Tartu Ülikooli ettevõtluse õppejõud: Tänapäeva töövorm eeldab ettevõtlusoskusi igalt inimeselt
Sildid: ettevõtlusõpe
Nii Eesti õppijate PISA finantskirjaoskuse testi kõrged tulemused kui majanduskriis näitavad selgelt, et on teatud pädevused ja valmisolek, mis peavad kuuluma tänapäeval iga koolilõpetaja arsenali, ilma milleta enam hakkama ei saa. Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar ja nooremteadur Juta Jaani räägivad, millised oskused on õppijatele abiks majanduslike kriisidega toimetulekul ja tööturul.
PISA finantskirjaoskuse test tõi muuhulgas välja ka huvitava asjaolu, et kuigi 15-aastaste noorte finantsteadmised on head, tekib vastuolu just täiskasvanute käitumisega, kus ei pöörata piisavalt tähelepanu kulude planeerimisele, eelarvestamisele, säästmisele, laenude tagajärgedele jms. Praeguses kriisiolukorras on näha, kuidas nii noored kui kogenumad inimesed hakkavad paljuski alles mõistma, et kõik ei olegi iseenesestmõistetav ja oma elukvaliteedi säilitamiseks tuleb olla nutikas ja ettevõtlik. Võidab see, kes oskab kõige adekvaatsemalt reageerida keskkonna muutustele. Kui meie töökoht päevapealt kaob, tuleb leida vajadusel uus, ajutine sissetulekuallikas, mis ei pruugi üldse olla õpitud eriala või vastata ootustele, kuid aitab keerulistel aegadel toime tulla. Võitsid need, kes oma oskustest ja hobist uue sissetulekuallika tegid, näiteks põllumajandussaadusi koju tarnisid või maske õmblesid. Samuti ettevõtted, mis kiiresti ümber orienteerusid, nagu Bolt, mis hakkas taksoteenusele lisaks toidu kojuvedu pakkuma või mööblipood, mis transportis mööblit kontorist koju, tekitamaks kodukontori tunnet, samuti kohvik, mis kojukannet hakkas pakkuma.
Kui ettevõtjate üks oluline pädevus konkurentsis püsimiseks on pidev keskkonna analüüsimine, siis nüüd on see vajadus ja oskus kolinud ka perekonna ja indiviidi, samuti töötajaskonna tasandile.
Iga inimene, perekond peab sissetulekuallika kadumisel analüüsima oma tugevusi ja nõrkusi, oskuseid ja võimalusi, kalduma kõrvale plaanidest, mille külge on võib-olla tugevalt klammerdutud. Läbi löövad avatud ja kohanemisvõimelised, ettevõtlikud inimesed, kes oskavad ennast ja oma elu juhtida. Praegu on hästi tunda teadmatuses ja ebakindluses toimetamist, mis on ettevõtjate igapäevaelu. Seetõttu vajame kõik ka põhilisi ettevõtlusteadmisi, sest need aitavad ideid või projekte ellu viia ning varustavad meid vajaliku rahatarkusega.
Mis võiks olla õpilase nö kriisipagasis?
Soovitame läbi mõelda enda võimalused:
- Millised on minu A, B ja C variandid töötamiseks? Ajad muutuvad, nõudlus ametite järele muutub. Kas minu soovide ja isikuomadustega sobib pigem töötaja, tööandja või ka ainult iseendale tööandja roll? Mõeldes läbi erinevad rollid ja tingimused, saab teha teadlikke valikuid juba õppe ajal.
- Milliseid teadmisi, oskusi ja kogemusi vajame ja omame ning kuidas neid tööandjale või rahastajale välja tuua?
- Kas mul on plaan kriisiolukordadeks, nt töökaotuse korral? Millised on minu hobid, teadmised, oskused ja võimalused, millest võiks vajadusel sissetulekuallika teha? Kas mul on mõni idee, mida tasuks realiseerida? Kust saaksin enda idee realiseerimiseks vajalikud vahendid? Kuidas oma ideed investoritele jt huvilistele tutvustada? Kas võiksin õppe raames edaspidi omandada ettevõtlusteadmised ja kogemuse juhuks, kui selle järele päriselus vajadus peaks tekkima?
Kuigi kriitilises olukorras on kõige lihtsam käega lüüa, panevad kriisid ja ka ühiskondlikud muutused sageli just rattad käima. Iga olukord sisaldab võimalusi, mille nutikad üles otsivad ja selle ära kasutavad.
Kõik ettevõtjad ootavad nii kriisidest väljumiseks kui igapäevaseks toimimiseks ja arenguks ettevõtlikke töötajaid, kes oleksid võimelised probleeme lahendama ja ideid välja pakkuma, projekte algatama, käivitama ja neid meeskonnaga ühiselt ellu viima, nägema turunišši, tootearenduse võimalusi ning mõistavad enda rolli suures plaanis.
Lisaks on ametite spetsiifika aina rohkem ettevõtluse keskne – ettevõttesse ei palgata uusi töötajaid, vaid ostetakse teenust mõnelt FIE-lt või osaühingult (raamatupidajad, finantskonsultandid, IT-spetsialistid jne). See omakorda eeldab, et iga õpilane peab olema kokku puutunud ettevõtte loomiseks ja majandamiseks vajalike teadmistega. Tartu Ülikool koos ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu on palju panustanud erineva haridustaseme ettevõtlusõppe materjalide loomisesse, et anda läbi kogu haridustee ettevõtlusõppe oskuseid ja teadmisi. Selleks anname ise nii majandusteaduskonnas, aga ka ülikoolis laiemalt üliõpilastele läbi äriideede arendamise võimaluse katsetada turvaliselt ettevõtlust.
Võimalused ülikoolis ettevõtlust õppida on väga erinevaid, lähemalt saab nendega tutvuda ettevõtluse õppetooli kodulehel. Õppeainetesse kaasatakse ettevõtjaid, kes jagavad oma kogemust, aga on vajadusel ka tiimidele mentoriks. Ettevõtlusained lõppevad tavaliselt kõikide ainete ülese kaitsmise ehk tudengite Mõõduvõtuga. Kaitsmiskomisjonis jagavad tagasisidet üliõpilaste ideedele ettevõtjad, inkubaatorite esindajad, ettevõtluskonsultandid, aga ka investorite esindajad ja peaauhinna paneb välja SEB. Mõõduvõtu parimatel on võimalik oma ideed tutvustada ka DELTA majanduskonverentsil ja sTARTUp Day liftikõnede sessioonil. Sel aastal kandideeris kevadisel Mõõduvõtul 48 erinevat ettevõtlusideed, mille autoriteks olid üliõpilased psühholoogia, informaatika, õigusteaduse, majandusteaduse ja kultuurikorralduse õppekavadelt.
Tutvu STARTERtartu äriideede arendamise programmi Kaleidoskoobi võistluse ideedega siin
