Millest sõltub tänase õppuri tulevikukarjäär?

Sildid: ettevõtlusõppe erileht

Ühiskonnas toimuvate suurte muutuste paratamatu kaasosa on olemasolevate oskuste kiire vananemine ja vajadus arendada uusi oskusi, et saavutada karjääriredelil edu, kirjutab Tartu Ülikooli STARTEReesti programmijuht Piret Arusaar ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu erilehes.

Kuigi harjumuspärasest on mugav hoida kinni, pole see mingil hetkel lihtsalt enam võimalik. OECD tööhõive ülevaate „The Future of Work“ kohaselt on tulevikus 14% töökohtadest automatiseeritud ja 32% töökohtade sisu võrreldes tänasega oluliselt muutunud. Näiteks robotpostiljonid ja -tellerid või prügiinsener, kes loob prügist uusi keskkonnasõbralikke tooteid, on suure tõenäosusega tulevikureaalsus. Kuidas siis valmistuda täna, et olla
10 aasta pärast tööturul konkurentsivõimeline? OSKA 2020 raport „Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027“ toob tulevikuoskustena välja sotsiaalsed ja juhtimisoskused, loovuse, infotöötlusja meeskonnatööoskuse, kriitilise mõtlemise võime, probleemide lahendamise oskuse ja ettevõtlikkuse. Mööda ei pääse digipädevusest, sest see on iga ameti ABC ja loomulik osa. Tööjõu globaalne liikumine ning ettevõtluse rahvusvahelistumine tähendab suuremat kokkupuudet eri kultuuridest ja rahvusest inimestega.

See tekitab vajaduse kultuuridevahelise kompetentsi olemasolu järele. Enamike prognooside kohaselt kaovad ära peamiselt rutiinsemaid ja lihtsamaid töövõtteid nõudvad töökohad. Samas suureneb nõudlus spetsialistide järele, kelle töö eeldab kõrget empaatiavõimet, meeskonnatöö oskust või erialadeülest kvalifikatsiooni, erinevate valdkondlike oskuste ja teadmiste sünergiat. Ettevõtlusõppel on selles arenguahelas oluline roll.
Ettevõtlikkuse arendamiseks ning sotsiaalsete, juhtimis- ja ettevõtlusalaste kogemuste saamiseks pakub igapäevaelu ja kool tohutult võimalusi – alates kogukondlikus tegevuses osalemisest kuni äriideede programmi STARTER toel idufirmade loomiseni. Ettevõtlusõppe erinevate formaatide kaudu saab tänane õppur panna proovile nii oma meeskonnatöö- kui juhtimisoskused ning tekitada vahetu kontakt ettevõtlusmaailmaga. Lisaks pakub uute aktiivõppe meetodite kasutuselevõtt ja valikainete mitmekesisus võimalust kombineerida erinevaid tegevusi ja distsipliine.
Kõik see ainult toetab häid karjäärivõimalusi tulevikus. Et noorel oleks võimalik koolist saada parim, selles mängib võtmerolli õpetaja. Õpetaja pädevustest ja tööst sõltub suurel määral hariduse kvaliteet ja koos sellega ka õppija heaolu ning edasine elukäik. 2020. aasta kevadel autori läbiviidud
lühiuurimus ettevõtlusõpetajate ettevõtluspädevuse kaardistamisest tõi välja mitu kitsaskohta, mis vajavad lähiaastatel tähelepanu. Kuigi haridusstrateegiat iseloomustab muutunud õpikäsitus, ei rakendata seda veel kõikides koolides ning sageli kohtame siiani ainekeskset õpetamist. Hoiakud on visad muutuma, ka ettevõtlusõpetajate ettevõtluskompetents on pigem tagasihoidlik. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua laiema mõtteviisi muutuse – on tekkinud arusaam, et ettevõtlik saab olla igal alal. Kasvanud on nii indiviidi kui ka klasside üldine ettevõtlikkus. Rohkem on avatust ja initsiatiivikust, näiteks noored on praegu seotud oma kogukonnaga rohkem, kui viis aastat tagasi. Mõtteviisi muutust toetab õpetajate värbamise mitmekesisus (nt erinevad programmid nagu Noored Kooli), mille kaudu on koolidesse jõudnud erineva tausta ja kogemusega inimesi. Ka ettevõtlusõpetajatele suunatud täiendkoolitused, praktikavõimalused ja rahvusvahelise kogemuse kättesaadavus mõjutab nii hoiakute kui ka ettevõtluspädevuse kasvu positiivses suunas.

Seega lisaks interdistsiplinaarsete teadmiste ja oskuste õpetamisele peame rohkem väärtustama õpetaja tööd ning toetama tema pädevuspagasi kasvu. Perspektiivi olemasolu tagab nii õpilasele kui ka õpetajale tugeva motivatsiooni, millega on võimalik vallutada ka ületamatud mäed.

Loe teisi ettevõtlusõppe erilehe artikleid siit

 

Erilehe avaldas ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel.