Kuidas teha nii, et suurepärase matemaatika ja kirjaoskusega noored ei feiliks päriselus?

11. augustil Paides Arvamusfestivalil Haridus 2.0 alal aset leidnud arutelule tuli kaasa mõtlema suur hulk inimesi, kelle seas oli nii ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, lapsevanemaid, haridusametnikke kui ka poliitikuid.

Urmas Vaino juhitud „Suud Puhtaks“ saate formaadis toimunud arutelu alguses nõustuti, et noortele antavad teadmised on Eestis väga head, kuid puudu jääb motivatsioonist, väärtushinnangutest ja julgusest teadmisi rakendada. Nii ettevõtjad kui ka noored tõid välja, et eriala spetsialistidel jääb kooli lõpetades puudu igapäevaoskustest erinevates olukordades hakkama saamiseks. Näiteks meeskonnatöö, IT-oskused, enesejuhtimine ja ka oskus ebaedust (feilimisest) õppida, on väga olulised, kuid tõdeti ka seda, et selliste oskuste ja motivatsiooni arendamisega koolis piisavalt ei tegeleta. Samuti on läbikukkumise hirm tegutsemist pidurdav asjaolu.

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Joosep Kään tõi näite, et enamik noori ei ole enne 18-aastaseks saamist andnud digiallkirja. Ta viskas õhku küsimuse, et kui räägime Eestist kui digiriigist, kas õpetame sellega seonduvaid oskusi ka koolipingis?

Ants Sild sõnas: „Väärikas ja edukas hakkamasaamine on see, mida haridus peab andma. Meil on selleks vaja teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, et neid ellu viia. Hetkel on meie koolinoored teadmiste poolest maailma tipus. Nüüd oleks vaja õppida neid teadmisi ka rakendama!“

Koolijuhid olid ühisel meelel, et õppekava vajab muutust: aine- ja teadmiste kesksuselt tuleks üle minna inimesekesksele lähenemisele. Tegelikult on juba praegu koolidel võimalik valida oma tee ja metoodikad õppekava realiseerimiseks. Fookus ei peaks enam olema küsimusel „mida õpetada?“ vaid „kuidas õpetada?“. Samuti toodi välja, et noortes tuleb arendada kriitilise mõtlemise oskust. Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi nõustus ettevõtjatega, et õppekava tuleks uuesti lahti võtta ning süsteemi muuta.“ Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Yoko Alenderi arvates takistab õpetajate koormus uusi meetodeid kasutusele võtmast.

Kuidas liikuda teadmiste keskselt inimeste kesksele ja ettevõtlikkust arendavale haridusele?

Arutelus jõuti seisukohale, et haridussüsteemis on juba praegu olemas meetodid, mida kasutada selleks, et kasvatada hästi hakkama saavat inimest ja pakkuda elulähedast haridust, Kool saab palju ära teha – selleks tuleb üle vaadata, kuidas, milliste meetodite abil sisu ja teadmisi edasi antakse ning kuidas seda saaks veelgi elulisemalt teha.
Üheskoos nõustuti, et noored vajavad rohkem aktiivset ning praktilist tegevust (learning by doing), mis aitab kaasa oskuste arendamisele, ettevõtlikkusele ja paremale kohanemisvõimele tuleviku tööturul hakkama saamiseks. Efektiivseks õppimisvõimaluseks on eduelamuse pakkumine, kuid käsitleda tuleb ka seda, et ebaõnnestumine on elu loomulik osa ja arenguks vajalik.

Õpilasfirmast välja kasvanud OÜ Kolm Põrsakest üks loojatest, praegune tudeng Aksel Part selgitas, et ettevõtlikkuse üks oluline osa on hoolivus. „Ettevõtlikkus on vajalik mitte ainult start-upides ja ettevõtluses, vaid ka ühiskondlike protsesside mõjutamiseks. Noor peab suutma näha kohti, kus on arenguruumi ja võimalust midagi teha, aga lisaks peab ta ka piisavalt hoolima, et need võimalused ära kasutada ja ideed ellu viia. See on üks komponent ettevõtlikkusest.“

OÜ Kolm Põrsakest kaasasutaja Taavet Kutsar lisas, et oma koolile tagasi mõeldes süsteemis edukas olla ei olnud keeruline, sest koolis öeldi enamasti ette, mida kontrolltööks õppida ja milliselt leheküljelt vastava informatsiooni leiab. „Päriselus nii ei ole. On tähtis, et õpilased varakult erinevaid õppeaineid õpiksid, et oleks oskus nende vahel hiljem valida, aga oluline on ka see, et õpetajad annaksid neid aineid viisil, mis kasvataksid lastes varakult väärtushinnanguid, mille abil nad oma otsuseid hiljem teha oskaksid,“ rääkis Kutsar. „Tuleb vaadata otsa pedagoogilistele meetoditele, kuidas õpetatakse“.

Programmi Ettevõtlik Kool esindaja Kristi Goldberg selgitas omalt poolt ettevõtlikkuse arendamise võimalusi tunnis: „Kool keskendub sageli faktiteadmistele ja arvatakse, et ettevõtlikkus ei saa sellega koos tunnis eksisteerida – saab küll! Õpetajal on vabadus teha võib-olla palju rohkemat, aga kas ta on sellest teadlik, kas organisatsioon julgustab ettevõtlikult mõtlema?“ Ta lisas, et feilimist ennetavad oskused, hoiakud ja väärtused tekivad harjutamisega olukordades – neid ei saa õpetada. Õpetajale tähendab see, et tuleb lapsed sellisesse olukorda panna, pakkuda palju elulisi ja praktilisi väljakutseid ning ülesandeid.

Toomas Kruusimägi lisas: „Asi on lihtsam, kui mõtleme. Kui tahame riskivalmidust kasvatada, siis tuleb mõelda, kas ülesanded igas ainekavas ka seda teevad. Teiseks, seda peaks tegema grupina, mitte igaüks ei pea leiutama jalgratast“.

Eesti Lapsevanemate Liidu liige Hillar Lõhmussaar tõi välja, et väline motivatsioon ei kasvata sisemist. Teda toetas ettevõtlusõppe õpetaja Elbe Metsatalu, selgitades, et oluline on sisemise motivatsiooni õpetamine, mitte selle ära võtmine. „Noori tuleb ette valmistada ka ebaõnnestumisega toimetulekuks ning edu nimel pingutamiseks. Läbi eluliste tegevuste ja pingutuste on kõige parem teadmisi, oskusi omandada. Õpilasfirmas tegutsedes õpitakse ettevõtlust ja arendatakse ettevõtlikkust, oskusi elus toimetulekuks. Riiklik õppekava annab võimalusi, iseasi, kas kool ja õpetajad tahavad ja julgevad senist õpetamist muuta.“

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits rõhutas, et ettevõtlikkus on hoiak, mida saab arendada läbi õpetaja ja lapsevanema eeskuju. „Ettevõtmatu inimene ei saa kujundada ettevõtlikku hoiakut,“ selgitas Kurvits.

Ants Sild tegi arutelu lõpus ettepaneku: „Peame saama tööandjad ja koolid teineteisele lähemale. Igal koolil võiks olla paar ettevõtet, kellega tehakse regulaarselt koostööd, et noored saaksid rohkem praktiseerida, harjutada, tutvuda. Loomulikult on see ettevõtjale lisakoormus, kuid ka võimalus järelkasvu arendamiseks.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski tõdes samuti, et inimesi, kes oleksid valmis tulema oma kogemust jagama, on palju. Selline tegevus võiks muutuda süsteemsemaks ja olla üks osa õppe praktilisemaks muutmiseks.

5 mõtet, kuidas erinevad osapooled saavad panustada ettevõtlike noorte kujundamisse:

Koolijuhi ülesanne on tagada õpetajate enesearendamise võimalused uuenduslike metoodikate omandamiseks ning julgustada ja toetada nende kasutamist.
Õpetaja võimuses on teha tunnid eluliseks ja huvitavaks, selleks vajalikke metoodikaid omandades ja võimalusi otsides, vajadusel kooliväliseid partnereid kaasates. Õppimise märksõnaks on learning by doing ehk tegevuspõhine praktiline õpe.
Ettevõtjad, kes on valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama, tuleb koolidesse kutsuda. Ettevõtete ja koolide koostöö võiks muutuda süsteemsemaks.
Noored tunnevad puudust elulisi oskusi pakkuvast haridusest ning on valmis uuenenud õpikäsitluseks.
Lapsevanemad saavad alati olla koolidele koostööpartneriteks – tutvustada enda töövaldkonda/ettevõtet noortele ning aidata sellega muuta õpet praktilisemaks. Lapsevanem peab toetama noorte sisemist motivatsiooni ja ettevõtlikkust.

Vaata kogu arutelu videot siit !

Arutelu korraldasid:
Huvitav Kool
Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu
Võrgustik Maakondlikud Arenduskeskused
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Ettevõtlusõppe programmi toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.