selle kaardimängu suur fänn – olles seda nüüd erinevate õpilastega mänginud, võin kindlalt öelda, et ettevõtluse tundidesse sobib see ideaalselt.

Detsembri viimaste tööpäevade põhifookus on aga olnud hoopis kosmeetiku eriala õpilaste projekti õppeainel. Nimelt juba jaanuari alguses viivad nad läbi väikse projekti, kus kogume Tartu loomade varjupaigale toitu ning annetusi. Toidukogumise oleme planeerinud kahele nädalale ning 11. jaanuaril teevad õpilased koolis soovijatele massaaži annetuste eest. Idee ja teostus on täielikult õpilaste poolne, mina olen kõrval tugi ja abi. Mulle väga meeldib, et õpilased tulid kohe kaasa minu mõttega antud tundides niiöelda päriselt midagi ära teha ja hakkasid aktiivselt tegutsema. Mis nii viga õpetaja olla.

Kui nüüd uuest aastast rääkida, siis juba jaanuari esimesel nädalal saame jälle ettevõtluse õpetajatega kokku, sest aktiivsel seltskonnal on vaja asju organiseerima hakata. Meid on kohe jaanuaris ees ootamas kooli Aasta Tegija ettevõtlusoskuste võistlus ning peale seda juba vabariiklik Noore Meistri ettevõtlusoskuste võistlus, mis sellel aastal toimub just VOCOs.

Loe Mariini eelmist blogipostitust siit.

Kõik varasemad postitused leiad kodulehelt otsingusõnaga blogi.