Liivia Rebane: “Rajan Antsla Gümnaasiumi ettevõtlusõppe ettevõtluspädevuste süsteemile”

Sildid: avatud taotlusvoor, ettevõtlusõpetaja, ettevõtlusõppe koolitusprogramm

Meistriklassi koolitusprogrammi läbinud kunstiõpetuse õpetaja ja huvijuht Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumist tõestab, et ettevõtlikkust saab kujundada ning ettevõtlusteadmisi ainesse lõimida iga õpetaja. Tänapäeva haridussüsteem on andnud selleks piisavalt vabadust. Näiteks parima õpilaste tagasiside sai tema veetud ettevõtlusõppe projekt.

Olen Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumi huvijuht, kunstiõpetuse õpetaja ja Liikuma Kutsuva Kooli meeskonna liige.
Ettevõtlusõppega olen seotud III kooliastmes nii palju, et juhendan minifirmasid. Meie koolis on põhikooli osas ettevõtlusõpe lõimitud teiste õppeainetega. Gümnaasiumi õppekavas on kuue kursuse ulatuses ette nähtud ettevõtlusõppe ained (turundus, majandusarvestus, äriplaan ja õpilasfirma). Lisaks õpilasfirmadele oleme aktiivselt osalenud ettevõtlusnädala üritustel. Koolis on mitmeid aastaid toimunud karjääripäev, kus oma tööst räägivad väga erinevad inimesed. Korraldame oma heategevuslaata, kus müügilettide taga ei ole ainult suured õpilased. Osaleme „Minu lugu“ liikumises ning külastame ettevõtteid ja asutusi.

Ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkust saab lõimida isegi kunstiõpetusega

Olen püüdnud lõimida ettevõtlusõpet kunstiõpetusega, eriline tähelepanu on ettevõtliku hoiaku kujundamisel, milles olen aluseks võtnud neli pädevusvaldkonda: sotsiaalsete olukordade lahendamine, enesejuhtimine, väärtust loov mõtlemine ja äriideede elluviimine. Viimane pädevus on seotud õpilasfirmade tegevusega.
Praktilises töös on ikka väljakutseid. Eelmisel õppeaastal juhendasin nelja minifirmat. Seitsmenda klassi õpilane on veel algaja ja tal on palju küsimusi ja kõhklusi, kuid ükski firma ei läinud pankrotti, kõik lõpetasid kasumiga.

Õpilaste lemmik oli praktiline ettevõtlusprojekt

Õpilaste parim kogemus ja tagasiside on ettevõtlusprojektist „Koolipingist ettevõtjaks“, kus kõik õpilased mängisid ettevõtlusmänge „Ettevõtlik pere“ ja „Ettevõtlik kodanik“. Lisaväärtus oli see, et mängujuhid olid õpilased, keda toetasid õpetajad. Rajasime kooli oma äritänava ja koos Ettevõtlusküla juhendajate abiga läks mäng imehästi ning õpilaste tagasiside oli väga positiivne. Eelpoolnimetatud teemadel valmis loovtöö 8. klassis ja praktiline uurimistöö 11. klassis. (Projekt sai rahastust Edu ja Tegu/SA Innove ettevõtlusõppe arendamise taotlusvoorust, mille järgmine voor on hetkel avatud (toim)).

Kuidas kasvatada tundides tulevikutegijaid?

Panen siia kirja mõned märksõnad: meeskonnatöö oskus, katsetamine ja eksimine, analüüsi oskuse lihvimine, küsimuste küsimine, ettevõtlikkus ja vastutamine, riigi panus ettevõttesse, raharinglus jne.

Tänapäeva õpetaja vabadus teeb kadedaks ja loovaks

Olen ise koolis käinud eelmisel sajandil. Kadedaks teeb! Kui ise enam sellisel moel õpilane olla ei saa, siis olen õnnelik, et olen mitmekesiste võimaluste ajal õpetaja, kellel on võimalus ennast täiendada ja saadud teadmisi rakendada. Soovitused alustavatele ettevõtlusõpetajatele – võta vastu kõik koolitused, ole uudishimulik ja entusiastlik!

Mida võtan ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogrammist kaasa?

Koolitusprogrammist võtan kaasa ettevõtluspädevuste süsteemi, millele rajan oma kooli ettevõtlusõppe, olgu see siis ettevõtlusõppe ainena või lõiminguna kõikides ainetes ja ainete vahel.

 

Lisaviited:
Registreeru kevadisse meistriklassi koolitusprogrammi siin

Loe avatud taotlusvooru infot ja tutvu tehtud projektidega (sh ka Antsla Gümnaasiumi) siin