Kerle Põldver: Mind motiveerib võimalus olla ühe peatüki kaasautoriks õpilase eluraamatus
Sildid: ettevõtlusõpetaja, ettevõtlusõppe koolitusprogramm
Koeru keskkooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja Kerle Põldver jagab oma kogemusi meistriklassist ja tööst algklassidega just majanduse ja ettevõtluse õpetamisel.
Olen Kerle Põldver ja töötan Koeru keskkoolis klassiõpetajana ning lisaks õpetan teist aastat algklassides majandust. Majandusalaseid teadmisi on meie koolis jagatud läbi aastate, kord rohkem ja kord vähem. Praegu on majandust võimalik õppida 3. ja 4. klassis. Salamisi loodan, et järgmisel aastal saame ka 5. klassis majandustundidega jätkata.
Enesekindlus ja julgus koolist kaasa
Minu suurimaks eesmärgiks on hoida laste silmad säravana ja neile kinnitada, et elus on kõik võimalik. Tuleb ainult tahta ja teha, olla endas kindel ja julgeda eksida. Eksimine on parim võimalus õppida (ja õpetaja võimuses on laste jaoks vead nö legaliseerida, et keegi ei kardaks õppeprotsessis eksida).
Traditsioonilised õppemeetodid pea peale juba 3. klassis
Ägedaid kogemusi oleme õpilastega kogenud nii klassiruumis kui ka väljaspool koolimaja. Eelmisel õppeaastal alustasime 3. klassidega projektiga “Ettevõtliku õpilase koolitund on põnev”. Läbi selle projekti said lapsed hulganisti praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas ise õppekäike läbi viia. Traditsiooniline on ju see, et õpetaja korraldab kõik ette ja taha ära, lapsed on ainult pealtvaatajad. Meie keerasime selle kõik pea peale ja kogu korraldus jäi õpilaste endi kanda. Õpetajana olin vaid toetaja ja nõuandja. Alustasime kohalike ettevõtete ja asutuste kaardistamisega, seejärel õppisime ametlikke kõnesid tegema, kokkuleppeid sõlmima, tagasisidet andma jne. Osad lapsed organiseerisid õppekäike üksi, osad rühmas. Ettevõtlusõppes on eriti oluline osata teha koostööd ja teistelt õppida. Kui keegi nüüd arvab, et 3. klassi õpilased on selliseks asjaks liiga noored, siis ei, sugugi mitte! Õpilased viisid meid kohalikku mesilasse, perekodusse, lehmafarmi, pubisse, mootoritehasesse jne. Õppekäigud õnnestusid suurepäraselt, lapsed nägid päriselu ja mina omakorda laste siirast rõõmu ise hakkama saamise üle. Preemiaks valiti meie projekt üle-eestilisel edulugude konkursil 2018. aasta põnevaimaks koolitunniks.
Väga palju rõõmu on valmistanud see, et õpilased on majandustundidest innustust saanud ja teevad esimesi samme ettevõtjana. Ja et see juhtub juba 4. klassis. Või selline pisike asi, et laps võtab vaevaks ja kirjutab mulle peale tunde oma ema messengeri kaudu ja palub tunnis mängitud mängu linki, sest see olla põnev olnud. Need lood annavad jõudu ja kindlust, et oleme õigel teel.
Igava lahendusega klassi ees särada ei saa
Väljakutseid ettevõtlusõppes on ikka olnud. Koolis on (või vähemalt peaks olema) iga tund õpetaja jaoks väljakutse. Materjal, mida algklassides õpetada, tuleb enamasti ise õpilaste jaoks eakohaseks muuta. Minu õpilased on väga loovad ja tahavad alati ise käed külge panna, mingi igava lahendusega nende ees särada ei saa. Väga oluline on kohe õppeaasta alguses erinevate kokkulepete sõlmimine, sest siis on meil vähem ootuseid (ja seeläbi pettumist) ning kõigil selge siht silme ees.
Tulevikutegijaid tahavad ennast turvaliselt proovile panna
Ma olen täiesti kindel, et meie lapsed on tulevikutegijad. Ma näen oma klassis iga päev tulevasi innovaatilisi põllumehi, sportlasi, äri(mehi)naisi, teadlasi, kirjanikke, õpetajaid, it-mehi ja it-naisi, poemüüjaid, leiutajaid. Algklassides pean kõige olulisemaks üldpädevuste arendamist (ettevõtlikkus on ju üks neist) lastele sobivas vormis ja tempos. Tulevikuoskused käivad koos tulevikutegijatega ja meie ülesanne on ajaga kaasas käia. Edasises elus hakkamasaamisel on väga tähtis julgus – julgus mõelda, välja öelda, ära teha. Ettevõtlusõpe annab lapsele võimaluse ennast juba väga varakult koos toetavate kaaslaste ja täiskasvanutega proovile panna. Kes üksinda või esimesel korral ei julge, saab tuge ja innustust teistelt õppides.
Vabadus olla loov paneb õpetaja särama
Silma panevad särama ikka õpilased, toetavad töökaaslased, hea nali ja vabadus olla tööd tehes loov. Õpetajana motiveerib mind ka võimalus olla ühe peatüki kaasautoriks õpilase nö elu- ja õpperaamatus. See paneb igapäevaselt pingutama.
Soovitused alustavatele ettevõtlusõpetajatele ja koolidele
Soovitan alustada ikka plaanist. Ehk siis tuleks kõigepealt läbi mõelda, mida ja milleks õpetada ning kuidas õpetada. Siin oleneb väga palju õpetaja isiklikust motivatsioonist ja huvist. Õpetaja silm peab särama. Ja ta peab julge olema, sest muidu jäävad paljud põnevad asjad tegemata ja võimalused kasutamata. Kui keegi oleks enne meie õppekäikude projekti mulle umbusklikult öelnud, et see pole võimalik, 3. klassi õpilased on liiga väikesed selliseks vastutuseks, siis ilmselt me ei olekski seda projekti läbi viinud. Koolijuhi toetus ja usaldus on oluline. Koostöö teiste õpetajatega on väga tähtis, sest ettevõtlusõpe annab suurepärase võimaluse ainetevaheliseks koostööks. Ja kui ettevõtlusõpetaja tahab koolitustel käia, siis palun lubage tal seda teha, sest see hoiab õpetaja silma säravana ja teadmised värskena. Lisaks: usaldage lapsi ja looge neile võimalused. Olge olemas ja lubage lastel eksida. Õpilastes on alati rohkem peidus, kui võib-olla esialgu paistab.
Mida võtan ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogrammist kaasa?
Võtan kaasa uued (ja värskendatud) teadmised, kasulikud nipid ja oskused. Aga ka uued ja väga põnevad tutvused. Selle programmi suureks plussiks (lisaks praktilistele teadmistele) olidki minu jaoks just inspireerivad inimesed. Tavalised Eesti õpetajad, kes sõitsid üle maa kord kuus kokku ja jagasid oma kogemusi. Väga põnev oli kuulda teiste praktikaid ettevõtlusõppe läbiviimisel ja õnnestumisi või ebaõnnestumisi. Läbi selle koolituse pandi algus nii mõnelegi koostööprojektile ja innustust ettevõtlusõppega jätkata said kindlasti kõik osalejad.
