Ettevõtlusõpetajaid distantsõpe ei heidutanud

Sildid: ettevõtlusõpe

Distantsõppe kogemust jagavad ettevõtlusõpetajad-õpilasfirmade juhendajad: Helen Trug Paide Hammerbacki põhikoolist, Kristi Suppi Pärnu Ülejõe põhikoolist ja Sindi Gümnaasiumist, Külli Hiiemäe-Metsar Viljandi gümnaasiumist ning Kristi Pärt Roosna-Alliku põhikoolist.

Mis oli teie jaoks distantsõppe ajal ettevõtlusõppe puhul kõige raskem?
Kristi Suppi: Kaasata kõiki õpilasi, sest oli neid, kes ei reageerinud antud ülesannetele. Kui varem sai selgitusi anda klassi ees kõigile korraga, siis nüüd tuli anda ka individuaalselt.
Külli Hiiemäe-Metsar: Kõige raskem oli tegevuste koos tegemise võimaluse puudumine. Ei olnud võimalik koos toota. Materjalid ei jõudnud kohale ja õpilaste omavaheline suhtlemine kannatas samuti. Nõrgemates meeskondades langes motivatsioon õpilasfirma ühisteks töödeks väga madalale. Õppisime raamatupidamist ja tegime turundusplaane suveks. Siiski ühtki tegevuse katkestajat ei ole olnud. Kõik jätkavad lootusrikkalt suve ja müügivõimalusi oodates. Viljandis toimub ka 8.augustil üks õpilasfirmadele mõeldud laat ja paljud oma müüke juba kavandama hakanud.
Helen Trug: Ei näinud väga suuri raskusi. Minifirmat annab juhendada kenasti distantsilt. Kuna meil oligi plaanis müügiga natukene tagasi tõmmata ja keskenduda aruandlusel, siis ei pidanud ka palju asju ümber planeerima. Õpilastega pidin suhtlema rohkem läbi sotsiaalmeedia ja zoomi kohtumiste teel. Ei näinud neid silmast silma.

Kuidas õpilasi distantsilt juhendasite? Millised olid peamised õpilaste probleemid?
Külli: Kohtume regulaarselt Google Meet keskkonnas, meil on ka oma messengeri grupp ja vajadusel grupi videokõned. 9 firmaga õnnestus kontakti hoida püsiajaga kohtumise ning sõnumite abil päris hästi. Õpilaste probleemid on peamiselt koos töötamise võimalusega seotud. Ka varasemalt kasutatud kutsekooliruumide ja juhendajate kasutamine polnud võimalik- ühesõnaga toota ei saanud, kuid õppisime raamatupidamist ja koostasime tegevusaruannet vaheandmetega.
Helen: Vestlesin nendega pidevalt ja arutasime kuidas edasi minna.
Kristi: Ülesanded e-kooli kaudu. Suhtlus meilitsi. Mõne õpilase puhul oli näha motivatsiooni langust ja ka laiskust.

Kuidas said teie õpilasfirmad hakkama? Kas katkestajaid oli rohkem, kui tavaliselt?
Kristi: Hästi. Tooted olid valmis enne eriolukorda, pidurdusid müügivõimalused, aga katkestajaid ei olnud.
Helen: Minu õpilasfirma liikmed on väga arukad, iseseisvad ja otsustusvõimelised noored neiud. Said kenasti hakkama.
Külli: Valmis olid need tooted, mis varem tehtud. Eriolukorra ajal tootmist- teenuste pakkumist ega müüki ei toimunud.

Kuidas mõjus õpilastele see, et parimate firmade valimine toimus seekord veebis?
Külli: Kuna see oligi nendele firmadele esimene kord osaleda, siis polnud ju mingit võrdlusmomenti ja see oli põnev – nad said hästi hakkama.
Kristi: Tundub, et see ei olnud küll probleem.
Helen: Eks nad natukene kurvad olid, et ei saanud galale tulla, kuid samas on nad targad tüdrukud ja mõistavad, et riigis kehtis eriolukord millest see tingitud oli.

Kristi Pärt, Roosna-Alliku põhikooli majandusõpetuse õpetaja:

Kui alguses oli distantsõpe õpilastele uus ja huvitav väljakutse ning nad tegutsesid innustatult, siis mida aeg edasi, seda suuremaid pingutusi tuli teha õpilaste ja ka iseenda motiveerimiseks ning kodukontoris olevate ahvatlustega konkureerimiseks. Õppematerjali tuli kohandada, et õpilastel oleks hea ja huvitav distantsilt õppida ning säilima pidi õpihuvi. Asendasime väljasõidud virtuaaltuuride, tunnid e-tundide ja e- külalistundidega ning rakendasime rohkem aineteüleseid probleemülesandeid. Vähendasime ülesannete hulka, mis eeldasid kindlal kellaajal või aja peale lahendamist.

Õpilased said hästi hakkama, seda näitab tagasiside. Neile meeldis planeerida ise enda aega ja tegemisi. Kindlasti soovime ka edaspidi  korraldada koolis distantsõpet. Seda eesmärgiga arendada õpilastes eneseregulatsiooni, metatunnetust, loovat mõtlemist ja oma tööde/tegemiste planeerimisoskust. Kodutööde esitamine võiks toimuda interneti teel. Paljud internetis koostatud ülesanded parandavad vead ise, mis võimaldab kiiremat tagasisidet õpilasele õpieesmärkide saavutamise kohta ja hoiab kokku ka õpetajate aega.  Seni toimunud lõimingupäevade kõrvale hakkame julgemini planeerima õpilastele projektinädalaid.

NB! Toeta noori, külasta õpilasfirmade veebipoodi: www.ja.ee