TLÜ tudengid uurisid noortelt, mis kannustab neid ettevõtlikkusele
Tallinna Ülikooli tudengid küsitlesid oma uurimustöö raames koolinoori, saamaks selgust motivaatorites ja edutegurites, mis viivad noori ettevõtlikkuseni ehk panevad neid ideid ellu viima, olgu tegemist äriidee või kogukonna projektiga.
Erialasid lõimiv uuendus ehk ELU on Tallinna Ülikooli üle-ülikooline õppeaine, mille eesmärgiks on tuua kokku erinevatel õppekavadel õppivad üliõpilased uurima mõnda aktuaalset probleemi ning leidma sellele ka omapoolseid lahendusi. Nii sai kokku ka meie meeskond, millele panime nimeks Kärmed Tegutsejad. Meie ülesandeks oli uurida oma projekti “Ettevõtlikud noored nutiajastul 2020” raames noorte ettevõtlikke tegusid õpilasfirmadest kogukondlike projektideni, et paremini mõista, kuidas nendes lugudes väljendub ettevõtlikkuspädevus. Uurisime seda eesmärgil leida viis, kuidas need edulood saaksid kaasa aidata teiste edulugude sünnile. Palusime noortel jutustada oma edulugu just nii nagu nemad on seda kogenud. Soovisime leida kogemusi ja mõtteid, mis enamikus intervjuudes kõlama jäävad, eeldades, et need on teemad, mida peaksid teadma ka teised noored, kes alles mõtlevad mõne ettevõtliku tegevuse algatamise või liitumisega. Eesmärgiks näidata, et takistusi on olnud kõigi teel, kuid saadud kogemus on seda väärt.
Oma uuringu käigus tegime üheksa intervjuud, millest neli olid eesti ja viis vene keeles. Õpilased olid kuuest eri koolist (Häädemeeste Keskkool, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Lasnamäe Gümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja mitteformaalse õppe keskusest VitaTiim.
Esimene ühine teema, mille kohta kõik vastajad oma kogemust jagasid, oli algatamine. Meie intervjuudes selgus, et noortel puudusid esialgu oma tegevust puudutava valdkonna kohta teadmised. Ideed tekkisid spontaanselt, tunti hirmu, kuid olulise märksõnana jäi noortelt kõlama julgus. Julgust andis juurde ka oma idee jagamine kaaslastega, kes sellega kaasa tulid. Üks vastajatest andis algatamise osas kõige lihtsama soovituse: „Minu soovitus on olla julge ja kindlasti proovida, eriti nooremas eas, muud polegi.“
Ettevõtlikke lugusid ilmestasid ka emotsioonid, mis olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsed emotsioonid olid peamiselt tingitud tundest, et tehakse midagi, mis on „enda oma“. Oma algatust ei nähtud, kui järgmist kohustust, mida peab tegema, vaid loomulikku tegutsemist ennast huvitava tegevuse kallal, mille tegemiseks on ka motivatsiooni ja huvi. Negatiivsed emotsioonid tekkisid peamiselt takistustega tegelemisel või muude kohustuste suurenemisega. Huvitav oli ka ühe vastaja tähelepanek seoses oma rolliga meeskonnas, kus ta tõi välja, et enda halbu emotsioone ei saanud ta teiste meeskonna liikmetega jagada, sest ta oli selle meeskonna juht. Peamise lahendusena leiti, et korraks tuli tegutsemises teha paus, puhata ja siis edasi tegutseda.
Meie uuritavatest ettevõtlikest lugudest selgus, et noored peavad omavahelist suhtlemist koostegutsemisel väga oluliseks. Algusfaasis on suhtlemise peamise rolliks selgitada välja iga meeskonnaliikme huvid ja tugevused ehk milliste teadmiste või oskustega keegi saab panustada. Kuid ka pideva tagasiside andmise ning küsimine teema oli miski, mida kõik noored välja tõid. See näitab, et noored tegelesid refleksiooniga, saamaks sisendit edasiseks tegutsemiseks, mis aitas paremini näiteks aega planeerida, koostööd parandada või luua veelgi toetavamat atmosfääri koos tegutsemiseks. Pideva suhtlemise ühe suure plussina tõid noored välja, et hakkasid üksteist paremini mõistma ning üksteisega arvestama.
Kõige huvitavam teema, mis meie tehtud intervjuudest välja tuli, oli rahvuslik läbisaamine ja integratsioon. Viis intervjueeritavat noort oli vene rahvusest ja nemad tõid välja, et just läbi oma tegevuse said nad kokku tuua eesti ja vene noored, mille üle nad ise väga uhkust tundsid. Lisaks sellele tõid vene noored välja ka asjaolu, et nende eesti keele oskus paranes. Üheks oluliseks märksõnaks, mis meie jaoks kahest intervjuust kõlama jäi, oli kogukonna loomine või kokku toomine, mille põhjal me eeldame, et noortel on huvi leida ühised tegevusi, kus saaksid tegutseda eri rahvusest noored koos.
Oma meeskonnaga tahame anda ka panuse noorte ettevõtlikkuse arendamisse ning oleme küsinud intervjueeritud noortelt luba luua nende edulugudest plakatid, mille teeme kättesaadavaks kõikidele koolidele läbi E-koolikoti. Nende plakatite eesmärk on anda ehedalt edasi nende noorte ettevõtlikke lugusid, mis võivad olla tõukeks järgmiste noorte ettevõtlike lugude ja tegude sünnile.
Meie märkamised kõrvaltvaatajana ja soovitused õpetajatele noorte ettevõtlikkuse toetamiseks:
– Ilmselt kõige parem viis noori toetada on usaldada, et nad saavad hakkama. See eeldab suuremates ettevõtmistes näha noori täiskasvanutena (või vähemalt, et see oleks see koht, kus nad saaks harjutada täiskasvanuks olemist).
– Ei pea kartma, et noored hätta jäävad. Kõigis meie intervjuudes jäi kõlama loov lähenemine ja mängulisus ning väga kiire õppimisvõime ja kohanemine uute olukordadega. Isegi siis, kui miskit halvasti läheb, siis leitakse lahendus või väljapääs.
– Mida õpetajad või teised täiskasvanud saaksid teha, on alguses vaadata, et noored ei hakkaks liiga intensiivselt tegutsema. Alguses kiire tempo väsitab ning siis võib huvi ja motivatsioon langeda nii ära, et noor loobub.
– Emotsioonid olid väga tugevalt meie intervjuudes esil, seega tasub olla nendega hakkama saamisel toeks. Kuigi meile tundus, et kõik intervjueeritavad on eneserefleksioonis väga head. See oli positiivne üllatus.
– Kindlasti üks võimalus, mille avastasime, on, et läbi ettevõtlike tegevuste saaks liita vene ja eesti noori, sest selle tähelepaneku tõid nad ise välja. Lisaks sellele ütlesid vene noored, et see oli väga hea keelepraktika võimalus. Ma arvan, et selliseid ideid, mis kogukondi liidaks, tuleks igati toetada.
Loo autor: Mariliis Randmer, Tallinna Ülikooli andragoogika eriala tudeng
ELU projekt “Ettevõtlikud noored nutiajastul 2020” meeskonnas olid: Olev Tehver, Liisa Viirna, Maria Kurguzova, Mariliis Randmer, Marina Motšanov, Riina Tamm
Juhendajad: Maria Erss ja Krista Loogma
Kakskeelne plakat