Kelle asi on noorte karjääripädevuste arendamine?

Sildid: karjääriõpe, karjääripädevused

Ühiskonna areng on jõudnud punkti, kus inimese hea kohanemisvõime on muutunud väärtuslikuks omaduseks, sest alati me ei saa kindlad olla selles, mida homne toob. Kuidas saab õpetaja toetada noorte kohanemisvõimet ja karjääripädevusi ning kas ta peaks seda tegema, arutleb Harno karjääriõppe peaspetsialist Virve Kinkar.

Viimaste aastate, kuude, päevade sündmused nii meil Eestis kui kogu maailmas on tõestuseks, et suured muutused võivad tulla ootamatult ja mõjutada erinevaid  elusfääre. Rahulolematus, ebakindlus, vaimse tervise probleemid on sagenenud. Mis võiksid olla need tugisambad, mis aitavad keerulistes ja muutlikes oludes hakkama saada, olla edukas ja õnnelik?

Kompassiks otsustamisel ja tegevuste valikul on väärtused ja enda seatud eesmärgid, õigemini küll sihid, aga nende poole liikumiseks on vaja ka teadmisi ja oskusi. Soome haridusuuringute instituudi projektijuht Raimo Vuorinen on öelnud, et üks nõutavamaid oskus tänapäeval on suutlikkus muutustega kohaneda. Vaja on endaga aru pidada, millised sinu oskused aitavad olukordadega kohaneda, säilitada enesekindlust ja -väärikust.

Õpetaja elu ja karjääri mõjutajana

Kas on oskusi ja hoiakuid, mis aitavad suurendada õpilaste säilenõtkust ka tulevikuperspektiivis ja mida saab koolis igapäevaselt kujundada ilma, et tunniplaani veel ühe ainetunniga koormamata? Kas üldpädevuste arendamine on õpetajale tüütu lisaülesanne aineõpetuse arvelt või hoopis võimalus rikastada oma ainetunde, seostada õpitavat oma eluga laiemalt toetades seeläbi õpimotivatsiooni, aidata õpilastel leida oma huvisid ja andeid?

2021.aasta Silmapaistava Noore Eestlase tunnustuse saanud Roland Tokko kirjutab oma veebilehel: Enamiku koolilõpetajate vastus küsimusele, mida sa oma elus teha tahad, on: ma ei tea. 12 aastat on andnud terve hulga teoreetilisi teadmisi, kuid paraku ei ole me ettevalmistatud praktiliseks eluks. Keegi pole meile õpetanud, kuidas leida oma kirg ja kutsumus; kuidas tulla toime rahaasjadega; kuidas juhtida oma emotsioone; luua suhteid; elada tervislikult ja õnnelikult.

Leian end ikka jälle mõtisklemas selle üle, kus algab ja kus lõpeb õpetaja mõju oma õpilastele. Kas see piirdub konkreetse ainetunniga? Kuidas seda mõju mõõta või hinnata? Kas see mõju avaldub ainult ainealastes teadmistes ja hinnetes? Kas see mõju on näha kohe või mitmekümne aasta pärast? Kas õpetajaks olemine on amet või missioon? Kas ainealane teadmine on olulisem kui üldpädevus? Neid küsimusi, millele ühest vastust anda on väga keeruline, on veelgi. Kindel on üks: ehkki alus inimese väärtussüsteemile ja elamise oskustele pannakse kodus, et saa alahinnata õpetaja ja kooli mõju karjääri kujunemisele,  kujundamisele ja selleks vajalike pädevuste arendamisele.

Olen aastate jooksul väga paljudel osalenud täiskasvanutel palunud meelde tuletada oma lemmikõpetajaid ja seda, mida nendest mäletatakse. Suure üldistusega võib vastused kokku võtta: nad toetasid ja julgustasid, aitasid oma tee leidmisel. Nad kujundasid õpilastes oskusi, mis on aidanud hakkama saada oma elu erinevate rollidega, olla oma elu kui karjääriga rahul, surumata peale oma arvamusi ja ootusi õpilaste tuleviku osas.

Noor kui oma elu ekspert – kuidas tema püüdlusi ikkagi koolis toetada?

Karjääri kujundamise pädevustest (teadmised, oskused, väärtused), nende tähtsusest ja arendamisest on viimastel aastatel päris sageli juttu olnud, seda ka eesti riigi arengu strateegilistes dokumentides.  Näiteks Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035  on üldeesmärgina sõnastatud, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

Karjääri kujundamise pädevused on üldpädevused, mida iga inimene kasutab karjääri kujundamisel kogu oma elu jooksul. Need pädevused aitavad koguda, analüüsida, sünteesida ja organiseerida enesekohast ning haridus- ja kutsealast infot, teha valikuid, otsustada ja korraldada üleminekuid, kujundada oma õpiteed ja töö-elu. Seda kõike ka pidevalt muutuvas keskkonnas.

Oskuste ja hoiakute kujundamine on pikaajaline protsess ja riiklike õppekavade kohaselt peaksid karjääri kujundamise pädevusi kõigis kooliastmetes arendama kõik õpetajad oma ainega lõimitult, koostöös teiste aineõpetajatega ja kooliväliste partneritega (näiteks ettevõtted, Eesti Töötukassa jt). Karjääriõpe toetab sellise õppija kujunemist, kes vastutab oma õppimise eest ja kujundab teadlikult oma õpiteed, et omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad elus toime tulla ja eesmärke ellu viia. Kui õpilasel on oma tuleviku-visioon  („suur pilt“) ja arusaam, mida ja millal tuleb enda seatud sihtide saavutamiseks teha, seostab ta teadlikumalt õppimist iseendaga ja ületab takistusi.

Tänapäeva inforikkas ühiskonnas on noortel raske leida just enda jaoks vajalikke infot ja seda kasutada eristades olulist ebaolulisest. Enesekohane info jõuab õpilaseni ka läbi huvitegevuse, sportimise, vabatahtliku töö, kaaslastega suhtlemise jne. Õpetajate üks oluline tegevus karjääriõppes on aidata erinevatest allikatest pärit „pusletükkidest“ kokku panna tervikpilti (kes ma olen? kuhu ma olen teel? kuidas ma sinna saan?). Pildi kavandi loojaks ja teostajaks on noor ise, tema on oma elu ekspert.  Õpetaja poolseteks  toetavateks tegevusteks võivad olla näiteks:

• õppetegevused, meetodid ja metoodikad, mis võimaldavad tegutseda, avastada nii iseennast kui töömaailma mitmekesisust, arendada suhtlemis- ja koostööoskusi, märgata ja lahendada probleeme;
• vastav õppesisu, teemad ainetundides;
• positiivse enesehinnangu toetamine;
• info vahendamine;
• arengu jälgimine, tagasiside andmine;
• kuulamine

OECD uuringud näitavad, et kõige enam mõjutavad noorte edasist hakkamasaamist elus:

• tulevikule mõtlemine (unistamine, arutlemine, esmaste sihtide seadmine, alternatiivide leidmine jne);
• tuleviku avastamine (tutvumine töömaailma vajaduste, nõudmiste, õppimisvõimalustega jne);
• tuleviku kogemine (sideme loomine töömaailmaga ja ettevõtluskeskkonnaga, nt töövarjutamine, praktika, vabatahtlik töö, õpilasfirmas osalemine jne).

Lõimingu võimalusi, sealhulgas koolide praktilisi kogemusi tutvustatakse aineõpetajatele mõeldud koolitustel ja seminaridel: “Aineõpetaja kui õpilase tuleviku looja” ning “Õpetaja karjääri kujundamise pädevuste toetajana”.