Hea õpetaja, kas tunnetad enda rolli karjääripädevuste kujundajana?
Sildid: karjääriõpe
Karjäärinõustaja ning Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige Tuuli Mekk arutleb, kas kool tajub enda rolli õppija karjääripädevuste toetamisel, mis omakorda alandab õppimisest tulenevat stressi ja kasvatab motivatsiooni.
Uue õppeaasta algus on haridustöötajatele aeg, et mõelda möödunud perioodile ning seada uueks perioodiks sihid, püstitada eesmärgid. Suvel kogutud kogemuste pagas tuuakse nüüd lauda, et üheskoos uudistada, kuulata näiteid, mõtteid ja ideid ning leida motiveerivad meetodid tegevuste läbiviimiseks. Eesmärk on ühene: mida saame teha, et õpilastel püsiks õpimotivatsioon kogu õppeaasta (-perioodi) jooksul. Kogemuste pinnalt on hea edasi liikuda eesmärkide seadmise etappi, kus silmas tuleb pidada riiklike raamdokumentide või koolipidaja eesmärkide saavutamist kui ka õpetaja enda isiklikke eesmärke ja nende saavutamist. Eesmärkide püstitamine on põnev protsess, mis annab võimaluse vaadata möödunule tagasi ning märgata õnnestumisi, õpikogemusi, pingutust nõudvaid olukordi ja eneseületust või hoopiski uuendamist vajavaid tegevusi.
Viimastel aastatel on meie elu tugevalt mõjutanud muutused, uuendused ja nendega kohanemise oskus. Kõik need tegurid mõjutavad ka õpilase, õpetaja ja lapsevanema vajadusi. Kui täiskasvanud inimesed saavad toetuda oma varasemale kogemusele ja oskuste, teadmiste pagasile, siis noor inimene on see, kes vajab juhendamist, kaasamist ja õpikogemuste saamise võimalust. Täiskasvanutena on meil võimalus olla noorte kõrval ja nende jaoks olemas, luua neile võimalused võtta vastutus, panustada tegevusse, luua muutusi. See suhe võiks toetuda partnerlus- või mentorlussuhte printsiipidel, kus kasusaajad on mõlemad osapooled ja koosloomest sünnivad uued algatused. Millest jutt?
Enne eesmärkide seadmist on hea tava vaadata üle hetkeolukord – kus me oleme? Eesti hariduse kohta käivad numbrid räägivad muuhulgas ka järgmist:
- koolijagu noori ei jätka peale põhikooli haridusteed,
- rohkem kui kahe klassi jagu gümnaasiumisse astunuid kukub esimesel aastal välja,
- kutsekoolist langeb mitusada õpilast esimesel õppeaastal välja kas mitte jõukohase õppetaseme või valesti valitud eriala tõttu
(Allikas: Haridus- ja teadusministeeriumi tulemusaruande analüütiline lisa 2023)
Mida saaksime koos ära teha õpimotivatsiooni tõstmiseks ja stressitaseme langetamiseks?
OECD uuringute tulemused räägivad üheselt, et ümbritsev keskkond, majanduslik olukord ning inimesed meie ümber mõjutavad noore karjäärivalmiduse ulatust. Ennast juhtivad ja eneseteadlikud noored tulevad keskkonnast, kus tegeletakse karjääriteemadega süsteemselt, ainetundidesse lõimides ning erinevaid osapooli kaasates. Samadest uuringutest aga selgub, et paraku on suur hulk 15-aastastest noortest, kes ei räägi oma karjääriambitsioonidest kellegagi. Teisalt võimaldavad just karjäärinõustamine ja karjääripädevuste arendamine noortel arendada kriitilist mõtlemist, märgata tööturu olukorda ja enda rolli selles, seostada enda tulevik koolis õpitavaga ning olla seeläbi motiveeritud õppija, olla rohkem kaasatud ühiskonnaelus. Selgem arusaamine endast, vahetu kokkupuude töötavate inimestega, juurdepääs autentsele ja usaldusväärsele teabele ajendavad noori oma püüdlusi avardama.
Kas tegeleme koolis piisavalt noore ambitsioonide toetamisega ja nende õpitavaga seostamisega?
Mõned võimalused selleks:
– Koostöö ettevõtete, organisatsioonide või ametiõpet pakkuvate koolidega aitab noortel luua adekvaatsema pildi tööturust, ametitest, hariduse seosest igapäevaeluga ja seeläbi teha teadlikud karjäärivalikud.
– Karjääriteemade käsitlemine lõimitult õppeainetega, karjääriõppe rakendamine koolides aitab leevendada õpilaste stressitaset ja märgata seoseid koolis õpitava ja töömaailma, isiklike eesmärkide vahel. Karjääripädevuste arendamise kaudu toimub oma elutee planeerimine, kus tegeletakse positiivsete ja huvi pakkuvate kogemuste mõtestamise, analüüsiga. Sealjuures tutvustatakse erinevaid võimalusi ja tegevusvaldkondi, luuakse seoseid töömaailma esindajate kaasamise kaudu, räägitakse edulugusid ja jagatakse näpunäiteid (tööriistu) oma eesmärkide seadmiseks, saavutamiseks.
– Karjääriõppes ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vastutus on noore enda käes. Oluline on hinnanguid mitte anda. Tähtis on kaasamise, osalemise ja koostöö kaudu luua keskkond, kus au sees on aktsepteerimine, kuulamine, analüüsimine, julgustamine, tagasiside andmine, informatsiooni kogumine ja jagamine ning tulemusteni jõutakse analüüsi, suhtlemise, aktiivsuse, uudishimu ja koostöö tulemusena. Õpilase koolivälised huvid on ka olulised ning koos leitakse ühisosa õppeained, töömaailm ja huvitegevus, oskused.
Analüüs teeb toredast kogemusest väärt õpikogemuse
Meie ülesanne täiskasvanutena (sh ka oluline!) on pakkuda erinevaid kogemise võimalusi, olukordi, mille käigus õpib noor ennast ja enda huvisid paremini tundma, näeb tegelikku olukorda ja tajub toimuvat – näiteks töövarjuks, tudengivarjuks, õpilasvarjuks olemine, õppekäik ettevõttesse, haridusasutuse külastus, töömessid, töökogemus (vabatahtlik töö, osalise tööajaga töötamine, praktika).
Kogemuse saamise järel omab suurt rolli analüüsi, tagasiside saamise/ andmise ja mõtestamise protsess. Siin on õpetajal, tööandjal ja ka vanemal hea hoida meeles nn põlvkondadest tulevaid erinevusi, sest me väärtustame ning meid motiveerivad erinevad asjad. Selleks, et märgata noortele olulisi tegureid saame kasutada teiste poolt loodud töölehti või erinevaid meetodeid (rühmatöö, tagasiside andmine, arutelu, jne). Peamine märksõna on siin kommunikatsioon, mis sisaldab suhtlemist (ennekõike kuulamine, kuid ka oma mõtete edastamist eneseväljendamise kaudu), teabe vahetamist mitmel suunal ja selle kaudu tähenduse loomist.
Mõned nopped põlvkondade erinevuste kohta, mida on hea järgida õppe kavandamisel, noore toetamisel ja juhendamisel ning mille arengut toetab karjääriõppe rakendamine:
- tagasiside andmine on oluline, sest noorte arengu ning tulemuslikkuse alge peitub soovis näha pidevalt eesmärke, miks midagi tehakse. Vahetu tagasiside aitab neil mõista, kus ta on enda arengus, eesmärkide täitmisel
- tegevus peab olema noorele huvitav ja looma talle kasu ehk pane tähele õpilase isiklikke huvisid (IT, sport, loodus, vm) ning kaasa õppeprotsessi. Kaasates huvide (kogemuste) kaudu noored ainetunni teemade käsitlemisesse, aitab see noorel jõuda õppeaine ning huvitegevuse vaheliste seoste ja kasulikkuse märkamiseni.
- õppe disainimise protsessi kaasamine loob võimaluse avatud aruteludeks, eneseväljenduse arendamiseks ja millegi kasuliku loomiseks. Koolis on võimalik ühiselt arutades, kokku leppida (mõnede) teemade käsitlemine, tunni eesmärgid ja kuidas nendeni jõuda. See loob noorele tunde, et tema on oluline, ta on kaasatud ja saab panustada. Õpetajal on võimalik noore huvist lähtuvalt anda tunni ettevalmistav protsess noorele, mis toetab kaasatuse ning vastutuse võtmise protsessi. Tunnis on õpetaja roll olla kohal, aidata luua seoseid (ümbritsev keskkond, reaalne elu, õppeaine) ja jagada sügavamaid teadmisi. Disainimise kaudu saab arendada karjäärisuunamise kompetentse nagu väärtused, rollid, teadmiste ja oskuste olulisus, info kogumine, planeerimine, tegutsemine. Protsessi kujunemisesse kaasamine suurendab huvi ja motivatsiooni tekkimist.
- meeskond on oluline ehk noored soovivad tegutseda koos nendega, kellel on sarnased väärtused ja kellelt on midagi õppida, kes inspireerivad neid ja kellega saab koos arutleda, mõtteid vahetada. Õpetajana saab seda ressurssi kasutada ning pakkuda võimalusi grupitööde, arutelude ja vestluste võimaldamise kaudu. Lisaks õpilaste omavahelisele vestlusele saab kooli kutsuda külalisesinejad või veebis osaleda erinevate inimeste kogemuslugude kuulamises. Lood on elulised, kõnetavad kuulajaid ja sageli tekib äratundmine, samastumine – kuulumistunne. Meeskonnatöö oskuste arendamisele aitab kaasa noore panustamine vabatahtlikku töö tegevusse, sest need kogemused annavad uusi kontakte, uut teadmist endast, aitavad märgata erinevusi, kogeda, olla kaasatud ja panustada maailma paremaks muutmisse, mida noored peavad oluliseks.
- kaasamine protsessidesse suurendab noorte (ja mitte ainult, ka täiskasvanud inimeste) motiveeritust, aktiivsust, pühendumust jagades noortega informatsiooni ja planeerige tegevusi koos. Noortele on oluline teada, miks mingid asjad toimuvad ehk põhjus – tagajärg – seos. Nad on valmis võtma vastutust, kui see aitab neil ennast areneda. Hoia meeles, et vastutus on motiveeriv, kui see on arendav, aga siiski saavutatav ja jõukohane.
- partnerlus, treeniv juhtimine loob noore arenguks soodsad tingimused, sest nad ootavad täiskasvanutelt tuge eesmärkide tutvustamisel ja mõtestamisel, aitaks luua seosed noore rollist ja panusest ning toetaksid neid eesmärkide seadmise protsessis. Oluline on, et noore eesmärgid lähtuksid tema väärtustest ja arengueesmärkidest ning see omakorda motiveerib noort pingutama.
Koolil on alati võimalus kaasata karjäärispetsialist karjääriõppe protsessi (karjäärinõustamine, individuaalne karjäärinõustamine, töötuba, grupinõustamine, karjääripäev). Karjäärikujundamise pädevuste arendamise kaudu saame aidata leevendada õpilaste stressitaset sh leevendada koolides valitsevat tugispetsialistide puudust.
Ümbritsev pidevalt muutuv keskkond paneb meid proovile ning nõuab oskust kohaneda olukorraga. Täiskasvanutena saame toetuda uute olukordade tekkimisel ning nende lahendamisel varasematele kogemustele, mis annavad meile teadmisi enda oskustest, võimetest, isikuomadustest ning kõik see loob kindlustunde – saan hakkama. Pole harv olukord, kus kasutatakse ütlust “kogemus õpetab” või Eleanor Roosevelt tsitaat “kogemus õpetab meile, et alati tuleb ette ootamatusi”. Noor, kes alles alustab maailma avastamist ja kogemuste saamist, vajab tuge teadmiste ja inimeste näol. Toimetulekuks olulised teadmised ja oskused saavad noored koolist, koduste tööde tegemise kaudu, vabatahtlikku tööd või töökohas tööd tehes, tegeledes hobide, harrastusega, jne. Üks osa protsessist on kogemine, millegi kindla asja tegemine ning teine osa hõlmab õppimist kogetust, oma kogemuse mõtestamist ja analüüsi -mida ma enda kohta teada sain, mis on mulle oluline.
Isikliku karjääri kujundamine on justkui jalgratta omamine, mis ootab meilt valmisolekut liikuda, teha valikuid, õppida ja kogeda midagi uut, kohaneda olukorraga ning avastada enda tugevusi, teadmisi, oskusi või väärtusi.
Elu on nagu jalgratas — selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda /Albert Einstein
LISALUGEMIST JA KUULAMIST
Ettevõtlusminutid: Kust alustada, kui vana töö on end ammendanud ja soov on teha karjääripööre? (https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/152574)
Karjääri ja karjääriõppe teemalised podcastid Edu ja Tegu You Tube kontol
Kasutatud allikad
Haridus- ja teadusministeeriumi tulemusaruande analüütiline lisa 2023 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-08/2022_TA_anal%C3%BC%C3%BCtiline_lisa.pdf)
PISA 2018, OECD 2019 https://www.oecd.org/pisa/publications/pisa-2018-results.htm
The OECD Learning Compass 2030
https://www.oecd.org/education/2030-project/teaching-and-learning/learning/
How has education changed in response to social forces? OECD Future of Education and Skills 2030 https://youtu.be/mlXvQKUS-_Q
OECD Future of Education and Skills 2030: The new “normal” in education
Z-generatsiooni motiveerimisest. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2019/06/04/z-generatsiooni-motiveerimisest
