Distantsõpe Kohtla-Järve Järve koolis: kõik, kõik oli uus märtsikuus!

Kohtla-Järve Järve kooli distantsõpe

Sildid:

Kuidas küll distantsilt ettevõtlikkust arendada? Distantsõppe parimaid praktikaid, mida ka edaspidi rakendada, jagavad kolm Kohtla-Järve Järve kooli ettevõtlikku õpetajat: Vaili Viirlaid, Ilme Hallik ning Koidu Raidma.

Vaili Viirlaid, Kohtla-Järve Järve Kooli Ettevõtliku Kooli koordinaator

Kui esimese nädala ettevõtlikud sammud olid teostatud, sai järgmist nädalat juba uute mõtetega alustatud! Ei olnudki midagi rasket, kuna ülesanded, mida õpilastel teostada tuli pidid olema neile jõukohased. Ettevõtlusõpe 7. klasside õpilastel oli tekkinud soov rohkem teada saada linnavalitsuse tööst, õppekäik oli juba planeeritud, kui kõik äkki muutus… Kuid, kus takistus tuleb leida lahendus!

Õpilased külastasid omavalitsuse kodulehte iseseisvalt, võrdluseks võeti vaatluse alla ka naabervalla koduleht ning saadud informatsiooni põhjal koostati üksteisele viktoriiniküsimused. See oli eeltöö kohtumiseks omavalitsuse töötajaga naaberomavalitsusest. Kohtumine ZOOMis üllatas õpilasi, nad said teada, mida kujutab endast abivallevanema töö, millega tegeleb omavalitsuses sotsiaal-, spordi-, hariduse- ja kultuurivaldkond, kuidas noortel on võimalus kaasa rääkida omavalitsuse töös ja miks on hea oma piirkonda jääda või tagasi tulla. Traditsiooniline 100 sõnaline tagasiside tuli õpilastelt positiivne, neile väga meeldis sellise õppeformaadiga tund, selle tõestuseks olid täiendavad küsimused külalisele, ettepanekud omavalitsusele näiteks valgustusküsimus külavaheteel bussijaama, transpordiliikluse parendamine ja kultuurivaldkonna töö edendamine. Eriti toredaks pidasid noored võimalust veeta oma järgmise õppeaasta töövarjupäev omavalitsuses. Õpetajana teeb kõige rohkem rõõmu, et tehti uusi ettepanekuid, keda veel tundi kutsuda. Näiteks soovis üks noormes külla kutsuda mesiniku, et teada saada, kuidas mesinikust sai väiketootja, kuidas valmivad tema tooted ja milliseid oskuseid on sealjuures vajalikud. Ettevõtlikult tegutsedes on kõik võimalik, ka distantsõppel.

Kuidas võimatu saab võimalusel võimalikuks!

Ettevõtliku koolina oli käesoleva õppeaasta eesmärgiks seatud ka õpetajate vahetus ja distantsõppe lõi selleks ootamatult põneva võimaluse. Kui kaks nädalat oli harjutatud Zoomis distantsõpet tekkis idee, et aga mis saab siis kui teostaks ka õpetajavahetuse Zoomis. Rääkisin ideest Ettevõtliku Kooli haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” Ida-Viru võrgustiku koordinaatori Hälis Roostega ja valikuks osutus ROCCA AL MARE HISPAANIA ÕPPEKESKUSES. Esimene kokkusaamine toimus Zoom keskkonnas Hispaania õppekeskuse kooliosa juhi Getter Kallasega. Sai räägitud oma ideest ja võimalustest ning esialgu võimatuna tunduv õpetajavahetus teostus küll Eesti õppekeelega koolis, kuid hoopis Hispaanias. See oli tõeliselt põnev kogemus, olla oma kodus, kuid samas teostada tund võõraste õpilastega Hispaanias, kas pole kummaline – ei, ei ole, see ongi tänapäeva reaalsus!
Teostasime tööõpetuse tunni teemal “Kevadised liblikad”. Eesmärk oli voltida viies erinevas tehnikas liblikad, kelle lapsed viisid enda tehtud lugudes rändama, lood põimiti hiljem kokku raamatuks. Vanemad õpilased aga otsisid infot taimedest, mis liblikatele eluks olulised on. Seega sai ühest liblika voltimise tunnist lõimitud õppeainete tegevus. Põnev oli, väga põnev. Pärast tundi tehtud eneseanalüüsis oli tore tõdeda, et kõik on võimalik.
Teisel korral aga kohtusin noortega Zoom keskkonna vahendusel juba minu kööginurgas. Seekordne plaan oli koos kokku segada pannkoogitainas. Eelnevalt sai õpilastele saadetud õpijuhis ja tore oli tõdeda “arvutiaknast” kuidas kõik, igaüks omas köögis, ootusärevalt tegutsemist ootasid. Väike sissejuhatus ja ühine taignasegamine algas joonistatud retsepti lugemisest, jah joonistatud, mitte kirjutatud:

1 klaas jahu kaussi ja jahu sisse süvend,
süvendisse muna,
½ tl soola ja ¼ klaasi piimakogust lisan.
Võtan vispli/ lusika ja keskelt alustades rahulikult segan
jahu ise ennast vaikselt äärtest juurde lisab.
Kui näen taigen tihedamaks läeb,
siis klaas piima vaikselt juurde valan
segan edasi… ja ennäe,
taigen valmiski mul võluväel!

Siinkohal suur-suur tänu Ettevõtliku Kooli programmi meeskonnale, kes loob Ida-Virumaal võimalusi õppida õpetades nii õpetajatele, õpilastele lapsevanematele ja kogu kogukonnale, olles ise ettevõtlik eeskuju kõigile. Ja soovin ROCCA AL MARE HISPAANIA ÕPPEKESKUSE kogu meeskonnale jätkuvat meelerõõmu oma õpilastega tegutsedes, sest see, kuidas selles keskuses koos õpitakse on tähelepanuväärne: usaldades, uskudes ja üksteist toetades.
https://ramkool.edu.ee/hispaania-op

Ilme Hallik

Mis oli teie jaoks distantsõppe ajal kõige raskem? Milliseid muutusi oma töös pidite tegema?

* Kõige raskem oli distantsõppele üleminek, algus: tuli kiiresti kohaneda täiesti uue olukorraga, tuli kasutusele võtta uued õpetamismeetodid
* Keeruline oli esimestel päevadel oma aega planeerida: tööpäevad venisid väga pikaks. Mida aeg edasi, seda paremini hakkas asi kulgema ja kindlasti aitasid sellele kaasa ka järgmised muudatused töökorralduses:
– ZOOMi keskkonna kasutamine: zoomitunnid, zoomikoosolekud, zoomi õpetajate tuba ( see oli probleemide arutamise koht, pingete maandamise koht, lihtsalt tore kokkusaamise koht, et üksteist näha)
– Muudatused tunniplaanis, mis lihtsustasid nii õpilase kui ka õpetaja tööd: tunniplaani tekkisid paaristunnid. Näiteks oli õpilasel ühel päeval kaks tundi eesti keelt ja kaks tundi matemaatikat jne. See võimaldas õpilasel ainesse süveneda ning ta ei pidanus oma tööd killustama.
– Intensiivsed ja õpetajale tuge pakkuvad haridustehnoloogi digikoolitused ning ka õpetajate individuaalne juhendamine ja toetamine haridutehnoloogi poolt
– Tugispetsialistide aktiivne tugi nõrgematele õpilastele
– Õpetajad planeerisid tööd nii, et kandsid Stuudiumisse nädalaks tunnid ette. See süsteem võimaldas õpilasel valida, millal ja missuguses järjekorras ta oma õppetükke tegi.

Kuidas said õpilased hakkama?
Suurem osa õpilastest kohanes kiiresti nii uue süsteemi kui ka digivahendite kasutamisega. Ka ZOOMi tunnid olid õpilastele suureks toeks materjali omandamisel, eriti uue teema käsitlemisel. ZOOMi tundides õpetaja seletas uut osa, iseseisvalt sai õpilane seda kinnistada ning järgmises ZOOMi tunnis oluline veel üle korrata. Distantsõpe õpetas lastele iseseisvust õppimisel, ajaplaneerimist ning järjepidevust ning süsteemsust. Õpilastel, kes juba enne olid endale õppimisel süsteemi loonud, polnud keeruline uue olukorraga harjuda.

Kuidas õpilasi distantsilt juhendasite? Millised olid peamised probleemid õpilastel?
– Kõige olulisem oli otsene kontakt õpilastega: nn klassitunnid, individuaalsed tunnid, järeleaitamistunnid
– Õpilastele täitmiseks saadetud töölehtede tööjuhendid pidid olema väga täpse, selge sõnastusega. Tööjuhendi juurde kuulus kindlasti ka näide
Peamised probleemid, mis õpilastel ilmnesid:
* ei osata oma aega planeerida: töö jääb õigel ajal tegemata, ei leita enam töölehte üles
* õppimisel puudub süsteem, järjepidevus

Palun jagage häid allikaid, materjale ja ülesandeid, mida distantsilt kasutada.
Meie koolis õpib palju venekeelsete perede lapsi. Tavaolukorras kuulevad nad kooliseinte vahel kogu aeg korrektset eesti keelt. Distantõppel oli see võimalus suures osas kadunud (jäänud olid ainult ZOOMi tunnid). Seepärast oli väga oluline leida erinevaid huvitavaid allikaid, mis rikastaks õppetegevust ning arendaks eesti keelt nii eesti kui ka vene lapsel. Selleks sobivad väga hästi
* tänapäeva eesti lastefilmid
* episoodid raadiosaadetest
* lastele mõeldud kuuldemängud
* laulud (tähelepanu juhtimine sõnadele)

Eelnimetatud allikate põhjal saab koostada huvitavaid töölehti, ülesandeid, mis koolitööd mitmekesistavad. Kasutasin ka OPIQu ülesandeid, ”Tagasi kooli” külalisesinejaid, töölehti Stuudiumi TERAs – õpilasel selge ülevaade oma töödest ja õpetajal võimalik anda tagasisidet tööle.

Kas tekkis ka häid praktikaid, mida edaspidi kasutusse võtta?
Distantsõpe sundis ka õpetajat oma tööd ümber mõtestama:
– distantsõppe juurde sobivad väga hästi teemanädalad ( meil oli teatrinädal, keskkonnanädal). Teemanädalad võimaldavad teha lõimingutunde, mis muudavad õppeprotsessi huvitavamaks.
– ZOOMi tunnid loovad hea võimaluse mängida lastega rollimänge tele- või raadiosaadete põhjal: kirjanduse tunnis mängisime rollimängu, kus jäljendasime raadiosaadet „Loetud ja kirjutatud”. Seda rollimängu saab mängida loetud teose analüüsimisel.
– materjali kinnistamiseks sobivad mitmesugused digimängud: quizizz jne
Kõike eelpool mainitut saab kasutada ka klassiruumis tavapärases tööolukorras.

Kas oli näha õpilaste arengut milleski (oskustes, suhtumises vms)
Õpilased ise tunnistasid, et kõige keerulisem oli oma aega iseseisvalt planeerida. Ka kõige tublimad jäid distantsõppe alguses mõnikord sellega hätta. Kuid aja jooksul asi paranes tunduvalt. Kindlasti on õpilastel kasvanud ka kohuse- ning vastutustunne: ise võtan otsuse vastu, millal õpin, ning ka vastutan oma tulemuste eest.
Paranes ka kirjaliku suhtluse oskus. Tavaolukorras saab alati õpetaja juurde minna ning küsida, kui midagi jäi arusaamatuks. Distatntsõppe tingimustes hakkasid õpilased õpetajatele kirjutama ning tähelepanu pöörama ka kirja vormistusele ning sõnastusele.

Koidu Raidma

Mis oli teie jaoks distantsõppe ajal kõige raskem? Milliseid muutusi oma töös pidite tegema?
Kõige raskem oli alustamine. Kogu õppimine ja suhtlemine hakkas toimuma läbi arvuti. Pidime arvestama sellega, mida olime koolis lastega juba teinud ja millega võisime arvestada, et nad hakkama saavad. Kiiresti tuli välja selgitada laste kodused võimalused. Soovijad said koolist laenutada kas süle- või tahvelarvuti. Lisaks laste juhendamisele tuli nüüd ka vanematele rohkem infot saata.
Meie koolis 2.klassi õpilased veel Stuudiumit ei kasutanud, nüüd tuli kõigil kiiresti oma konto teha. Lapsed õppisid Stuudiumisse logima, sealt õppimisi ja sõnumeid leidma. Mina õppisin seda, kuidas märkida õppimisi nii, et lapsel oleks kõigest hea ja lihtne ülevaade.
Kohe distantsõppe alguses hakkasime kasutama Opiqut ja Miksikese onkonte.

Kuidas said õpilased hakkama?
Õpilased olid väga tublid. Eks esialgu oli palju abi ka vanematest, kes aitasid lapsel Stuudiumit kasutada ja õppeülesandeid täita.

Kuidas õpilasi distantsilt juhendasite? Millised olid peamised probleemid õpilastel?
Esimesel kahel nädalal juhendasin Stuudiumi päeviku ja suhtluse abil nii lapsi kui vanemaid. Kui oli vaja, sai juhendatud ka telefoni teel. Siis õppisime kõik ära zoomi kasutamise ja see ongi jäänud meie põhiliseks tunni läbiviimise keskkonnaks.
Algklassilastel oli peamiseks probleemiks järje pidamine õppimises. Meie kool andis nädala tööd ja zoomitundide ajad teada juba esmaspäeva hommikuks. Mõni laps valis siis, mida ta teha tahtis. Aga üldiselt esitati töid korralikult. Mulle meeldis ka see, et laps õppis suhtluses õpetajale sõnumeid saatma. Näiteks unustas ta töö õigel ajal teha ja siis saatis sõnumi, et nüüd just sain töö valmis, vaadake palun.

Palun jagage häid allikaid, materjale ja ülesandeid, mida distantsilt kasutada?
Mina kasutasin zoomi, Opiqu materjale, Miksikese onkonte, learningappsi ülesandeid, padlet tahvlit, Whiteboardi, ABCya!Paint, PencilMadness ja Tera keskkonda. Palju häid mõtteid leidsin FB lehtedelt. Mõned lingid said kohe proovitud, mõned endale salvestatud, et siis sügisel neid koolis proovida.
Kasutasin loodusmuuseumi virtuaalset keskkonda ja paljusid loodusega seotud lehekülgi, Tallinna Vesi õppematerjale jms. Laps külastas loodusmuuseumi ja esitas seal nähtu-loetu põhjal õpetajale ühe küsimuse, millele siis mina pidin muuseumist vastuse otsima. Lastele vastasin powerpointis ja lugesin ise häälega vastused peale. Päris palju tegin PowerPoint esitlusi, eriti kunsti ja tööõpetuse tööde seletamiseks ja näitlikustamiseks. Tagasi Kooli programmis vaatasime tundi nahkhiirtest.

Kas tekkis ka häid praktikaid, mida edaspidi kasutusse võtta?
Kohe distantsõppe alguses hakkasid õpetajatele zoomis toimuma koolitused, kus tutvustati erinevaid keskkondi ja võimalusi distantsõppeks. Lisaks sellele võis iga õpetaja saada ka individuaalset õpet. Iga päev kell üks toimus virtuaalne õpetajate tuba, kus saime küsida, arutada, kokku leppida kõiges selles, mis puudutas distantsõpet.
Aprillikuus hakkasime tegema paaristunde – päev ei olnud enam erinevate õppeainete vahel ära killustatud. Jätkasime oma kooli traditsiooniliste teemanädalatega, mille raames õpetajad lõimisid oma aineid. Lapsed said kogu nädala tööd korraga kätte. Nii oli kergem oma aega planeerida nii õpetajatel kui õpilastel. Õpetajatele olid abiks tugispetsialistid ja nemad suhtlesid nende laste peredega, kes mingit abi vajasid.

Kas oli näha õpilaste arengut milleski (oskustes, suhtumises vms)
Algklassilastel toimus digioskustes küll suur areng. Õpetajatega oli meil kokkulepe, et me ei hakka kasutama lastele tundmatuid keskkondi, sest see oleks olnud suur koorem vanematele.

 

Vaata videost, milliseid toredaid võimalusi Kohtla-Järve Järve kool ettevõtlikkuse arendamiseks kasutab