Kutsekooli õpilasfirma avab silmad ja arendab kätt

Sildid: ettevõtlusõpe, kutseharidus, noored

OMG, õppimine on jube igav, kas õpin üldse õiget asja? Mida peale kooli lõpetamist pihta hakata? Kuidas laiendada koolist tööturule minnes enda valikuvõimalusi? Need küsimus on ilmselt sageli kutsehariduse õpilastel mõttes. Ettevõtlusõpet pakkuvates kutsekoolides mõtlevad noored ise vastuse välja, kool pakub selleks keskkonna.

Kutseõppes panustatakse aina rohkem sellesse, et lõpetajad näeksid oma eriala võimalusi avarama pilguga ning oleksid tulevikus kohanemisvõimelised igas tööturul ja elus ettetulevas olukorras. Seda tõendab ettevõtlusõppe ja õpilasfirmade hüppeline levik kutseõppeasutustes, jõudes tänavu 65 õpilasfirmani. Näiteks on nii Tartu Kutsehariduskeskuses kui Kuressaare Ametikoolis sellel õppeaastal juba 15 õpilasfirmat, “Soovides, et meie lõpetajad oleksid iseseisvad ja vastutusvõimelised, head kohanejad ja kiired õppijad, tuleb neile koolis võimalused luua – ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega on selleks suurepärane võimalus,” on Kuressaare Ametikooli õpetaja Jane Mägi kindel.

Kuressaares toimub õpe süsteemselt läbi õppeaasta ja on integreeritud teiste ainetega. Jane Mägi põhjendab õpilasfirmade sidumist õppega sellega, et oskuste omandamine ilma praktilise harjutamiseta on üsna mõeldamatu ja see kehtib ka ettevõtlusega seotud oskuste kohta. “Peab vist olema väga eriline kujutlusvõime, et lugedes või kuuldes mingi oskus omandada,” nendib Mägi. “Ettevõtlusega on seotud hästi palju erinevaid tegevusi, mille praktiline harjutamine koolis, kutse õppimisega lõimitult, turvalises ja juhendatud õpikeskkonnas annab noorele (töö)eluks oluliselt parema ettevalmistuse võrreldes teoreetilise õppega klassiruumis,” selgitas Mägi.

Kõige rohkearvulisem on Viljandi Kutseõppekeskus oma 20 õpilasfirmaga. Tõusvad tähed on Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool, samuti Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoht, samuti Luua Metsanduskool, kus soovitakse võimalust pakkuda veelgi rohkemate erialade õpilastele.

Tehnikapark ja praktilised erialad on hea baas katsetamiseks

Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasfirmade eestvedaja, õpetaja Tiina Aidniku sõnul on kutsekoolis õpilasfirmat tehes suur eelis üldhariduskooli ees see, et spetsialistid-juhendajad ja erinevad õppetöökojad/klassid/ tööriistad ja vahendid on kohapeal olemas. Praktilist oskusabi saab küsida teiste erialade õpilastelt ja õpetajatelt.
Seda kinnitab ka Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, kelle sõnul on näha kõige suuremat kasu õpilasfirma programmist just siis, kui õpilased seovad õpilasfirma tegevuse oma erialaga. „Selliselt on õpilaste motivatsioon suurem ning õpetajatel võimalik erialaaines ka õpilasfirma tegevusele kaasa aidata. Nii on tekkinud kutseharidusest õpilasfirmasid, mis on seotud nii metsahooldusega, toitlustusega, hobumajandusega, arvutihoolduse- ja koolitustega, veebilehtedega,“ selgitas Kersti Loor. Ka Kuressaarest on sarnaseid näiteid, lisaks on Kuressaares väga toredaid disainitooteid just tänu disainiõppe õpilastele.

Tänavu jõudis disaini eriala õpilaste Team Andromeda Kuressaarest enda kujundatud sketchbookide, vihikute, paberkottide ja värviraamatutega üleriigilise õpilasfirmade võistluse finaali. Tiimi liikme Aili Tänaku jaoks oli õpilasfirma oma mitmekesisusega paras elukool. „Õpilasfirma tegevuse käigus õppisime lähemalt tundma ettevõtlusmaailma, saime teistmoodi suhtlemiskogemuse ning õppisime klientidega efektiivselt suhtlema. Isiklikult sain tunda raamatupidamiskohustusi, mis olid üsnagi närvesöövad. Märkimata ei saa jätta ka seda, et firmaga tegelemine sundis meid kasutama meie kujundusoskusi, mida oma eriala juures õppinud oleme,“ jagas Aili oma õpikogemusi. Samuti avastati, et ettevõtlus on nii kirju ala, et sellega ka lühiajaliselt tegelemine avab väga palju uksi tulevikus. Samuti saadi oluline õppetund selles, et koostöö on sooloettevõtlusest palju võimalusterohkem ning arendavam.

Eduelamus sõltub pingutusest

Ettevõtlusõppe ja õpilasfirma kogemus sõltubki üldjuhul õpilase enda pingutustest ja tulemustest. Õpilased, kes programmi läbimisel jõuavad tulemuseni ehk saavad välja töötatud toote/teenuse ja jõuavad müügini, on üldjuhul programmis osalemisega rahul,“ teab Tiina Aidnik. „Need, kes selleni ei jõua, väga õnnelikud ei ole, peavad programmis osalemist mõttetuks ja süüdistavad enamasti kõiki teisi peale iseenda.“ Tiina toob mõned märksõnad õpilaste tagasisidest: Õpilasfirmas osalemine on andnud enesekindlust, uusi tutvusi, sõpru ning kogemusi; on saadud osaleda väljaspool kooli huvitavatel üritustel, koolitustel ja töötubades (näiteks STARTER) ja ennast arendada; õpilasfirma on andnud nii ettevõtlus- kui ka üldisi eluks vajalikke teadmisi: kuidas arvutada töötasu, sellega kaasnevalt makse, paremini taskurahaga toimetulekut ja investeerimisalaseid teadmisi.
Tiina jaoks õpetajana on õpilasfirmade programmi üks olulisim omadus anda õpilastele reaalne võimalus saada läbi õppeprotsessi üsna riskivabalt kogemus, mida tähendab ettevõtte alustamine, toote/teenuse arendamine, ettevõtte käigushoidmine ja lõpetamine. Ja mis peamine – see annab oskuse ka enda tegevust õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsida.

Eesti parim kutseõppe õpilasfirma esmakordselt Euroopa võistlustele

Ettevõtlusõppe programmi SA Innove poolse programmijuhi Katrin Kivisilla sõnul on Edu ja Tegu toel ettevõtlusõpe ajanud tõeliselt tugevad juured alla ka kutsekoolides. „Haridussüsteemi lahutamatuks osaks on saamas kogemuslik, praktiline ettevõtlusõpe. Meie unistused on veelgi suuremad ja juba täna saame me öelda, et kutsekoolide parimatel õppuritel on võimalus osaleda Euroskills 2020 ettevõtlusvõistlusel. Seega, kutsekoolid, alustage sügisel ettevõtlusõppega oma koolis ja võibolla on just teie õpilased need, kes lähevad esindama Eestit,“ jagas Kivisild värsket uudist ehk võimalust kutsekoolidele.

JA Eesti pakub hetkel kutsekoolidele võimalust sisekoolitusteks, et koolitada suuremat hulka õpetajaid ühes koolis. „Järgmisest õppeaastast soovime käivitada ka õpiettevõtte programmi. Õpiettevõte on mõeldud kutsekoolis keskhariduse järgses õppes õppijatele ja muudele õppijatele, kes on vanemad kui 25 aastat. Programm töötab sarnaselt õpilasfirmaga seltsingu põhimõttel,“ avas Kersti Loor kutsekoolidele avanevaid valikuid.