Tutvu ettevõtlusõppe edendajate nominentidega!

Sildid: , , , , ,

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tänavuse tunnustuskonkursi nominendid on selgunud, viies kategoorias esitati kokku 36 kandidaati. Laureaadid kuulutatakse välja 26. novembril Tallinnas Õpetajate majas.

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et kandidaadid on pühendunud ja tõeliselt ettevõtlikud inimesed, kes jaksavad tegutseda mitmel rindel. „Nende eeskuju on nakkav,“ sõnas Ploom. „Rõõmu valmistab ka see, et üha rohkem on koolikollektiive, kus ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe saanud kogu koolipere ühiseks eesmärgiks.“

Ettevõtlusõppe edendajate tunnustamiseks esitati 36 kandidaati 5 kategoorias. Kandidaadid on juhuslikus järjekorras.

Kategooria Aasta ettevõtlik õpetaja

Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool, haridustehnoloog. Mart on väga võimekas ettevõtliku mõtteviisi propageerija Pärnumaal (mõjub ka kaugemale), kelle organiseeritud tegevustest on kasu saanud tuhanded õpilased. Ta ise kirjeldab oma tegemisi aadressil nutiraama.weebly.com. Lisaks koolis korraldatavatele arendavatele üritustele (häkatonid, inspiratsioonipäevad ja pereõhtu „Ettevõtlikud Nutimunad“ ) osales tema 2018/2019 õppeaastal läbi viidud üleriigilises nutiviktoriinis „Nutt tuleb peale“ ligi 5000 noort. Mart osaleb oma õpilastega ka aktiivselt üritustel ja tegevustes väljaspool kooli. Ta on ka loonud Facebooki õpetajate ettevõtlike praktikate jagamise grupi „Ettevõtlik tund igasse kooli“.

Pilvi Tauer, Tallinna Tehnikagümnaasium, ettevõtlus- ja majandusõpetaja. Pilvi innustab ja inspireerib oma õpilasi ettevõtluses kanda kinnitama. Tunnid ei toimu ainult koolimajas ja klassiruumis, vaid ta võtab oma õpilastega aktiivselt osa ka erinevatest projektidest (näiteks LHV konkursist Börsihai, võistlusest Creatlon) ja aktiivselt osaletakse Euroopa Rahatarkuste viktoriinil, kus 2017/18. õppeaastal jäädi Eesti voorus teiseks, eelmisel õppeaastal jõudis parim TTG meeskond esimese kümne hulka. Korraldab õppekäike erinevatesse ettevõtetesse, viib õpilasi töötubadesse/külalistundidesse ja samuti kutsub oma tundidesse lugusid jagama külalislektoreid, igal sügisel osalevad kaheteistkümnendikud töövarjupäeva tegevustes. 12.klassis ettevõtlustunni raames kirjutavad kõik õpilased oma väljamõeldud firmale äriplaani, saades sellisel kujul ettekujutuse, mida tuleb alustaval ettevõtjal reaalselt teha. Kursus lõpeb oma äriplaani/ärimudeli kaitsmisega. Nii mõnigi õpilane on järgmisel aastal oma äriplaani ellu viinud. 2019/2020. õppeaastal on tööd alustamas ka 3 õpilasfirmat.
2017/18. õppeaastal osalesid õpilased majandusõppe tundide raames projektis Euroscola, kus tegelesid projektikirjutamise bürokraatiaga, rahastamaks oma õppereise nii Strasbourg kui ka aasta hiljem Brüsselisse, samuti õpiti giiditööd kaasõpilastele linnaekskursioone läbi viies.
Pilvi Tauer lõimib ettevõtlusalast õpet nii geograafia, majandus- kui globaalse maailma kursuse tundides õpilastega. Tema õppemeetodid on praktilised, mis innustab noori edaspidigi ettevõtluses püsima. Ta arendab õpilastes kriitilist ja loovat mõtlemist, ettevõtlikkust, meeskonnatöö-, analüüsi- ning seoste loomise ja kirjaliku ning suulise eneseväljenduse oskust. Õpe sisaldab põnevaid tegevusi, olgu selleks kaupluses tehtav analüüs või ühine kinokülastus ainega seonduva dokumentaalfilmi vaatamiseks.

Anu Ruul, TalTech, EBS, lektor. Anu on silmapaistev noor ettevõtluse õppejõud, kes on välja töötanud ainekava ja annab start-up ettevõtluse ainet nii TalTech’is kui ka EBS’is ning külalislektorina USAs Ivy League ülikoolis Brown University. Loetelu Anu tegemistest praktilise ettevõtlushariduse arendamisel ja eestvedamisel on pikk. Ta on olnud MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks meeskonna ja juhatuse liige (ettevõtlusalased konverentsid Tallinnas, Tartus ja Pärnus 1500le noorele); populaarse kõrgharidusprojekti BeWise asutaja ja esimene projektijuht, mille praktilistes ettevõtlusloengutes on praeguseks juba üle 5000 tudengi osalenud; Ettevõtlike Noortekoja suurima Akadeemia (JCI Estonia Akadeemia) direktor ja koolitaja, Euroopa Innovatsiooni Akadeemia Playbook’i kaasautor.
Lisaks on ta aastaid olnud vabatahtlik külalislektor praktikuna erinevates Eesti ülikoolides ning koolitaja paljudes noorteprogrammides nagu JCI Estonia, Mektory Bright Minds, SA Vaata Maailma. See ei ole veel kõik – Anu jõuab jagada oma teadmisi sageli ka mentorina, ta on olnud Mektory Bright Minds programmi noorte mentor ja ettevõtlusõppe konkursi žürii liige ja esimees TalTechis, samuti Springboard STARTUP accelerator demo day raames Riias žürii liige Eesti ülikoolide esindajana ja meeskondade mentor.
2018. aastal tunnustati Anut tiitliga Edu ja Tegu silmapaistev nominent kategoorias Aasta Ettevõtlusõppe Mentor. Eraturul konsulteerib Anu ettevõtjana innovatsiooniprotsessi läbiviimist ettevõtte sees ehk siis panustab ka tegevettevõtjate teadlikkuse tõstmisesse.

Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja EBS Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja. Krista on Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõppe aktiivne ja tegus hing, kes juhendab noori mini-minifirmadest õpilasfirmadeni ja korraldab ettevõtlusõppe üritusi mitte ainult oma koolis, vaid kogu Harjumaale ja Eestile. Krista alustas Tabasalus minifirmade juhendamist rohkem kui 5 aastat tagasi, 2015. aastal võitis tema minifirma esimese Eesti parima minifirma tiitli. Hiljem on tema eestvedamisel ettevõtlus- ja majandusõpe jõudnud Tabasalu Ühisgümnaasiumis igasse kooliastmesse algklassidest gümnaasiumiastmeni. Põhikooli tasemel juhendab Krista igal aastal mitut Tabasalu Gümnaasiumi Creatloni meeskonda, kes pingutavad alati lõpuni ning on tugevamate hulgas.
Krista tugevuseks on kindlasti ärimaailma kaasamine õppesse. Ta käib oma õpilastega ettevõttekülastustel, kutsub äriinimesi külalistunde andma ning kaasab õpilasfirmade juhendamisse ärimentoreid. Kuna Krista peab ärimentori olemasolu õpilasfirma juures väga oluliseks, siis enamikul tema õpilasfirmadest on tegutsev mentor, kellega Krista suudab rolle mõistlikult jagada. Krista leiab oma õpilaste jaoks alati aega. Kui enda teadmistest või oskustest jääb vajaka, ei karda ta nõu küsida mentoritelt ja kolleegidelt. Krista elab aktiivselt kaasa oma õpilaste tegemistele, tema eelmiste aastate õpilased tulevad hea meelega appi uute ürituste korraldamisel ning aitavad nooremmentoritena järgmisi õpilasi.
Krista on avatud ja aktiivne ning pakub võimalusi ka teiste koolide õpilastele. Ta teeb koostööd teiste õpetajatega ning koolidega, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Tabasalus ja ka EBS Gümnaasiumis korraldab ta õpilasfirmadele mitu korda aastas laatu, kust saavad osa võtta ka teiste koolide õpilasfirmad. 2019. kevadel korraldas ta enda initsiatiivil ja ettevõtlikkusprojekti rahastusel esimese üle-eestilise mini-minifirmade laada. Laat toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja sellest võtsid osa 10 kooli 23 mini-minifirmat.
Sel õppeaastal on registreerimiseni jõudnud juba 10 Krista juhendatavat õpilasfirmat – kuus Tabasalus ja neli EBS Gümnaasiumis. Neid veel lisandub. Krista innustab ja ergutab oma õpilasi pingutama, võistlema ja rohkem saavutama ning tema õpilased saavutavad võistlustel kõrgeid kohti.

Jane Tamm, Tabasalu Ühisgümnaasium, majandusõpetaja, arendusjuht, kommunikatsioonijuht, 6. klassi klassijuhataja. Jane ameteid vaadates on selge, et kes palju teeb, see palju jõuab. Tema majandusõpetajana tegutsemise ajal on koolis käinud palju ettevõtjaid oma edulugusid (ja ka ebaõnnestumisi) rääkimas ning noorte silmaringi avardamas, mis on erinev ja hea vaheldus tavatundidele. Oluliseks saavutuseks oli ettevõtluspäeva organiseerimine sel aastal koos päevajuhtide ja külalistega, kus tähtsaimaks oli ettevõtlusminister Rene Tammist, kes noori õpilasfirmade meeskondi julgustas. Teeb koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega, kes nõu ja jõuga aitavad. Jane aitab alati kaasa kooli ettevõtlusüritustele TYG48 ja Ajujaht koos oma meeskonnaga – Krista Savitsch, Kersti Vana, Kairi Kalm.

Raili Kuusik, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž, ettevõtlusjuht. Raili Kuusiku eestvedamisel on Virumaa kolledži üliõpilased ja töötajad muutunud ettevõtlikumaks ja innovaatilisemaks. Raili on innustanud kõiki olema avatud uutele, põnevatele ideedele, neid ise välja pakkuma ning realiseerima. Kolledži ettevõtlusjuhina on tema ülesanne arendada ettevõtlust ja koostööd ettevõtetega, eelkõige Ida-Virumaal, ning tõsta ettevõtlikkust erinevate sihtrühmade, sh tudengite seas. Ta on toetanud ideede disainimist, tootearendust, osalenud ja koordineerinud turundusüritusi ja kolledži vilistlastega suhtlemist. Tudengid ja kooliõpilased saavad tänu kolledži tegevusele ja Raili juhtimisele osaleda juba kolmandat aastat ettevõtlusprogrammis Starter@Virumaa, varasemalt ka Bright Minds programmis, saavutades auhinnalisi kohti. Üliõpilastele pakutakse lisaks ettevõtluskursustele ka loenguid, kaasates rahvusvaheliste ülikoolide õppejõude, näitamaks parimaid praktikaid innovatsiooni ja teadmuspõhine ärijuhtimise valdkonnas.
Raili viib läbi tasuta koolitusi ettevõtlusnädala ja täiskasvanud õppija nädala raames, kus teemadeks on ettevõtlus, äriplaan, finantsaruannete seosed. Kõik koolitused on saanud suurepärast tagasisidet. Lisaks on ta aktiivselt kajastanud ettevõtlusega seotud teemasid ja arvamuslugusid ajalehes Põhjarannik. Ettevõtlustegevustesse kaasatakse aktiivselt piirkonna ettevõtteid ja asutusi, nt Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS. Eesti Töötukassa esindajad on osalenud nii töötubade läbiviimisel kui ka konkursside komisjonides, pakkudes omalt poolt ka motiveerivaid auhindu. Käesoleval aastal koordineerib Raili koos Viktor Andrejeviga ettevõtetesse toimuvaid õppekäike-ekskursioone ning korraldab ettevõtete poolt loetavaid loenguid tudengitele. See kõik annab tudengile praktilise ettekujutuse ettevõtlusest ja insenerivaldkonna teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtuste laiusest ja sügavusest.
Lisaks on ettevõtlusjuht suutnud ellu kutsuda ja tööle panna Virumaa kolledži üliõpilasnõukogu, mille juhtkonnas ise osaleb. Üliõpilaselu on nüüd aktiivsem kui kunagi varem. Viimased kolm aastat on Virumaa kolledž koos oma struktuuriüksuse Põlevkivi Kompetentsikeskusega osalenud Euroopa Regionaalarengu Fondist tegevuse „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ projektis „Ida-Viru maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm“, viies läbi nõustamist alustavatele ettevõtetele, abistades vormistada kasulikke mudeleid ning prototüüpimis- ja tehnikavaldkonna õppeprogramme. Noorematel lastel oli kevadel võimalus osaleda Leiutajate klubis, kus arendati julgust ideid välja pakkuda ning võimalust neid realiseerida.

Krista Leppik, Vasta Kool õpetaja/huvijuht. Krista on õpilastele ja kolleegidele eeskujuks ja sütitajaks erinevates ettevõtmistes. Ta tegeleb aktiivselt karjääriõppega, tema eestvedamisel osalesid õpilased KredExi Karjääriretkel, külastasid Ettevõtliku kooli tegemiste raames Ettevõtlusküla. Krista eestvedamisel toimuvad koolis erinevad õpilasüritused (laadad, töötoad, matkad, osalemised IT projektides), ta koordineerib koostööd kohalike ettevõtetega, leiab külalisesinejaid. Ta põimib oma tundidesse ettevõtlusõppe elemente ning on eestvedajaks ka Tehnoloogiakooli ettevõtmistes, kuhu kool valiti välja just tänu tema initsiatiivile. Krista on Vasta Kooli esindajana Ettevõtliku kooli kontaktisik. Tänu Krista initsiatiivile pälvis kool eelmisel aastal parima mõisakooli võistlusel tiitli „Parim mõis koolis“.

Kristi Luik, Rapla Täiskasvanute Gümnaasium, õpetaja ja huvijuht. Kristi on üle 20-aastase staažiga õpetaja, kes peab tähtsaks loovust, ettevõtlikkust ning ka ettevõtlust. Ta õpetab karjääri-ja ettevõtlusõpet, muusikat, tervise-ja liikumisõpet ning inglise keelt. Kristi ainetunnid on alati huvitavad ja praktilised, kus niisama kuulata ei lasta, kõik tuleb praktiaks läbi katsetada ja kõigis tegevustes aktiivselt osaleda. Näiteks inglise keeles tuli teha lauamäng, mis tutvustab teiste maade kultuure ja inimesi, ka teiste sooritused tuleb läbi mängida ja arvamust avaldada või siis tuleb teha hoopis E-raamat või muud põnevat. Juba mitu aastat teevad õpilased tavalise CV kõrvale ka video CV ja seda nii inglise kui ka eesti keeles. Palju on mängu, rühmatööd ja alati lõpevad need esitluste või ettekannetega, ainetundides on palju katsetamist erinevate keskkondadega, tundides käivad külalised (palju on koostööd vilistlastega, ametitega jne), võetakse osa „Tagasi kooli“ külalistundidest, koolis käivad erinevad töötoad (Psühhobuss jne). Oma huvijuhi ametis viib Kristi kogu koolipere erinevatele väljasõitudele, mis jällegi rikastavad koolitööd ja loovad seoseid erinevate ettevõtlusvormide ning valdkondadega, tema õpilased osalevad projektides ning ta on juhendajaks õpilaste praktilistele töödele, millest paljud on toredad üritused. 27.04.2019 korraldati Heategevuslik Kevadõhtu Eesti Vähiliidu toetuseks, millest kasvas välja Raplamaal igal kuul koos käiv eneseabigrupp, mis toetab nii vähihaigeid kui ka nende lähedasi. Tema õpilased osalevad ja esinevad oma omanäoliste projektidega igal aastal Pärnus toimuval täiskasvanute gümnaasiumite õppurite praktiliste tööde seminaril. Ta ei suru kunagi maha õpilase ideed vaid püüab loovalt läheneda ja annab nõu. Algne teostus ja mõte peab tulema õpilaselt endalt, mitte õpetajalt. Tema moto on ikka, et kõike saab ja tuleb proovida, ebaõnnestumistest tuleb õppida ja uuesti proovida. Ta on lisaks ettevõtja ja koolitaja, pälvides eelmisel aastal tiitli Raplamaa Aasta täiskasvanute koolitaja. Juba aastaid on ta Raplas toimuval õpilasfirmade laadal hindajaks. Positiivsus, rõõmsameelsus, teotahe ja kiitused ka pisiasjade eest on olnud need, mis tema õpilasi edasi viib.

Imbi Raudkivi, Läänemaa Ühisgümnaasium, geograafia, majanduse ja ettevõtluse õpetaja ning majandussuuna juht. Tänu Imbile toimib koolis struktureeritud majandusõpe, tegutsevad õpilasfirmad ning lisaks on Imbi edendanud majandusõpet maakonnas ja ühisõppimist teiste gümnasistidega. Kõik LÜGi õpilased läbivad kooli poolt kohustuslikuks määratud kursuse „majanduse alused“ ning majandussuuna õpilased lisaks kaheksa majandusega seotud kursust, millest enamikku veab just Imbi Raudkivi. Viimastel aastatel on tänu Imbi Raudkivi suunamisele ja toetusele hoogustunud koolis õpilasfirmade tegevus. Koostöös innovatsioonikeskusega Innokas tegutses möödunud aastal koolis neli õpilasfirmat, millest üks jõudis ka Eesti parima õpilasfirma finaalvõistlusele. Kui varem oli ta õpilaste jaoks koolipoolne kaasjuhendaja, siis sel aastal juhendab ta ise koolis kahte õpilasfirmat, mistõttu on õppiva õpetajana eeskujuks ka teistele. Igal uuel õpilasfirmal on tema soovitusel oma mentor mõnest endisest õpilasfirmast.
Imbi Raudkivi püüab alati leida täiendavaid võimalusi majandusõppe mitmekesistamiseks. Igal aastal on ettevõtlusnädala raames koolis külalised ning majanduse ja ettevõtluse tunnid ei toimu mitte ainult klassiruumis. Kohalikes ettevõtetes on LÜGi õpilased mitmeid kordi külas käinud. Ettevõtlusega tutvumine ning ettevõtlusõppe arendamine ei ole piirdunud vaid Läänemaaga ja Läänemaa Ühisgümnaasiumiga. 2018 aastal viis tema kirjutatud jarahastust saanud projekt „Praktikate õppepäevad“ õpilased ja Läänemaal ettevõtlusõppega tegelevad õpetajad tutvuma mõne sihtmaakonna majandus- ja ettevõtluskeskkonnaga läbi ettevõtete külastuse, koguma sihtmaakonna ettevõtluse kohta sisulisi andmeid analüüsiks ja kodumaakonna vastavate näitajatega võrdlemiseks. 2019, aastal toimus Imbi eestvedamisel praktilise turunduse kursus koostöös Läänemaa Ühisgümnaasiumi, Põlva Gümnaasiumi ning Haapsalu ja Põlva Tarbijate Ühistuga (COOP). Projekti eesmärgiks oli õppetöö ja praktilise tegevuse ühendamine ning tulemina COOP-le tagasiside andmine, selleks koguti poodides andmeid ja tehti analüüs. See ühisprojekt pälvis „Ettevõtliku kooli“ edulugude konkursil kategoorias „põnevaim koolitund“ kolmanda koha.

Ülle Soeson, Tartu Kutsehariduskeskus, pagar-kondiitri kutseõpetaja. Ülle on parim kolleegide ja õpilaste kaasaja, ettevõtluse arendaja ja müügitöö korraldaja Tartu KHK-s. Ülle kandidatuuri teeb eriliseks see, et tema põhitöö ei ole olla ettevõtluse õpetaja, vaid ta on pagar-kondiitri kutseõpetaja, kes edendab ettevõtlust tegudega. Näiteks Oskuste Ööl paistis Ülle paistis silma muljetavaldava ja suurepärase meeskonnatöö eestvedajana, kes tõmbas endaga kaasa kõik pagar-kondiitri ja lihatehnoloogia kutseõpetajad, kes oma tundidesse toodete valmistamist planeerisid. Koos oma kursuse õpilastega suudeti 4 tunniga müüa tooteid kaks korda rohkem kui eelmisel aastal ja müügisumma oli nelja kohaline number. See teeb heas mõttes kadedaks iga müügimehe. Oma tegevusega on Ülle elavaks eeskujuks ja toob koolile majanduslikku kasu müügitöö nii kõrgel tasemel korraldamisega. Leivanädalal korraldas ta õpilastega degusteerimise, mida koolipere taas pikisilmi ootab. Iga aastased suuremahulised jõululaadad on Ülle säramise koht.
Igal aastal viib Ülle läbi töötubasid Noore Meistri üritusel Tallinnas ja Teeviida messil Tartus, propageerides oma eriala. Tartu KHK Avatud Uste Päeval oli Ülle šokolaadivoolimismassist rooside valmistamise töötuba üks populaarsemaid, kus osales 58 huvilist. 2016. a valmistas Ülle oma õpilastega koostöös Nutrimedical OÜ-ga rõõmu Tartu Käopesa lastele, küpsetades ja kaunistades nendega koos piparkooke ja piparkoogimaju. Üllet on tunnustatud Tartu KHK Aasta Õpetaja tiitliga.

Helen Kiis, Tallinna Tehnikakõrgkool, turunduse ja ettevõtluse õppejõud, majandusõppe valdkonna juht. Heleni mitmekülgsus nii õppejõutöös kui ka pühendumus valdkonna arendamisel ja juhtimisel on pälvinud nii üliõpilaste kui kolleegide tunnustuse. Tänane tööturg ootab tööle insenere, kes lisaks erialasele ettevalmistusele tunnevad ettevõtluse põhialuseid, on ise ettevõtlikud ning suudavad kohanduda kiiresti ja valutult tööturu vajaduste ning erinevate töövormidega. Helen Kiis on väga sihikindlalt selle nimel tegutsenud aastast 2017, sh osalenud TTK õppekavastatuudi väljatöötamise töörühma töös, eesmärgiga välja töötada majandusainete kontseptsioon inseneeria õppekavades, mis arvestaks õppekava spetsiifikat ning töömaailma ootuseid. Õppekavaarenduse ning õppeainete lõimimise aspektist lähtuvalt on Helen Kiis panustanud intensiivselt koostöösse erialaspetsialistidega, et leida parimad lahendused ning määratleda koostöö- ja integratsioonikohad õppekava sees, eesmärgiga kujundada pakutavatest majandusainetest struktuurne tervik ning ettevõtlikkuse arendamisest õppekava läbiv joon. Täiendavalt liitus TTK Edu Tegu programmi ettevõtlusõppe baasmooduli e-kursuse pilootprojektiga, et loodud õppematerjali inseneriõppesse integreerida.
Arendamaks õpilastes kaugtöö tegemiseks vajaminevaid oskusi ja pädevusi, sh rahvusvahelisel tasandil, on Helen Kiis olnud aktiivne rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisel valdkonna õppejõududega nt Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist, Islandilt. Võrgustiku loomise fookuses on probleemipõhise õppe jaoks sobivate tingimuste ning vastava ettevõtlusõppematerjali loomine TTK üliõpilastele, et praktiseerida töötamist multikultuurses keskkonnas. Tema eestvedamisel on üliõpilastel olnud võimalus osaleda erinevates rahvusvahelistes projektides ning saada praktilisi ettevõtlusmaailma kogemusi.
Õppetöö rikastamiseks on tema töös olulisel kohal nii ettevõtluspraktikute kaasamine kui ka õppekäigud. Traditsiooniks on saanud Tallinna Ettevõtluspäev, Tallinna Loomeinkubaatori külastamine, samuti erinevad seminarid, avalikud loengud, et tuua üliõpilasteni ettevõtlusõppe jaoks olulised teemad läbi praktikute ja ettevõtjate silmade, aidates õppijatel nii paremini seoseid leida õpitu ja reaalse tööelu vahel.
Aastal 2019 tunnustas HITSA Helen Kiisi Ettevõtluse kursust e-õppe kvaliteedimärgiga. Ettevõtlusõpet toetava e-kursuse sisu toetab ettevõtlusoskuste, -teadmiste ja –hoiakute kujundamist. Õppejõupoolne toetus ning läbiv tagasisidevõimaluste pakkumine koostatava äriplaani erinevatele etappidele lisavad õppijatele tööprotsessis vajalikku enesekindlust, andes olulise panuse õpiväljundite saavutamisesse parimal võimalikul moel.

Kategooria Aasta ettevõtlik õppija

Marcus Põlluvee, Tallinna Teeninduskool. Marcus on õpingute jooksul näinud ja arendanud seost õpitava eriala ehk kokanduse ja oma tulevikutöö vahel. Tema jaoks on olnud alati esikohal puhta toidutooraine tootmine ja selle säästlik kasutamine. Õpingute ajal osales HEAKi töörühmas, arendas Teko Roadshow kontseptsiooni ja juhtis õpilasesinduse asepresidendina selle väljasõite üldhariduskoolidesse. Marcuse eestvedamisel osaleti teise kursuse õpilastena 2018. aasta Õpifestil, kus lõimiti praktilised toiduvalmistamise oskused, spetsiifilised atraktiivsed nipid ning teoreetilised ained ajaloo, füüsika ja keemina ühtseks flambeeritud pannkookide töötoaks. Õpifesti mõjul ja Marcuse juhtimisel on loodud Tallina Teeninduskooli tutvustavate töötubade kontseptsioon ning selles rakendatavate toitude retseptuur. Paralleelselt on ta oma kodutalus tegelenud toiduaine tooraine tootmise arendamise ja tooraine väärindamise ning müügiga. Lisaks on Marcus alustanud juustuvalmistamise tehnoloogia õpinguid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toiduainete töötlemise valdkonnas ning valminud on esimesed partiid laagerdunud juustu. Ta võitis Tallinna Teeninduskooli noorte peakokkade võistluse Kuldne Kulp 2019 ja Õpifest 2018. Oskuste festivali Noor Meister koka kutsemeisterlikkuse võistlusel 2019 saavutas Marcus Põlluvee 3. koha.

Õpilasfirma Carry-On: Kristiin Kirspuu, Carolyn Soosaar, Adriana Talving, Christin Sandra Topkin, EBS Gümnaasium. Õpilasfirma missiooniks oli pakkuda minimalistliku disainiga ökoloogilisest puuvillast kandekotte, teadvustada inimesi rohelisest mõtteviisist ja annetada 10% oma kasumist heategevusse. Muljetavaldav oli neidude ettekujutus oma tegevusest õpilasfirma alustamisest kuni lõpetamiseni välja. Sellist sihikindlust asjaajamises, finantsasjades, tooteprotsessis, turundustegevuses näeb harva. Õpilasfirma Carry-On osales väga paljudel õpilasfirmade laatadel, koolitusüritustel õpilasfirmade liikmetele ning pakkus ka igakülgset tuge teistele EBS õpilasfirmadele, jõudes Eesti Parim õpilasfirma 2019 finaali 21 parima õpilasfirma hulka.
Õpilasfirma otsustas annetada iga kandekoti pealt 10% Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile, et aidata neid, kes ennast ise enam aidata ei saa. Ka läbi firma nime sooviti väljendada nii toote funktsiooni kui ka õpilasfirma mõtet, et inimesed teeksid keskkonnasõbralikumaid valikuid.

Dmitri Smagljuk, Tallinna Majanduskool. Dmitri nägi koolis vajadust kohviku järele ning pani ise ettevõtlusele aluse. Nüüd on ta juba kaks aastat vedanud majanduskoolis imelist kohvi pakkuvat kohvinurka. Teised kooli õpilased on tunnustanud kohvinurga tekkimist ning tänu sellele on rahulolu kogu kooliga kõvasti tõusnud. Dmitri on koostöine ning toetab oma kooli ka turundustegevustes.

Ivan Antonov , Ehte Humanitaargümnaasium. Ivan on aktiivne õppenõukogu esimees, kes korraldab palju üritusi kooli heaks ja tegutseb kui tõeline liider. Silmapaistvad saavutused on kooli eelarve arvutamine, õppenõukogu eestvedamine, kooli laatade korraldamine.

Kristiina Põhjakas ja Tuuliki Lemsalu, Rapla Täiskasvanute Gümnaasium. Kristiina ja Tuuliki korraldasid 27. aprillil 2019.a Raplas Eesti Vähiliidu abistamiseks heategevusliku kevadõhtu, mille tulu annetati vähiliidule. Tegemist oli maakondliku üritusega, osalejaid oli ka kaugemalt, õhtu korraldus(algusest lõpuni) ja sponsorid, esinejad, saali kujundus, kutsed, plakatid j, olid kõik õpilaste enda korraldatud. Üritusest sai alguse maakonnas tegutsev vähihaigete toetusgrupp, kes käib nüüd igakuiselt koos. Antud projektiga ühendati ka kooli lõpetamiseks kehtiv praktilise töö nõue, seega on vaja julgust ja ettevõtlikkust ning kõik on võimalik- kedagi aidata, ühendada üritus ja kooli lõputöö ning ühekordsest ettevõtmisest võib tulla midagi pikaaegsemat ning vajalikku teatud rühmale inimestele ja nende lähedastele. Üritus leidis kajastamist kohalikus meedias. Septembris toimus Eesti Vähiliidu pidulik vastuvõtt Estonia teatris, kuhu ka tüdrukud olid kevadõhtu korraldajatena kutsutud. Tänu esimesele suurepäraselt õnnestunud ürituse korraldamise kogemusele innustasid nad ka teisi koolikaaslasi ja juba soovivad uued tegijad analoogset üritust korraldada. Lisaks tutvustasid nad enda üritust ja innustasid teisi täiskasvanute gümnaasiumite õppijaid Pärnus täiskasvanud õppijate uurimis- ja praktiliste tööde seminaril. Tüdrukutele on tuule tiibadesse andnud erinevate õppeainete lõiming, koostöö, praktilised ülesanded, loomingulisus ja karjääri-ning ettevõtlusõpe ja kahe aasta jooksul erinevate kooliürituste korraldustiimis osalemine.

Tatjana Smirnova, TalTech Virumaa kolledž. Alates hetkest, kui Tatjana Smirnova asus juhtima kolledži üliõpilasnõukogu, on kolledži tudengielu muutunud aktiivseks, värviliseks, rõõmsaks. Tatjana on aktiveerinud Virumaa kolledži tudengid ja muutnud nad ettevõtlikuks. Tatjana on iseloomult aus, hoolas, intelligente ning lisaks suurepärane liider ja meeskonna juht, andes noortele/teistele üliõpilastele head eeskuju, suunates ja motiveerides neid. Tema kogemused on kasuks esmakursuslastele ja kõikidele teistele õppijatele. Tänu Tatjana eestvedamisele on tudengiürituste plaanid aegsasti kooskõlastatud, lahti räägitud, eelarve koostatud ja sellest kinni peetud. Väga head näited on vilistlaste kokkutuleku korraldamine, õpetajate päeva pidamine kolledžis, motivatsioonipäeval mängude läbiviimine, üliõpilaskonverents “”Haridus, mis töötab!”, kolledži 19. sünnipäev ja TalTech Linnakupidu, Teadlaste Öö 2019, õpetajate päev, filmiõhtud kolledžis, emakeelepäev, informaatikapäev, EV 101. aastapäeva tähistamine, inseneride päev.
Käesoleval aastal on kolledži liikmed osalenud erinevates üleriigilistes aktsioonides – nt terves kehas terve vaim ehk spordinädal kolledžis, tervislik toit – parim lahendus kehale ja vaimule jne.

Karl Jörgen Lööper, Võru Gümnaasium. Karl Jörgen on ettevõtlik, hooliv, õppimist ja aktiivset eluviisi väärtustav noormees, kes paistab silma sellega, et lisaks suurepärastele tulemustele õppetöös ja ettevõtlusõppes ning suurele panusele koolielu edendamises jõuab ta professionaalsel tasemel mängida jalgpalli, treenida kohalikul tasemel tulevasi sporditähti, osaleda muusikalistes tegevustes (järgmisel aastal esietenduvas koolimuusikalis on tal kõrvalosa), aidata kohalikku ettevõtet turundustegevustes jne. Õppetöös pingutab selles suunas, et lõpetada gümnaasium medaliga. Ta on hea juhtimisoskustega, suure südamega ja teisi inspireeriv, mistõttu valisid õpilased ja töötajad ta selle aasta kevadel kooli õpilasesinduse Mõisa (Mõistlike Õpilaste Iseseisev Seltsi) juhiks ehk Mõisnikuks.
Koos Mõisaga on Karl Jörgen algatanud ja läbi viinud mitmeid üritusi ning muutnud nii mõnegi traditsiooniks. Uue algatusena toimus koolis tervisekuu, millest võtsid osa paljud koolipere liikmed. Nt kõnniti ühe kuu jooksul kokku ligi 1600km ja joosti ligi 3000km. Lisaks viis ta läbi kosmonautika päeva, kus võistlustulle astusid kõikide klasside noormehed ja õpetajad. Sellel sügisel on tema eestvedamisel ja koostöös Mõisaga osaletud Maailmakoristuspäeval ja koos kogukonnaga pajude istutamistalgutel Võru linnas. Karl Jörgen korraldas kaasõpilastele väga populaarseks osutunud kinoõhtu. Tema eestvedamisel toimus üle-eestilisel muusikanädalal koolis muusikaviktoriin. Viimasena tähistati ülemaailmset toidupäeva, mille raames kogus ta koos teistega Toidupangale ligi 75 kg toiduaineid.
Karl Jörgen on teistele eeskujuks oma ettevõtlikkusega ning ajaplaneerimise ja kaasamise oskustega. Ta soovib alati nii ennast kui teisi arendada. Koolielu parandamiseks korraldas ta hiljuti ülekoolilise tagasisideküsitluse, millega soovis kaardistada, millega kaasõpilased rahul on ja mida saaks koolis veel paremini teha. Gümnaasiumi praktilise tööna osales ta õpilasfirmas Vemps, mis jõudis Eesti parima õpilasfirma finaalvõistlusele. Lõppvõistlusel pälvis Vemps toiduvaldkonnas parima firma tiitli. Sellele aastal on ta valmis olema uute õpilasfirmade mentor.

Mihkel Mariusz Jezierski, Sander Aukust, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. Mihkel Mariusz ja Sander on hakkama saanud silmapaistva tegevusega õpilasfirmas ning panustavad ka ettevõtlusõppe propageerimisse – esinevad vabatahtlikult üritustel, nõustavad noori. Vaatamata ülisuurele konkurentsile saavutas nende õpilasfirma Brand Euroopa õpilasfirmade võistlusel teise koha. Kuna õpilasfirma toode ei olnud kõrginnovaatiline ega sotsiaalselt kõige suuremat probleemi lahendav, oli selge, et Euroopa žürii hindas eelkõige noorte tegevust probleemide lahendamisel ning endale kõrgete standardite seadmist. Noormehed ei rahuldunud õpilasfirma tavapäraste piiridega, vaid võtsid ette valdkonna – meeste ökoloogilised kosmeetikatooted, mis on keeruline isegi professionaalidele rangete euronõuete tõttu. Poisse innustas soov anda noortele võimalus osta mõistliku hinnaga sama kvaliteetset toodet, mida tuntud firmad noorte jaoks väga kallilt müüvad. Aastaga töötati välja kolm kõrge kvaliteediga toodet, millele saadi Euroopa kvaliteeditunnistused (raske protsess pärisfirmadelegi) ning mida hakkas kasutama 15 juuksurisalongi. Kohe alguses võeti sihiks jõuda parimate tasemele. Selle kõige saavutamiseks kulus noortel tavakoolitöö kõrvalt üle 1000 tunni.
Omavahelisel tööde jaotamisel ei valinud noormehed oma vastutuseks enda jaoks edukaid valdkondi, vaid need, kus taheti areneda ja edasi õppida. Julgus katsetada oli noortele omane kogu tegevusperioodil. Tegevus õpilasfirmas andis poistele kindla soovi jäädagi oma toodetega turule ning alustada päris ettevõttega kohe kooli lõppedes. Eestis toimuvatel laatadel ja võistlustel anti endast alati parim, kokku saadi 10 auhinda. Suurimad on Eesti parima õpilasfirma tiitel ja Euroopa õpilasfirmade võistluse teine koht.
Noormehed käivad JA Eesti vabatahtlikena tutvustamas õpilasfirma programmi ja innustamas noori ettevõtlusõppes osalema, samuti aitavad nooremmentoritena alustavaid õpilasfirmasid.

Maria Palk, Läänemaa Ühisgümnaasium. Maria lükkas gümnaasiumit alustades lahti ka oma ettevõtlusteekonna, alguses õpilasfirma näol, nüüd juba tagasiandajana. Värskelt oma õpilasfirma kingadest väljaastujana hakkas ta jagama oma kogemuslugu järgmiste noortega ja toetama noorte ettevõtlusega alustamist järjest enam. Tänaseks on ta mentor, ise alustav ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja õpilasfirma vilistlasorganisatsiooni JA Alumni Estonia juhatuse liige. Maria lugu sai alguse Hakkatonilt, kus ta 2017. aasta septembris osales, 2018. aasta septembris juba vabatahtlikuna ning 2019. aasta juunis oli ta Hakkatoni üks peakorraldajatest.

Pärli Laurelle Oras, Vasta Kool. Pärli Laurelle on eeskujuliku käitumise ja ellusuhtumisega õpilane, kes on oma kevadise loovtööga “25 aastat Viru-Nigula ja Karvia sõprust” jäädvustanud olulise teema mõlema valla ajalukku. Loovtöö käigus valmis videoklipp Viru-Nigula valla ja sõprusvalla Karvia sõprussuhetest. Tegemist oli väga tähelepanuväärse valmistööga, sest mitte kunagi varem pole keegi sõprussuhteid sellisel kujul kajastanud/jäädvustanud. Video on üleval ka YouTube keskkonnas. Pärli Laurelle on väga ettevõtlik noor, kes pakub alati klassiürituste korraldamisel põnevaid ideid välja. 2018. aasta jõuluetendusele tegi Pärli muusikalise kujunduse ning tema tubli ema kaasabil valmisid kogu klassile esinemiskostüümid. 2019. aasta kevadel saavutas ta maakondliku inimeseõpetuse olümpiaadi võidu, millega kindlustas osalemise ka vabariiklikul olümpiaadil. .. Lisaks aktiivselt kaasalöömisele kooli- ja klassivälistes tegevustes on Pärli Laurelle väga eeskujulik õpilane.

Aasta ettevõtlusõppe mentor

Vaido Mikheim, Tartu Teaduspark. Ärimentorina ja äriideede arendamise programmi STARTER töötubade läbiviijana on Vaido panustanud ja innustanud noori juba üle viie aasta. Tartu Ülikooli STARTERtartu programmis pole olnud ühtegi mentortagasiside töötuba ilma Vaidota. Lisaks on ta panustanud ka Tallinna ülikoolide STARTERtallinna programmi nii ärimudeli töötoa läbiviija kui mentorina. Peale selle on sageli võtnud vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlustel Kaleidoskoop ja löönud kaasa erinevates sTARTUp Labi projektides, mille eesmärgiks on ettevõtlusalaste oskuste ja teadmiste edendamine. Võib julgelt öelda, et Vaido on juhendanud sadu meeskondi ja kogemus, selged tegutsemisjuhised ning kontaktidevõrgustik on see, mida ta tiimidele jagab. Vaido on enda kohta sageli öelnud, et ta on otsese ütlemisega mees, kes annab ausat tagasisidet. Näib, et STARTER programmis osalejaid väärtustavad Vaido selget väljenduslaadi, sest tiimide tagasiside on läbi aegade olnud positiivne. Tunnustust on väärt Vaido oskused, soov, aeg ja head koostöötahe startup mõtteviisi levitamisel ja noorte juhendamisel.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja

TalTech Virumaa kolledž on nakatanud ettevõtlikkusharidusega maakonna elanikke lastaialastest kuni väärikateni, pakkudes põnevaid prototüüpimise jm ettevõtlikkust arendavaid töötubasid, tegevuslaagreid, sh inkubatsioonivõimalust alustavatele keemiahuvilistele. Virumaa kolledž panustab ettevõtlikkuse kasvu erinevatele vanuserühmadele suunatud põnevate haridustegevustega. Kolledži eesmärk on arendada õppurites ettevõtlikkust ja ettevõtlusvalmidust. Tudengid ja kooliõpilased saavad tänu kolledži tegevusele osaleda juba kolmandat aastat ettevõtlusprogrammis Starter@Virumaa, varasemalt ka Bright Minds programmis, saavutades auhinnalisi kohti. Üliõpilastele pakutakse lisaks ettevõtluskursustele loenguid, kaasates Aalto ülikooli õppejõude. Tegevustesse kaasatakse aktiivselt piirkonna ettevõtteid ja asutusi. Kolledžis on muutunud traditsioonilisteks üritusteks inseneri- ja informaatikapäev, üliõpilaskonverentsid jms. Viimased kolm aastat on Virumaa kolledž koos oma struktuuriüksuse Põlevkivi Kompetentsikeskusega osalenud Euroopa Regionaalarengu Fondi projektis, viies läbi nõustamist alustavatele ettevõtetele, aidates vormistada kasulikke mudeleid ning prototüüpimis- ja tehnikavaldkonna õppeprogramme. Noorematel lastel oli kevadel võimalus osaleda Leiutajate klubis, kus arendati julgust ideid välja pakkuda ja võimalust neid realiseerida, kaasates ka lapsevanemaid. Samuti panustati Kohtla-Järve Järve Kooli õpilasesinduse korraldatud moeetendusse, kus kolledži töötajate abil ühendati loomingulisus, tehnoloogiateadmised ja õpiti koostööoskusi. Sellega võideti tänavu ka tiitel Ida-Viru Aasta Noorte Ettevõtlik tegu. Tudengid on oma tegevuste ja ideedega pälvinud veel mitmeid finaalikohti.

Tabasalu Ühisgümnaasiumis on ettevõtlusõpe väga kõrgel tasemel, mida tunnistab 2019. aastal pälvitud rahvusvahelise ettevõtliku kooli auhind (TES Awards 2019). Ettevõtlust ja majandusõpet õpetatakse 1.-12.klassini, luuakse õpilasfirmasid, mini- ja mini-minifirmasid, korraldatakse õppekäike ettevõtetesse, tutvumaks ametite ja tootmisprotsessidega ning väärtustatakse ettevõtlikku hoiakut üldiselt. Korraldatakse Ajujahti õpilastele, ettevõtlusteemalist üritust TYG48 Harjumaa ettevõtlikele õpilastele, erinevaid laatasid, ettevõtluspäeva (koos ettevõtlusministri külastusega) ja kaasatakse ettevõtjaid, ministreid jt ametnikke esinema tundidesse. 2019.a. aprillis korraldas Tabasalu Ühisgümnaasium esmakordselt Eestis mini-minifirmade võistluse ja laada Tabamini, millest võttis on 10 erinevat kooli. Tabasalu kooli õpetajad on valmis olema ettevõtlusega alustavatele koolidele mentoriteks ning koolid üle Eesti pöörduvad Tabasalu ÜG poole, et tulla tutvuma, saada nõu ja abi enda koolis ettevõtlusõppe korraldamiseks.
Paljud mini- ja õpilasfirmad on kuulunud Eesti paremikku. Eesti esimene parim minifirma J.B.A.A sai tuule tiibadesse just Tabasalu koolis õppides. Õpilasfirmade puhul on kool kaasanud terve hulga ärimentoreid, kes on õpilastele ärialaselt suureks abiks. Entusiastlikud ja edukad on olnud Tabasalu noored veel ettevõtlus- ja majandusvõistlusel Creatlon ning osalenud vabariiklikul ettevõtlusmuinasjuttude võistlusel. Viimasel aastal pälvis kogunisti 5 õpilast kõrge tunnustuse oma muinasjuttudega vabariiklikul tasemel Tabasalu Ühisgümnaasium on tähelepanuväärse panuse andnud ka oma tegemiste kajastamisesse meedias. Õpetajad on kaasanud kooli ettevõtmistesse nii lapsevanemaid, kooli vilistlasi, kohalikke ettevõtjaid kui ka kohaliku omavalitsuse esindajaid. Plaanis on luua mentorklubi toetamaks nii oma kooli õpilasi, teiste koolide õpetajaid ja õpilasi kui ka kokku viia ettevõtjaid ja noori.

Changemakers arendab korraga nii noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlust kui ka kogukondlikku aktiivsust, vene emakeelega noorte osalusvõimalusi ja sotsiaalset ettevõtlust. Tegemiste keskmes on usk, et iga noor peaks täitma oma unistusi, muutes seejuures maailma. Changemakers Academy on konkurss, mille raames noortetiimid võistlevad mentorite abiga parima turunduslahenduse loomise ja teostamise nimel sotsiaalsetele ettevõtetele. Konkurss on arengukeskkonnaks 8.-12. klasside eesti ja vene keelt kõnelevatele noortele üle Eesti. 2019. aastal olid 30,4% osalejatest vene emakeelega noored. Noored töötavad tiimides, abistades sotsiaalseid ettevõtteid kommunikatsiooni, turunduse- ja/või müügialase probleemi lahendamisel. Programmis kaasa löömine arendab ka tiimide mentoreid ja noortega koos töötavaid sotsiaalseid ettevõtjaid. 2019. aastal oli 47% mentoritest vene emakeelega. Changemakers Academy jaoks oli 2019. aasta läbimurdeline. Kahe aasta kogemuse põhjal laiendati nii põhiprogrammi kui suveprogramme ning jõuti enamate noorteni. Programm laienes IdaVirumaale, Pärnumaale ja Läänemaale.
Kristi Suppi, Pärnu Tammsaare Kool. Kristi on aktiivne edukas õpetaja, kes arendab oma tundides õpilaste ettevõtlikkust ja on kooli esimene õpetaja, kelle juhendamisel on loodud kaks edukat mini-minifirmat. Eelmisel õppeaastal tegutsenud kaks mini-minifirmat on aktiivselt osalenud linna ja riigi tasemel erinevatel ettevõtlikele mõeldud üritustele (Pärnumaa õpilasfirmade konkurss, Tabamini, laadad Euroopa päeva raames, Tallinna vanalinna päevade ajal, Pärnumaa Rõõmsate laste festivalil ja üritusel Augusti jäljed) ning saavutanud silmapaistvaid tulemusi – Pärnumaa õpilasfirmade konkursil oli Pehme lõngakera parim miniminifirma ja publiku lemmik. Miniminifirmade laadal Tabamini Tabasalus saavutas Pehme lõngakera 1. koha, Vahva toit stiilipreemia. Mini-minifirma Pehme lõngakera tooted on võetud müüki kahte Pärnu suveniirikauplusesse. Juhendaja Kristi Suppi teeb oma tööd südamega.

Viivika Vilja, SA Pärnumaa Arenduskeskus, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht. Viivika Vilja on mootor, kes pannud liikuma ettevõtlike Pärnu noorte massid, kaasates noori erinevatele konkurssidele, koolitustele ning teabepäevadele ja korraldanud hulgaliselt üritusi. Pärnu linna tehnoloogiapäevad jaanuaris 2019 andis põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele võimaluse osaleda praktilistes töötubades ning seejärel külastada ettevõtteid. Pärnumaa miniettevõtjate festivali (märtsis 2019) eesmärk oli anda noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni ettevõtlusega tegelemiseks ning tunnustada nende ettevõtlikkust.
Pärnumaa ettevõtlike koolide õppereis Järvamaa haridusasutustesse andis Pärnumaa õpilastele ja õpetajatele kogemusi ettevõtlike tegevuste korraldamise osas, näiteks olid külas Järvamaa haridusasutused (Väätsa Põhikool, Peetri Kool, Järva-Jaani Gümnaasium). Järvamaa haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste ning Raplamaa haridusasutuste esindajate õppereiside ajal Pärnumaale külastati erinevaid asutusi, loomaks koostöösidemeid Pärnumaa ja Järvamaa ning Raplamaa vahel. „Võta ise ette“ piirkondlikul üritusel said III kooliastme noored teha ettevalmistusi selleks, et luua minifirma. Ettevõtlusnädalal Pärnumaal korraldas Viivika erinevaid üritusi nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele, nt töötoad koolides COOP Panga poolt ja ülemaakondlik Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev, kus osales üle 500 noore ja juhendaja – mõlemad pakkusid häid ideid, kuidas olla ettevõtlik oma elus ning kuidas mõelda nagu ettevõtja. Sul on hull idee? Sul on tunne, et see idee on võimatu? Tahad motivatsiooni? Tahad head kaasamõtlejat? Sellisel juhul on tegijatest tegijam Viivika Vilja, kes iga hulljulge võimatu idee puhul pakub Sulle motivatsiooni sellega edasitegutsemiseks ning annab ka omapoolseid häid ideid!

Tallinna 21.Kool on kooli õppekava ja õppesuundade disainimise käigus loonud unikaalse ettevõtlus-robootika õppesuuna, mis on ainulaadne Eestis ning eeskujuks teistele koolidele. Eesmärk on kasvatada ettevõtlikke kodanikke arendades nende matemaatika-loodusteaduste ning digi- ja tehnoloogiaalaseid pädevusi. Õppesuuna rakendamiseks loodi koolis kaasaegne ja funktsionaalse sisustusega Lego Innovatsioonistuudio. Õppesuund ja stuudio köidavad õpilasi, pakuvad väga suurt huvi nii Eesti kui välisdelegatsioonidele, mis on näide kaasaegse õppimise ja õpetamise käsitusest ning kinnitab Eesti haridusinnovatsiooni põhimõtete ellurakendumist.
Kool on ettevõtlusõpet süstemaatiliselt arendanud ning õppe läbiviimisse on kaasatud arvukalt ettevõtjaid, mentoreid ja lapsevanemaid. Unikaalne ja ainulaadne õppesuund on loodud lähtuvalt kooli põhiväärtustest ja tulevikukompetentside arendamise eesmärgil ning juhindub kooli motost „XXI koolist XXI sajandi haridus“. Õppesuunas on lõimitud erinevad õppeained ja programmid: ettevõtlusõpe alates 2.klassist, programm „7 sammu“ ja robootika; robootika ja mini-mini-õpilasfirmade programm; huvitav nutimatemaatika ja robootika: lõimitud õpe – loodusõpetus, matemaatika, füüsika, robootika ja mini-õpilasfirmade programm; õpilasfirmade programm ja arvutiõpetus.
Lisaks õppekavajärgsele tööle toimub innovatsioonistuudios ka huvihariduse edendamine, koolis töötab 5 robootika huviringi. Tänu uuele õppesuunale toimub aktiivne ja tõhus õpetajate vaheline koostöö, mis baseerub kaasaegsete õpimetoodikate rakendamisel. Lisaks valdkondlikele teadmistele-oskustele pööratakse suurt tähelepanu ka õpioskuste ja üldpädevuste kujundamisele toetades haridusuuenduse mõtteviisi „Õppides õnnelikuks – õnnelikuks õppides“ elluviimist. Õpilased rakendavad elulisi teadmisi ja oskusi läbi praktiliste tegevuste, õpilasfirmade laatade, robootikavõistluste, erinevate üleriigiliste ja rahvusvaheliste projektide, pälvides kõrgeid kohti.
Rakendunud on teadusprojekt Rakett 21, noorteprojekt Teadus on Cool! ning Nutika Inseneri Päev, lisaks toimuvad kooli õppesuunda populariseerivad õpilasüritused, kuhu kaasatakse ka lapsevanemad, nt avatud robootika- ja ettevõtlustunnid, suurejoonelised heategevus- ja õpilasfirmade laadad, mida on kajastatud ka meedias. Innovatsioonistuudios toimuvad regulaarsed sisekoolitused. Tallinna 21. Kool on endale võtnud juhtrolli, et välja töötada valdkonna terviklik õpisisu. Selleks on kohandatud inglisekeelseid õppematerjale, koos ringijuhtidega on koostatud õppematerjale, tööülesandeid ja -juhiseid. Õppesisu koostamisel lähtutakse uuenevast õpikäsitusest ja ainetevahelistest seostest. Kaasatud on erinevate ainete õpetajad ja ka vanemate klasside õpilased, kelle abil tõlgitakse, prototüübitakse ja katsetatakse õpiülesannete huvitavust, sobivust ning raskusastet.
2017. aastal valis JA Europe Eesti ettevõtlikumaks kooliks Tallinna 21. Kooli, kes pälvis aasta Euroopa ettevõtliku kooli tiitli. Tallinna 21. Kooli tunnustati rahvusvahelise Kvaliteedi Innovatsiooni Auhinna (Quality Innovation Award) konkursil hariduse valdkonna innovatsiooniauhinnaga ettevõtlus-robootika integreeritud ja unikaalse õppesuuna rakendamise eest, mida toetab kaasaegse sisustuse ja õppevahenditega tehnoloogialabor. Võit saavutati hariduse innovatsiooni kategoorias, mis on suureks auks ja tunnustuseks nii koolile kui ka Eesti hariduse uuendusmeelsusele.

SA Virumaa Arenduskeskus, Anu Oja. Anu Oja on noorte ettevõtluse edendaja Virumaal. Õpilasfirmade arvu suurendamine ja seeläbi rohkematele õpilastele esimese iseseisva ettevõtluskogemuse pakkumine on maakonnas olulise tähtsusega ja otseses seoses noorte ettevõtlusaktiivsuse tõstmisega. Alates 2017. aastast on maakonnas noorte ettevõtlikkuse programmi toel ellu kutsutud õpilasfirmade tööd toetav koolitusprogramm, et tõhustada õpilasfirmade tööd ja hõlbustada juhendajate tööd. Tänaseks on märgata tendentsi, et teadlikkus ja huvi õpilasfirmade programmimetoodika vastu on hakanud kasvama ning see on jõudnud vähehaaval ka koolidesse, kus varasemalt pole metoodikat kasutusel olnud. Muutused annavad märku, et taoline toetav koolitusprogramm on tulemuslik, siis annab see põhjust koolitusprogrammiga jätkata, et saavutada maakonnas järjepidev traditsiooniline ja jätkusuutlik õpilasfirmade tugisüsteem. Toetavat süsteemi vajavad ka õpilasfirmade juhendajad, kelle jaoks plaanitavad kogemuskohtumised ja õppevisiidid annavad võimaluse omavahel kogemusi jagada ja värsketel juhendajatel on võimalik saada kogenumatelt kolleegidelt julgust ja teadmisi edasitegutsemiseks.

Tartu Kunstikool, Juta Vallikivi. Tartu Kunstikool on toonud Eestisse TOY metoodika Soomest. TOY on tiimiõppe metoodika, mis õpetab ettevõtlust päris klientide ja tiimitöö abil. Tiimicoachimine toetab õppijaid olema iseseisvad, otsima ja proovima probleemidele lahendusi, võtma vastutust isikliku õppimise osas ja ühiskonna ees. Viimase 6 aasta jooksul on kool tegelenud aktiivselt õppijate iseseisvuse, ettevõtlikkuse ja vastutustunde arendamisega kasutades tiimicoachimist ning on jaganud seda kogemust teiste koolidega Eestis ja Euroopas. 2014. aastal algas Tartu Kunstikooli ettevõtlusõppe arendamise teekond, mis kujunes märksa värvikamaks, viljakamaks ja mitmekesisemaks, kui keegi koolis oskas aimata. Koolis mõisteti üsna kohe, et asi ei ole niivõrd ettevõtluses, vaid uuenenud õpikäsitluses, milles ettevõtlikkuse arendamine on loomulik ja hädavajalik komponent. Metoodikat on integreeritud erinevatesse valdkondadesse ja selle märksõnad on tiimiõpe, õpikogukond ja tiimicoachimine; õppija personaalse õpitee disain, eesmärgistamine ja toetamine; päris elu projektid; probleemide lahendamine disainmõtlemise abil; vabadus ja vastutus.
TOY metoodika on toonud kooli tiimitöö ja koos õppimise kõigile tasanditele. Lisaks õppetöö erinevatele kasutuskohtadele ka õpetajate õpikogukonnad, koostöö teiste koolidega Eestis ning rahvusvaheline arendustöö. Rahvusvahelised projektid on toetanud TOY metoodika edasi arendamist ja levitamist nii Euroopas kui ka Eestis. Projekt “Koos ettevõtlikuks!” aitas kunstikooli kogemust viia veel 7 Eesti koolini ja 4 organisatsioonini Euroopas.
Juta Vallikivi algatas 2014. aastal TOY meetodi õppimise ja toomise Tartu Kunstikooli ja Eestisse, olles ise hinnatud koolitaja (TOY metoodika, tiimicoachimine), tiimicoach. Juta on juhtinud kolme ettevõtlikkusega seotud projekti, mille tulemusena on muutunud Tartu Kunstikooli, aga ka mitme teise kooli hoiakud ja arusaamad, mitte ainult ettevõtlikkusest vaid ka õppimisest ja kaasaegsest õpikäsitusest. Lisaks Eestis alternatiivsele ettevõtlusõppe metoodikale on Juta eestvedamisel tõlgitud ja eestindatud ettevõtliku kooli enesehindamisküsimustik ja disainmõtlemise materjalid, mis on kõigile kasutamiseks: http://inku.ee/materjalid.
Juta ja Tartu Kunstikooli tiimicoachide ja ettevõtlusõppe arendamise tulemusena on mitmed kunstikooli vilistlased astunud julgeid samme loomeettevõtjatena.

Noorte Ettevõtlikkuse Arengukava Töögrupp (NEAK) väärib esiletõstmist oma järjepideva tööga 7 aasta jooksul Rae valla noorte ettevõtlikkuse arengukava elluviimisel ja noorte ettevõtlikkust arendavate tegevuste lõimimisel koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja kultuurikeskuse tegevustesse, kaasates selleks Rae vallas tegutsevaid ettevõtteid. Töögrupi ülesanne olnud arendada valla noorte ettevõtlikkust mitmel rindel. Esimestel aastatel pöörati enim rõhku haridustöötajate ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkuse mõiste ja vajalikkuse selgitamisele. Korraldati Rae valla noorte ettevõtlikkuse arengukava avalik tutvustus, koondati ettevõtlikud õpetajad, kellele korraldati õpetajate ettevõtlikkuslaagreid; õpetajate ettevõtlikkuskonverentse, mis aja jooksul kasvasid välja traditsiooniliseks ja oodatud hariduskonverentsiks. Viimastel aastatel on töögrupp keskendunud väga palju just noorte omaalgatuste toetamisele läbi noorte ettevõtlikkuslaagri, õpilasfirmade toetamise, projektifondi ning noortekeskuse poolt pakutava omaalgatusliku projektikonkursi ning mentorluse kaudu. Ettevõtlikkuslaager on suunatud Rae valla noortele, mille eesmärgiks on ühe nädalavahetusega panna osalejad mõtlema ettevõtlikult ning leidma idee, mida nad sooviksid oma meeskonnaga ellu viia. Esimest korda sel aastal olid laagrisse kaasatud erinevate noorteprogrammide rahastajad, kes reaalselt andsid noorte ideedele tagasisidet ning suunasid noori, millisest fondist võiksid nad oma projektile rahastuse saada. Õpilasfirmade toetamiseks suunatakse õpetajaid ja noorsootöötajaid koolitustele, mis loob eeldused, et nad oskaksid noori juhendada õpilasfirmade loomises. Selleks et noored saaksid oma esmase projektikirjutamise oskuse, on noortekeskuste juurde loodud omaalgatuslik projektikonkurss ja lisaks sellele on vallas loodud projektifond, mille raames toetatakse laiemalt ka noorte ideid. Töögrupp on pööranud rõhku lasteaedade kaasamisele, sest juba lasteaias tuleb alustada laste ettevõtlikkuse arendamisega. Tänu töögrupi tegevustele on suurenenud Rae valla asutuste (lasteaiad, koolid, noortekeskused, kultuurikeskus, huvialakool) omavaheline koostöö, millesse kaasatakse järjepidevalt ka Rae vallas tegutsevaid ettevõtteid.
Veel põnevaid traditsiooniks kujunenud üritusi: Iga aastane õpetajate konverents, noortekonverents, ettevõtlike õpetajate, tegude ja noorte tunnustamine, noortemeelsete ja ettevõtlike ettevõtete tunnustamine, kes on Rae valla noortesse panustanud, noorte ettevõtlikkuslaagri korraldamine, õpetajate suvekool.

Realister OÜ puhul väärib tunnustust pikaajaline panus noorte ettevõtlikkusse, millest kõige märkimisväärsem on Majandus- ja ettevõtlusvihiku väljaandmine ja tasuta jagamine majandust/ettevõtlust õppivatele põhikooli ning gümnaasiuminoortele üle Eesti. Realister OÜ on õpilasfirmast 4Poega välja kasvanud ettevõte, mis tegutseb Eesti turul juba enam kui 15 aastat ning annab välja valemivihikuid. Aastast 2013 antakse koostöös JA Eestiga välja Majandus- ja ettevõtlusvihikut. See vihik on mõeldud kõigile Eestis majandust ja ettevõtlust õppivatele noortele 7.-12. klassini. OÜ Realister on mõtte algataja, projektijuht ja elluviija. Sisu kokkupanemisse on Realister kaasanud JA Eesti, Investeerimisklubi ja Rahandusministeeriumi, kõige muu eest on hoolitsenud Realister ise – räägivad läbi toetajatega, müüvad reklaami, kujundavad ja trükivad vihikud ning toimetavad need koostööpartneri DPD abiga ka koolidesse õpilastele ja õpetajatele kätte. Mastaapsust saab kirjeldada järgmiste numbritega: käesoleval aastal loodi ning jagati kaustikuid juba seitsmendat korda, kokku 9000 tükki ning enam kui 140 adressaadile üle Eesti.
Kogu vihiku väljaandmise rahaline pool on alati olnud Realisteri õlul. Realister on märkimisväärselt suutnud kasvatada noorte ettevõtlus- ja majandusteadmistesse panustavate ettevõtete ja organisatsioonide hulka. Mitmed nendest on jõudnudki selle valdkonna juurde just Realisteri kaudu. Vajadusel on Realister ka ise kulusid kandnud, et vihik saaks välja antud ning jõuaks õpilasteni.
Majandus- ja ettevõtlusvihik on heaks täienduseks olemasolevatele õppematerjalidele – siit saab näpunäiteid, kuidas alustada investeerimist, korratakse üle majanduse põhimõisted, siit saab ka inspiratsiooni oma õpilasfirma loomiseks. Selle nimel, et vihik oleks noortele huvipakkuv, tegutseb Realister pidevalt: viiakse läbi tagasisideküsitlusi, korraldatakse õpilaste fookusgruppe, et paremini aru saada, mida noored soovivad teada, mis neid huvitab ning mida peavad enda jaoks kasulikuks infoks. Vastavalt nendele teadmistele uuendatakse igal aastal vihiku sisu. Tänavu on vihik teinud suure sammu edasi. Vihikule lisatud kaaskirjas õpetajatele tutvustatakse, kuidas vihikust rohkem kasu saada, kuidas seda siduda olemasolevate materjalidega – majandusõpikuga, õpilasfirma programmiga, rahatarkuse materjalidega, kust lugeda juurde ning mida teha rohkem, et majandus ja ettevõtlusõpe oleks praktiline.

Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasium. Harju maakonnas ja tihti ka Eestis ei toimu mitte ühtegi ettevõtlusega seotud üritust ilma Kristata. Ja mitte lihtsalt temata, vaid alati on just tema kogu ürituse üks hingedest. Harku valla ettevõtlusõpe on sündinud ja kasvanud tema toe ja suunamise all.

Ettevõtlusküla MTÜ annab võimaluse kogeda ettevõtjaks olemist läbi mängu. Selle
jooksul saavad noored olla ise oma ettevõtete omanikud ja neid edendada. 2019. aastal jaanuarist oktoobrini käis Ettevõtluskülas mängimas üle 3000 noore ja täiskasvanu. Rahatarkust ja ettevõtlikkust jagati erinevatele vanuseklassidele.
* 5-9-aastased said teada, kust raha tuleb ja mis erinevus on soovil ja vajadusel;
* 7-12-aastased juhtisid pereettevõtteid ja tegeleti säästmisega, et täita pere
unistus, aga samal ajal oli vaja ka ettevõttesse kliente (saadi teada, kust tuleb
ettevõttesse raha ja mis selleks teha on vaja);
* 12-16-aastased said olla ettevõtjad, kes tõstsid oma ettevõtte väärtust. Põhirõhk
oli ettevõtte finantside korrashoid (sh tulu teenimine), meeskonna ja klientide
heaolu;
* 16+ said olla samuti ettevõtjad nagu vanuserühmas 12-16, aga ka alustavad
ettevõtjad. Lisaks käsitleti ettevõtlusalaseid teemasid nagu näiteks ettevõtja
mõtteviis, efektiivne aja juhtimine, oma aja väärtustamine, toote-teenuse
hinnastamine jpm.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija

Urve Venesaar, TalTechi professor ja lektor on panustanud Edu ja Tegu programmi töösse erinevates töörühmades projekti algusest peale, juhib uuringute töörühma ning innustab kõiki enda eeskujuga maksimaalselt panustama. Edu ja Tegu programmi raames on tema kaastöös valminud metodoloogiliselt kaasaegne Eesti haridussüsteemile sobiv ettevõtluspädevuse mudel, mis toetub ettevõtlusvaldkonna teooriale ning võtab arvesse kõikide haridustasemete õpiväljundeid. Uuringute töörühmas on tema eestvedamisel ja õhutusel valminud ja valmimas mitmeid teadusartikleid. Ta on programmi raames ning ka sellest sõltumata uurinud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega seonduvaid erinevaid valdkondi – nt ettevõtluspädevuse arendamine, ettevõtlik ülikool, õppejõudude ja (üli)õpilaste enesehindamise uuringud, ettevõtlusõppe mõju uuringud erinevate õppeprogrammide näitel jpm. Väljatöötamisel on autonoomne enesehindamise süsteem, mis hõlbustab edaspidi nii õpetajate/õppejõudude tööd kui ka annab (üli)õpilastele võimaluse ennast erinevatest ettevõtlikkuse aspektidest analüüsida. TalTechis on ta Edu ja Tegu projekti hing. Tema teadmised, töövõime ja pühendumine on imetlusväärsed ning innustavad kõiki töörühmade liikmeid panustama maksimaalselt. Urve on usaldusväärne ning kõikides tegemistes on ta kogu hingega sees.

Maret Ahonen, Tartu Ülikooli sTARTUp Labi juht on ettevõtlusõppe programmi oluline alustala, kes on panustanud äriideede arendamise programmi STARTER arendusse ja edukasse rakendusse juba viis aastat. Maret julgustab ja inspireerib oma kolleege ja partnereid, jagab heameelega oma teadmisi ja kogemusi ettevõtlusõppe programmi tegevuste kvaliteedi ja mõjususe suurendamiseks. Maret on alati valmis otsima uusi võimalusi ja tegevusi, kuidas muuta ettevõtlusõpe veelgi ägedamaks ja huvitavamaks, ta on loonud Tartus suurepärastest ekspertidest koosneva mentorvõrgustiku, kes heameelega on valmis panustama noortesse. Maret on sündinud õpetajaks selle kõige paremas tähenduses – energia ja osavõtlikkus, mis temast noorte ees esinedes ja nende seas olles õhkub, on tunda ja näha tudengite säravatest silmadest ja entusiastlikust tegutsemisest. Tema kui suurepärase meeskonnaliikme peale võib alati loota, ta on alati valmis uutest ideedest kinni haarama. Innovaatline mõtteviis ja tark tegutsemine – Maret vaatab alati tulevikku! Maret tegutseb ettevõtlusõppe vallas suure südame ja tohutu entusiasmiga, vedades eest sTARTUp Lab’i Tartu Ülikoolis, STARTER programmi Tartus, inspireerides noori üle Eesti erinevates töötubades (ideede genereerimine, inspireerimine, esitlusoskuste treenimine jpm). Tema entusiasmi ja kogemustepagasi toel on STARTERi eelinkubatsiooniprogramm laienenud oluliselt Tartu Ülikooli erinevatesse valdkondadesse, Tartu ja üle-eestilise startup kogukonda. Maret on iga ettevõtliku tudengi unistuste mentor ja coach – tal on alati inimeste jaoks aega, ta on hea kuulaja ja julgustaja, aitab leida lahendusi, toetab ja inspireerib. Maret on suurepärane ürituste moderaator ja eestvedaja – ta on võrdselt hea nii gümnasistide, doktorantide, teadlaste kui õpetajatest koosneva auditooriumi ees. Tema esitlused ja esinemised on alati nauditavad ja õpetlikud – ta suhtleb julgelt ja avatult kõigiga, märkab ja toetab, kus võimalik. TÜ majandusteaduskonnas on ta ettevõtlusõppe valdkonnas tunnustatud innovaator, kellelt küsitakse nõu ja kelle sõna loeb. Maret otsib alati uusi võimalusi, kuidas noori ettevõtlikkus- ja ettevõtluse pisikuga nakatada – korraldades erinevaid üritusi, esinedes üle-eesti erinevates koolides, kaasates palju mentoreid ja eksperte, piloteerides erinevaid aktiivõppe meetodeid.

Liina Pissarev, Edu ja Tegu teavituse ja tunnustuse tegevussuuna juht, Tartu Ülikool. Edu ja Tegu programmi eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolide, õpetajate, õpilasteni heade tööriistade, ideede, koolituste, töötubade ja palju muuga. Selle eesmärgi täitmisel on suur panus Liinal, kes korraldab osavalt programmi teavitustööd – koostab uudiskirja, korraldab üritusi, jagab infot, koostab suurepäraseid artikleid ise ja hoiab sellega kogu programmi koos ühtse tervikuna. Liina teab, et „hullud“ ideed on kõige paremad ja kui ise uskuda, küll need siis ka ellu viia õnnestub. Ta ütleb ausalt, mida mõtleb ning oskab teha seda tasakaalukalt ja rahulikult, ilma teistele haiget tegemata ja kartmata ise haiget saada. Liina tasakaalustab osavalt kogu meeskonna pingeid, kui vaja ja jääb endale kindlaks. Ta tunneb ja tunnetab hästi programmi temaatikat ja tasakaalu teemade vahel ning juhib osavalt tähelepanu just nendele teemadele ja mõtetele, mis sihtrühmadele korda lähevad. Liina on oma töös väga põhjalik – ta planeerib tegevusi pikalt ette ja mõtleb asjad hoolega läbi. Temaga on lihtne koostööd teha, sest ta on alati valmis arutama ja selgitama ega ei lase end väikestest tagasilöökidest häirida, vaid keskendub lahenduste leidmisele.