• Piirkondlike karjääriteenuste raport ja videoseminar

    Sildid:

    Haridus- ja Noorteameti tellimusel disainisid Stories For Impact ja MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor koostöömudelid, mille rakendamine toob positiivset mõju õpilaste karjääri kujundamise oskustele erinevates koolides ja piirkondades.

    Raport kirjeldab piirkondlike karjääriteenuste mudeleid üldhariduskoolidele õppekava raames osutatavate kvaliteetsete ja süsteemsete karjääriteenuste pakkumiseks. Mudelite rakendamine
    aitab saavutada Eesti pikemaajalisi arengueesmärke 8.-12. klasside õpilaste karjääri kujundamise oskuste parandamise kaudu.

    Raport on mõeldud kasutamiseks koolidele, koolipidajatele ja karjääriteenuste osutajatele ning
    arendajatele. Selle koostamiseks viidi läbi uuring ja teostati koosloomeline disainiprotsess
    koos mudelite valideerimisega. Raportis kirjeldatud karjääriteenuste mudelite sihtrühmaks on lähteülesandest tulenevalt üldhariduskoolide õpilased fookusega III kooliastme lõpul ja IV kooliastme algusel (s.o eelkõige 8.-11. klassid). Õpilaste karjääriteenustega seotud erinevate vajaduste kirjeldamiseks on raporti lisas 2 esitatud ka neli persoonat. Edaspidi vajavad
    karjääriteenuste mudelite arendamisel fookusse võtmist ka hariduslike erivajadustega õppijad ja NEET-olukorras noored, samuti vajab tähelepanu sotsiaalmajanduslikest erisustest tuleneva ebavõrdsuse leevendamine.

    Karjääriteenuste pakkumise mudelite eesmärkideks on õpilaste karjääri kujundamise oskuste arendamine, näiteks seoses karjäärieesmärkide seadmise, karjääriinfo leidmise ja valikuvõimalustega seotud kogemuste omandamisega. Raportis kirjeldatakse karjääriteenuste tüüpilist nimistut,
    mida koolidel koostöös partneritega on võimalik pakkuda. Vastavad tegevused hõlmavad nii formaalset kui mitteformaalset õpet, oluline on pidev refleksioon.

    Seoses III kooliastme karjääriteenustega esitatakse raportis 3-astmeline mudel karjääriteenuste süsteemseks pakkumiseks alates baastasemest. Igas astme kohta on toodud miinimumtegevused ja head praktikad koostööks partneritega. Seejärel kirjeldatakse karjääriteenuste pakkumise
    korraldamiseks vajalikke pädevusi koolis ja piirkonnas ning tugitegevusi nende arendamiseks. Kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted ja indikaatorid tuuakse ära nii kooli kui
    piirkonna tasandil. Samuti esitatakse ülevaade karjääriteenuste pakkumist toetavast kommunikatsioonist. Lõpetuseks kirjeldatakse nelja tüüpi koostöövorme, mille vahel on piirkondliku
    koostöö korraldamisel võimalik valida. Võrgustik võib kujuneda mitteformaalselt, aga ka kooli,omavalitsuse või laiema haridus- ja noorstootöövõrgustiku eestvedamisel. Praktikas toimivad jätkusuutlikumalt võrgustikud, mille eestvedamises võtab tugeva rolli omavalitsus.
    Raporti lisades on esitatud hulk intervjuudest ja töötubadest selgunud häid praktikaid karjääriteenuste
    pakkumisest Eestis. Näiteid tuuakse nii koolide sisestest kui osapoolte vahelistest
    ja piirkondlikest tegevustest.

    Soovitused kooli tasandile
    • Kinnistada karjääriõpe tunniplaanis (kas eraldi tunnina või regulaarselt klassijuhatajatunni osana).
    • Määrata koolis karjäärikoordinaator (s.o vastutav isik), kes korraldab karjääriteenustega seotud tegevusi.
    • Koostada koos juhtkonnaga kooli karjääriteenuste korralduskava, mis lähtub riiklikust õppekavast ja karjääripädevuste mudelist.
    • Pakkuda iga-aastaselt kõigile õpilastele karjääriteenuste miinimumpaketti ehk osa saamist karjääriõpetusest, -infost ja -nõustamisest.
    • Arendada süsteemselt karjääri kujundamise pädevusi riiklikust õppekavast lähtuvalt alates I kooliastmest.
    • Kaasata karjääriteenuste osutamisse eesmärgipäraselt (s.o õpilaste vajadustest ja kooli karjääriteenuste korralduskavast lähtudes) kooliväliseid partnereid, sh nt Eesti Töötukassa, ettevõtjad, teised koolid, noortekeskused, vabaühendused.
    • Korraldada suuremaid üritusi nagu karjääripäevad ja -messid koostöös partneritega.
    • Pakkuda kõigile õpilastele võimalust osaleda töövarjupäevadel vähemalt 8. ja 9. klassis.
    • Toetada õpilaste refleksiooni-, eesmärgistamise ja enesejuhtimise oskuseid arengumapi ja -vestluste kaudu.
    • Lõimida karjääriõpet võimalikult paljudesse ainetundidesse.
    • Tagada karjäärikoordinaatorile ja aineõpetajatele täiendkoolituse ja erialase toe võimalused.
    • Hinnata regulaarselt oma koolis pakutavate karjääriteenuste kvaliteeti ja tulemuslikkust ning teha parendusi.
    • Osaleda aktiivselt piirkondlikus karjääriteenuste võrgustikutöös.

    Soovitused omavalitsuse või piirkonna tasandile
    • Tagada kohaliku omavalitsuse kui koolipidaja poolt süstemaatiline toetus piirkondliku koostöö soodustamiseks ja karjääriteenuste formaalse või mitteformaalse võrgustiku loomiseks.
    • Kujundada piirkondlike eripäradega arvestav võrgustiku mudel peale piirkonna vajaduste ja võimaluste kaardistamist.
    • Määrata karjääriteenuste võrgustikule kindel vastutaja ehk koordinaator (asutuse ja ametikoha täpsusega), kes korraldab võrgustikutööd ja infovahetust kõigi osapoolte vahel.
    • Kaasata võrgustiku töösse süsteemselt piirkonna olulisemad karjääriteenuste osapooled: koolid, noortekeskus, töötukassa jne.
    • Tagada võrgustikule rahaline tugi nii tegevuste koordineerimiseks kui teostamiseks.
    • Toetada võrgustikku koolituste ja ühistegevuste korraldamisel, et arendada osapoolte pädevusi.
    • Aidata võrgustikul koguda tagasisidet õpilastelt jt teenustega seotud osapooltelt, et teenuseid pidevalt parendada ja kohandada.
    • Kaasata võrgustikku

    TUTVU RAPORTIGA ja VAATA VEEBISEMINARI Harno kodulehel

    Raporti koostamist rahastas Harno Edu ja TEgu programm Euroopa Sotsiaalfondi toel.