Noore Meistri tiimide juhendajad: noored on ettevõtlikud, kuid vajavad julgustamist

Sildid: Noor Meister

Noore Meistri ettevõtlusoskuste võistluse võitjatiimi juhendaja Kairi Nagelmaa Tartu Kutsehariduskeskusest ja kolmanda koha omanike juhendaja Marve Koppel Kuressaare Ametikoolist peavad võistlust heaks hüppelauaks tulevikku, kuid tunnetavad, et noored vajavad ettevõtlikkuseks julgustamist ja tõuget. Samas näitab võitjakolmik, et vajadusel kohanetakse ka võõra tiimikaaslasega ja saavutatakse muljetavaldavaid tulemusi.

Millise on muljed Noore Meistri ettevõtlusoskuste võistlustest, mida juhendajana õppisite, mis üllatas, kuidas leidsite võistlejad ja kuidas käisid ettevalmistused? 

Marve Koppel: Kuresaare Ametikooli õpilased on uue versiooni järgi võistelnud 2019. aastal Kristiine Keskuses ja 2021 toimus Noor Meister meie koolis, kus tehti ka telesaade võistlusest. Leian, et õpilastele annab taoline võistlus hea stardi tulevaseks tööks või edasiõppimiseks. Tõuseb enesekindlus ja oskus end proovile panna pingeolukorras ning suur võimalus ka oma teadmisi ning esinemisoskust täiendada, koostööd proovida. Tore oli teiste koolide õpetajatega rääkida ja näitasin neile meie kooli. Natuke küttis kirgi üles TV saate lindistus – õpilased olid seetõttu rohkem pinges, et pidid end kaamerate ees väljendama.

Üllatavalt ei olnud õpilasi võistlusele leida kerge. Sellel aastal alustas meie koolis  ärispetsialisti eriala I kursus ja nendel oli osalemiseks liiga vähe kogemust.  Tuli leida võistlejad erinevatelt erialadelt. Tegin valiku, kus üks neiu oli raamatupidamise ja teine väikeettevõtluse erialalt. Nad ei tundnud üksteist, kuid kohanesid olukorraga kiiresti.

Vanusepiir oli 26 aastat, kuid meie kutsekooli selle eriala õppijad on tänapäeval pigem üle 26- aastased. Raske oli leida ka põhikoolijärgseid õppureid, kes oleks valmis võistlema. Mulle tundub, et koroonaaeg on inimesed kinnisemaks muutnud, ei julgeta katsetada ja end teistega võrrelda läbi võistlemise. Otsisin ettevõtlusprogrammi läbinud õpilasi erinevatelt erialadelt, kuid enamjaolt ei tahetud võistelda.  Leidsin siiski kaks noormeest, kellele eelmisel aastal õpilasfirma juhendaja olin. Nemad soostusid lõpuks proovima ja kokkuvõttes olid nad päris tublid. Väga meeldis, et nad olid kohe valmis minuga eeltööd tegema. Käisime mõned korrad enne võistlust koos ja tegime mõned arvatavad ülesanded läbi. Formaat ei olnud meile teada ja seepärast oli asju, mida eelnevalt ei osanud läbi harjutada. Kuna nad õppisid tarkvaraarendust,  pidin neile ka üht-teist juurde õpetama, mida õpilasfirmade programmis ei olnud varem õpitud, aga ärierialadel õpime. Tüdrukutega saime kahjuks vähem kokku, kuna nad käisid mõlemad igapäevaselt tööl.

Kairi Nagelmaa: Juhendajana õppisin, et julge peale hakkamine on pool võitu. Alati arvan, et kaotama pole mõtet minna, läbi mõeldud ja ideid pakkuv mõtlemine aitab võidule kaasa. Korraldus oli väga meeldiv, kõik oli planeeritud ja sujus hästi. Lisette oli meie kooli ärikorraldajate aasta tegija kolmanda koha omanik, tema meeskonna kaaslane tulla ei saanud, nii pakkusingi võimaluse osaleda  Eva-Mariale, kuna tema julgus ja rõõmsameelsus on kadestusväärne. Tüdrukud said tuttavaks põhimõtteliselt kolm päeva enne võistlust ja klappisid koheselt. Kuna enam suurt ettevalmistusaega ei olnud, sai võistlejatele tutvustatud võistlusjuhendit ja antud kaasa sõnad: erinege ja jääge meelde.

Kui oluline on ettevõtlusoskus kutseerialadel?

Marve: Pean ettevõtlusoskuste õpet väga heaks võimaluseks mitmekülgselt tööks ettevalmistamisel. Tuleb osata probleeme näha, analüüsida, valida välja, mis sobiksid äriideeks, eesmärgistada oma tegevusi, osata näha ka tagasilööke, riske võtta, lisaks läbi rääkida, teha koostööd partnerite ja klientidega, osata eelarvestada ja turundada. Seda kõike õppides ollakse tööturul pigem tegijad kui allaandjad. Hea oskus saadakse analüüsimise ja esinemisoskuste vallas.

Kairi: Ettevõtlusoskus on väga tähtis, oluline on siinkohal olla avatud, leida lahendusi.

Kui ettevõtlikud on kutsekooli noored ning kuidas teie koolis neid toetatakse?

 Marve: Meie koolis on II kursuse põhikoolijärgsetele õpilastele ettevõtlusoskuste õpe läbi õpilasfirmade tegemise kohustuslik. Sellel aastal teeme juba seda 6. aastat ja meil on tänavu 17 õpilasfirmat. Õpilased peavad ettevõtlusõpet loomulikuks, sest see on traditsioon, aga ka õppekava osa.

Kui me seda ei teeks, siis me ei näeks, kui ettevõtlikud noored on. Mulle tundub, et nad on ettevõtlikud, kui saavad oma valitud toodetega/teenustega ise tegutseda. Nad ajavad oma asja ja tunnid on vabamad ning meil käib külas palju edukaid ettevõtjaid, aine ülesehitust toetab JA Eesti programm, mis on metoodiliselt hästi üles ehitatud.  Sel aastal on meil lisaks koostöös Saaremaa Gümnaasiumiga projektiõppetunnid kõigile I kursuse põhikoolijärgsetele õppuritele. See aine valmistab samuti noori ette ettevõtlikkuseks. Läbi esimese aasta projektõppe on kindlasti ka teise aasta õpilasfirmadega julgem edasi minna.

Kairi: Noored on väga ettevõtlikud, kui neile toeks olla, anda neile julge tõuge ja julgustada. Noor vajab tuge ja teadmist, et pole lahendamatuid olukordi. Igat probleemi saab lahendada, lihtsalt tuleb kastist välja mõelda. Meie koolis on väga populaarseks saanud häkatonid, kus äriideede peale käib suur võistlus.

Kas on märgata erinevusi tausta osas, kes kutsekooli tulijatest on saanud ettevõtlus/karjääriõpet ja kes on projekte ellu viinud ning kes ei ole?

Marve: Kuressaare Ametikoolis läbivad kõik õppurid kohustusliku mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“. Selles moodulis puutuvad õpilased kokku nii karjääriõppe teemadega kui ka ettevõtluspädevustega, kavandavad oma eesmärke. Kohe on märgata, kui õpilased on varem projektides osalenud või noorsootöös kaas löönud, nad on teadlikumad ja julgemad ning oskavad oma mõtteid välja öelda.

Kairi: Jah, on, baasteadmised on olulised, kui tuua juurde ka julgus ja pealehakkamine, ongi lahendus käes ja tuleb hakata tegutsema.

Kuidas julgustate õppureid ettevõtlusoskusi realiseerima ja seda võimalust üldse ühe tulevikuväljavaatena nägema?  Soovitused teistele õpetajatele noorte ettevõtlikkuse toetamiseks?

 Marve: Meil on õpilasfirmadele läbi õppeaasta kindlate teemadega ühised seminarid (teemadeks näiteks toode/teenus, turundus ja müük, finantsid, liftikõned jne), kus paar õpetajat koostöös  (igal kuul erinevad õpetajad) valmistavad ette ühe seminari teema. Igal seminaril õpime koos mõnda vajalikku oskust, õpilased lahendavad etteantud ülesandeid ja lisaks  kutsume külla huvitavaid persoone, ettevõtjaid, kes antud teemat oskavad juhendada ja õpilasi nõustavad ning räägivad ka oma ettevõttest ja ettevõtluskogemustest.

Tunnis on kesksel kohal arutelud, meeskondlikud harjutused. Käime üheskoos ka läbirääkimisi pidamas, näiteks otsisime kujundusfirmasid, kellega koostöös tooteid trükkida. Vahel vaatame õppevideosid.

Kairi: Minu põhisõnum on alati: ei tohi mõelda: EI SAA, EI OSKA, EI TAHA vaid tuleb mõelda: KUIDAS TEHA, KUIDAS SAAB JA KUIDAS MA OSKAN. Tuleb suhelda ja rääkida, olla avatud ja loominguline. Tunnis püüan olla toetav, arutleda võimalikult palju erinevate lahenduste/võimaluste üle. Tuleb õppida, saada uusi kogemusi, proovida ja katsetada, mitte käega lüüa. Tuleb olla olemas, püsti tõusta ja edasi minna, ka õpetaja on inimene.  Nii saab kõrgemale ja kaugemale.

Ma soovitan õpetajatel õpilaste eest mitte liiga palju asju ära teha, vaid ärgitada neid ise pusima, probleeme lahendama panema, tooma analoogseid näiteid, aga mitte lahendusi ette anda.

Tänased õpilased on piisavalt ettevõtlikud, et saavutada oma eesmärgid ise.

 

Noore Meistri ettevõtlusoskuste esikolmikusse jõudsid:

1. koht – Eva Maria Muuli ja Lisette Sarap Tartu Kutsehariduskeskus
2. koht – Lisenn Jürissoo ja Andrea Õispuu Pärnumaa Kutsehariduskeskus
3. koht – Viivian Laes ja Epp Sadrak Kuressaare Ametikool

Palju õnne kõigile!

Saade on järelvaadatav ERRi Jupiteris

Fotod: Siiri Lubaso

Loe ka võitjatiimide lugusid Edu ja Tegu kodulehelt.