Mooste Mõisakoolis ei küsi ettevõtlikkus vanust

Ettevõtlus ja ettevõtlikkus – need on sarnased, kuid samas nii erineva tähendusega sõnad. Kas ettevõtlusõpe küsib vanust? Olen sellest õppeaastast Mooste Mõisakooli 1.-3. klasside ettevõtlusõpetaja. Oma kogemuse põhjal saan öelda, et juba kooliuusikud võivad olla ettevõtlikud, kui neile selleks võimalus anda ja minagi otsin pidevalt eakohaseid tegevusi teemade selgitamiseks.

Esimeses kooliastmes saabki enamjaolt keskenduda ettevõtliku hoiaku tekitamisele ning juba 3. klassis saab juurde tuua ettevõtlusele omaseid mõisteid ja ka neid üsna lastepäraselt seletada. Minu eesmärk õpetajana on ettevõtlustunnis kujundada ettevõtlikku hoiakut erinevate tegevuste kaudu. Olgu selleks mäng, joonistamine, isetegemine või suurte piltide, kaartide, videote vaatamine, nende üle arutamine, presenteerimine või otsuste langetamine. Soovin tundides arendada julgust ja oskusi: julgust küsida, julgust esineda, oskust otsustada ja valida ning oskust põhjendada oma valikut või tegevust. Selleks püüan leida tegevusi, mis ühtlasi arendaksid ka loovust, meeskonnatööd ja eneseteadlikkust.

Pirukate müüja esimeses klassis võib olla tulevane ärihai

Laste toimetamistest tekib sageli toredaid lugusid. Mängisime 2. klassiga mängu pirukate valmistamisest ehk teisisõnu tootmismängu. Vaatasime ja uurisime, kuidas käib individuaal-tootmine ja kuidas konveiertootmine. Hiljem leppisime lastega kokku, et mõtleme meeskondades välja väikese ettevõte ning ühtlasi ka selle, kuidas tooteid tutvustada ning kliente meelitada. Andsin lastele vabad käed reklaami tegemise osas. Mõnelgi tuli sõõriku hind päris krõbe, kuid vastused küsimusele, miks on see toode parem kui teistel, olid kuldaväärt. Toodi välja, et kasutatakse paremaid koostisaineid, maitsevalik on suurem, pakuti boonuseid – kui ostad kaks, saad kolmanda tasuta, pakuti koju toomise teenust ja muid lisaväärtusi. Meie kõigi töövõit sellel päeval oli, et pool aastat pidevatele miksidele vastamine andis hea tulemuse. Noorte põhjendused rabasid mind, sest tegelikult ei olnud selle tulemuseni jõudmine lihtne. 2. klassiga ettevõtlusõpetust alustades sain põhiliseks vastuseks vaikuse või „ma ei tea“. Nüüd aga tuleb vastuseid ja põhjendusi nagu oavarrest.

Tõele au andes tuleb ka tunnistada, et esimese klassiga oli alguses päris keeruline. Esiteks on nad alles üsna pisikesed ja igaüks harjub koolis käimisega erinevalt. Kõige suurem katsumus oli leida tunni sees eri liiki tegevused, mis hoiaksid nende tähelepanu, kuid ei viiks fookust teemalt eemale. Selleks lugesime koos lugu ning seejärel arutasime selle üle, mängisime võistlusmänge, joonistasime ja meisterdasime. Ükskord tuli poiss ütlema, et õpetaja, tänane tund oli nii raske. Järgmises tunnis muutsin sama teema käsitlemisel tegevusi. Ka õpetajana õpin ise pidevalt! Ükskord silmitsesin laste kunstiteoseid klassiruumis ja tekkis mõte, et teeks koos vahva lauamängu. Kuna õppisime sellel päeval ka joonistamist, andsin lastele vabaduse valida, milline mäng teha. Mängud tulid huvitavad ning lapsed mängivad neid vahetundides siiani.

Julgus mõelda ja öelda

Kolmanda klassiga saab kõige paremini arutada ja juba veidi ka sisulisemat tööd teha. Minu enda jaoks oli kõige meeleolukam teema seotud otsustamise ja hääletamisega. Esimesel tunnil pidime otsustama, mida võiks teha pildil oleva tühja ettevõttega. Rääkisime, kuidas otsustamisprotsess käib, tegime avaliku hääletuse, mis õpilastele see väga meeldis ning lõpus põhjendasid kõik oma arvamusi. Teises tunnis mõtlesime välja, kuhu klassiga minna ja läbisime otsustamisprotsessi etapid: ajurünnak, positiivsete-negatiivsete poolte kaardistamine ning lõpuks parima idee väljaselgitamine läbi salajase hääletuse. Kolmandas tunnis said lapsed otsustada oma raha kasutamise üle, unistades, mida nad teeksid 100 euroga. Otsused oli mõistlikud ja põhjendatud, sest kõik jäljendasid eelpool õpitud otsustamise protsessi.

Ükski päev koolis ei ole täpselt sama, mis eelmine ja algaja õpetajana seisan ikka silmitsi olukordadega, kus tuleb teha jooksvalt muudatusi ning mõnikord ka tund uuesti läbi teha. Olles ise tegelikult vanemate kooliastmete matemaatikaõpetajaks õppinud, andsid julguse osalise ajaga ettevõtlusõpetajaks minna just ettevõtlusõppe programmi koolitused ja väljatöötatud ettevõtluspädevuse mudel, millel põhineb kõik minu tunnis õpetatav.

Tänaseks võin julgelt öelda, et näen juba oma töö tulemusi ning järgmisele kooliastmele edasi liikudes on minu õpilastel olemas kübeke enesekindlust, julgust öelda, mõelda ning teha. Ja mitte mõttetult, vaid mõtestatult!

Miks on ettevõtlusõpe Mooste Mõisakoolis oluline? Direktor Ave Kikas:

“Kuna elus on vaja julgust ja pealehakkamist erinevates olukordades hakkamasaamiseks ning koostööoskused on tänapäeval vägagi vajalikud, siis tahame pakkuda oma õpilastele võimaluse läbi ettevõtlusõppe arendada enda suhtlemis- ning planeerimisoskuseid, teha koostööd ning julgelt oma arvamust ja ideid välja pakkuda. Toetame ettevõtlusõppega iseseisvate, mõtlemis- ning otsustusvõimeliste inimeste arengut.”

 

Kädi Alanurm
Mooste Mõisakooli algklasside ettevõtlusõpetaja

 

Loe ka teisi ettevõtlusõppe uudiskirjade lugusid siit