„Lambist“ sündinud idee, hirmude ületamine ja proovikivi enne miljonäri staatust – loe Eesti parimate õpilasfirmade lugusid!  

Sildid: ettevõtlusõpe, õpilasfirma

Mis olid 2020. aasta kolme Eesti parima õpilasfirma kõige suuremad väljakutsed ja õppimise kohad ning kuidas leiti edukas idee? Uute oskuste saamine, mida koolipingis ei õpita, oma hirmude ületamine ja eduelamus millegi suure elluviimisest on ainult boonuste jäämäe tipp. Õpilasfirmade liikmed jagavad oma lugusid.

Eesti parima õpilasfirma EHA laualambi idee sündis „lambist“

Idee teha laualampi tekkis päris ausalt üsna “lambist”. Kui esimene mõte teha äpp oli meie enda poolt maha laidetud, otsisime pikalt uut ideed, mis siiski aja nappusest hoolimata vähemalt sama vägev pidi tulema. Kui lambini jõudsime, lähtusime aga eelkõige enda vajadustest ning inimeste eelistustest – nii said akud lambi sisse ja lamp tehtud kvaliteetsetest tootmisjääkidest.  Tegevusega jätkamine on meil kindlasti plaanis. Hetkel oleme võtnud eesmärgiks arendada toodet edasi ning õpilasfirma programmi lõppedes jätkata reaalse firmana – ideel ju turgu ja potentsiaali on.

Kõige suuremat väljakutset on kohe raske valida – eks igas valdkonnas on olnud omad pähklid. Ilmselt on neid kõige rohkem tulnud ette just tootmise osas. Et ühendada puit ja akud oli vaja luua palju uusi lahendusi. Näiteks spetsiaalsed E14 soklid, kuhu külge saaks kinnitada laualambi kupli, pidime ise arendama ja 3D printeriga tootma. Veel tuli välja mõelda süsteem, kuidas puurida lambi peenikestest jalgadest läbi pikad augud, mille kaudu saaks vedada juhtme, et disain jääks võimalik puhas.

Oskuseid on tulnud arendada ja juurde õppida palju – juba esimestel sammudel taipasime, et siin jääb kooliteadmistest pisut vajaka. Tundsime, et ei taha lasta kellelgi tööd enda eest ära teha – esialgu oli oluline ise kogu asjaga kursis olla, selle protsessi abil võimalikult palju ka isiklikult areneda, sest olime siiralt asjast huvitatud. Oleme saanud juurde hulgaliselt kontakte ning konsulteerinud ja võtnud ühendust väga paljude oma ala spetsialistidega. Samuti on appi tulnud vanemad ja tuttavad ning muidugi ka internet. Selle kõige keskel oleme jõudsalt õppinud ja arenenud ning oma teadmistepagasit tohutult suurel määral laiendanud – nüüd teame juba täpselt, kuidas töötab elektroonika, kuidas teha kvaliteetset puutööd, ehitada üles veebileht ja veel palju muud.

Kindlasti soovitame õpilasfirmade programmi ka teistele noortele. Tegu on suurepärase võimalusega panna ennast proovile reaalses ärimaailmas ning läbi viia oma ideid ja visioone, samal ajal veel nö turvalises tsoonis olles. Õpilasfirma on imeline stardiplatvorm ka tulevikus reaalse äri käimalükkamiseks ning need kogemused, kontaktid ja oskused on hindamatu väärtusega. Samuti saab igaüks kindlasti ennast palju paremini tundma õppida ning ehk jõuda lausa selgema arusaamani, millega oma tulevikku siduda.

Tallinna 21. Kooli õpilasfirmasse EHA kuuluvad Oliver Sild, Lisett Sigur, Kaisa Kumpas, Lotta-Lorette Kalmaru, Karl-Juhan Kangur.

Õpilasfirma Münt: enne miljonäriks saamist pankrotti mineku võiks läbi mängida õpilasfirmaga  

 Idee. Gümnaasiumi alguses oli viimne kui üks firma liikmetest kuidagiviisi ettevõtlusega seotud: kes tegeles Amazoniäriga, kes investeeris aktsiatesse, kes vahendas kaupa juurdehindlusega edasi. Meid kõiki ühendas üks enneolematult suur soov: teha õpilasfirma ja saada aimu päris ärimaailmast.  11. klassi esimesel päeval koos lõunale minnes valitses meie peades tühjus. Alustasime kiire ajurünnakuga ja hakkasime pihta ideega kleebitavatest taskutest kleidi all, mis kiiresti maha laideti. Nimelt soovisime, et toote arendamine nullist sajani oleks võimalik välist tööjõudu kaasamata. Seejuures tahtsime, et säiliks väljakutse, mis arendaks oskuseid, mida meil tulevikus vaja läheb.  Ringirändavast eluviisist tulenevalt vilksatas finantsjuht Eva peas paar minutit hiljem mõttesähvatus muuta hambapasta kaasaskandmine lihtsamaks tehes hambapastat tahkel kujul. Varsti mõistsime üheskoos, et saame ideele uue tähenduse anda, milleks on roheline mõtlemine ja jätkusuutlik eluviis.

Kõige suuremaks väljakutseks sai tabletipressi leidmine ning tõsiasi, et tabletipresse ei vedele igas laboris, ähvardas meie sündimata firmale vee peale tõmmata. Olime juba alla andmas, kui saime ühendust tänu oma kallile juhendajale Tartu Ülikooli vanemteadur Ivo Laidmäega, kellega läbi rääkides saime ülikooli tabletipressi kasutama hakata. Õppisime, et head sidemed teevad elu kordades lihtsamaks ja odavamaks.

Ma arvan, et üks põnevamaid kogemusi meie jaoks oli sTARTUp Day. Sealt saime lobisemisalti loomu pärast mitmeid väga kasulikke kontakte, mis aitasid meid edasistes tegemistes tohutult. Meie müügijuhi filosoofia on alati olnud, et suhelda võimalikult paljude inimestega, sest sa kunagi ei tea, mil sa kullaaugu otsa satud. Sellist filosoofiat jälgides saime ka enda meeskonda tootearendusjuhi.

Ettevõtlusõppe kasuks räägib lugematult palju asju. Alustades faktist, et sul on suuremalt osalt täielik maksuvabadus ning enamus teenitud tulust jääb sinu taskusse kuni selleni, et statistika järgi läheb keskmine miljonär kolm korda enne edukaks saamist pankroti. Miks ei võiks õpilasfirma olla esimene proovikivi? Halvim, mis juhtuda saab on, et sa lood endale töötava ettevõtte ning sul on tulevikutöö olemas.

Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilafirmasse Münt kuuluvad Marilin Berg,  Aksel Joonas Reedi, Eva Maria Ilves  ja  Märten Kala.
 

Pulbrimeistrid: tõsiselt lahe on midagi ise nullist üles ehitada ja oma hirmudest suurem olla!

Idee tuli tegelikult vajadusest, et kuskil ei müüda popkorni maitseainet koduseks kasutamiseks ning kuna  oleme suured popkorni entusiastid, siis otsustasime ise turuaugu ära täita ja maitseid valmistada. Kuna potentsiaali on küllaga ja nõudlust on palju, siis oleks igati paslik jätkata maitseainete tegemist ning üsna kindlalt me seda ka teeme.

Suurimaks proovikiviks osutus disaini tegemine, sest ühelgi liikmel polnud aimugi, kuidas käsitleda Photoshopi programmi ning teha valmis seal firma logo. Käisime printimiskeskuses umbes seitse korda kokku, sest alati oli mingi väike viga sees, mida pidi parandama- kas siis faili mõõtmed said valesti või disainil sai kirjasuurus liiga suur. Lisaks oli raske ka aega leida firma kõrvalt koolitöö jaoks või vastupidi.

Tõsiselt lahe oli midagi nullist ise üles ehitada ja oma toodet müüa. Saime rohkelt oskusi, mida tulevikus vaja läheb – müügioskus, koostööpartnerite otsimine ning ka rohkelt kasulikke kontakte ning mis põhiline, õppisime oma hirmudest suuremad olema.

Kindlasti soovitame õpilasfirma tegemist noortele! Arvame, et iga noor, kel on vähegi himu ettevõtluse vastu, võiks panna end proovile luues ise midagi, mis teda huvitab. Õpilasfirma annab ettekujutluse päris ettevõtlusmaailmast turvalisel viisil ning seikluslikult.

Pulbrimeistrid on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased Freddy Jakobson, Rasmus Lang, Karl Erik Kivimäe ja Hugo Gregor Kikerpill.

Fotod: õpilasfirmade erakogu

Edu ja Tegu läbi Euroopa Sotsiaalfondi toetab JA Eesti õpilasfirmade programmi rakendamist koolides.