• Andero Uusberg: geeniloterii paneb paika stardipaku, kuid ei määra finišeerumise aega

    Sildid:

    Ettevõtluses edu saavutamiseks on vaja erinevaid pädevusi. Üks olulisematest on oskus iseennast muutlikes oludes tulemuslikult eesmärgi poole edasi juhtida. Tartu ülikooli psühholoogi Andero Uusbergi sõnul ei ole see oskus vajalik ainult ettevõtluses, vaid elus laiemalt, sest ootamatustega tuleb aeg-ajalt silmitsi seista igaühel.

    Ettevõtlus toimub üldiselt uudses ja muutlikus keskkonnas, kus pole kunagi täpselt ette teada, mis hakkab juhtuma. See on loogiline – oma ettevõtte loomisel on mõte siis, kui teed midagi, mida ei ole varem päris samal kujul tehtud. Sellistes oludes on üsna suur tõenäosus kokku puutuda ka ebaõnnestumistega, mis omakorda tekitavad negatiivseid
    tundeid: frustratsiooni, ärevust, masendust. Kuidas siis nende negatiivsete emotsioonidega toime tulla?

    Selle eelduseks on head enesejuhtimise oskused. Hea enesejuhtimine ei tähenda oma reaktsioonide mahasurumist või kuidagi loomuvastaselt käitumist, vaid eelkõige hoolitsemist selle eest, et reaktsioonid oleksid adekvaatsed – kooskõlas sellega, mis tegelikult juhtus ja mida see tervikpildis tähendab. Keskkonnas, kus on palju tagasilööke, on kerge teha sääsest elevanti ning seeläbi oma negatiivseid emotsioone võimendada. Õnneks on enesejuhtimise oskused õpitavad. Näiteks tagasilöökide emotsionaalne mõju sõltub sellest, millele omistab inimene selle põhjused. Kui näha, et tagasilöök on märk eduks vajalike võimete puudumisest, on tekkiv tunne negatiivsem ja võib muuta jõuetuks. Kui aga näha tagasilöögis ühekordset ja ehk isegi kasulikku kogemust, võib tekkiv negatiivne tunne anda hoopis jõudu vigadest õppimiseks. Me saame ise jälgida, kuidas tagasilöökidest mõtleme, ja oma mõtlemist tüürida. Eesmärk ei ole endale valetada, vaid korrigeerida kohti, kus esmane mõte ei ole asjakohane. Kuidas oleks ebaõnnestumise põhjustest asjakohane mõelda? Enamasti mängivad soorituses rolli nii kaasasündinud eeldused kui ka harjutatavad oskused. Oma mõtlemises kipume aga eelduste rolli üle tähtsustama ja tajuma, et tõelised tegijad on talendiks sündinud ning lihtsurelikel pole nende sekka asja.
    Niimoodi mõeldes tundub, nagu tagasilöök viitaks puudujäägile, mida kuidagi korvata ei saa, ning mõistlik oleks alla anda. Kui aga teadvustada, et geeniloterii paneb paika vaid stardipaku, mitte finišisse jõudmise aja, jätkub tähelepanu ka oskuste ja nende arendamise peale mõtlemiseks. Sel juhul võib ebaõnnestumine olla lihtsalt tagasiside asjade kohta, mida endas veel arendada võiks. Alla andmise asemel on nüüd loogiline otsida võimalusi, kuidas saada paremaks. Kas küsida nõu, otsida abi raamatutest või lihtsalt harjutada?

    Ettevõtlusõpe võib olla üks hea keskkond, kus tagasilöökidega toimetulekut õppida. Ettevõtlus oma ootamatuste, muutlikkuse ja tagasilöökidega on justkui mudel elust enesest. Võrreldes tavalise ainetunniga võib ettevõtlusõppes olla rohkem mänguruumi, et selliseid kogemusi saada ning nendega toimetulekut harjutada. Ettevõtluses edu saavutamiseks on vaja erinevaid pädevusi. Üks olulisematest on oskus iseennast muutlikes oludes tulemuslikult eesmärgi poole edasi juhtida. Tartu ülikooli psühholoogi Andero Uusbergi sõnul ei ole see oskus vajalik ainult ettevõtluses, vaid elus laiemalt, sest ootamatustega tuleb aeg-ajalt silmitsi seista igaühel.

    Artikkel ilmus Postimehe erilehes, loe tervet lehte “Ettevõtlik näeb muutustes võimalusi” siit.

     

    Andero Uusberg on üks peaesinejatest hariduskonverentsil “Teadlikult tulevikku!”, kus ta räägib, kuhu kaob tahe ja kuidas seda üles leida.

     

    Foto: Joanna Jõhvikas