Harku valla teenetemärgi laureaat Krista Savitsch: Soovitan õpilastel alati unistada suurelt!

Sildid: aasta ettevõtlik õpetaja

2019. aasta Edu ja Tegu ettevõtliku õpetaja tiitli ning 2020. aastal Harku valla teenetemärgi pälvinud Krista Savitschi jõudmine ettevõtlus- ja majandusõpetajaks oli nii saatuse tahe kui ka hea näide suurepärasest kohanemisvõimest. Nimelt lõpetati Tabasalu Gümnaasiumis saksa keele õpetamine ning et mitte tööta jääda, suundus Krista majandusõpetajate kursustele. Üks asi viis teiseni, kursuselt lahkus ta uue tööpakkumisega ja nüüd on tegemist ühe tegusama ettevõtlusõpetajaga, kelle käest küsitakse nõu ning kellelt õpitakse üle Eesti. Krista jagab oma mõtteid õppijate motiveerimisest, ainete lõimimisest, ettevõtlusõppe ja spordi mõjust noorte isiksusele.

Peale nö uue ameti omandamist tööpuuduse muret küll ei ole, sest õpetan Tabasalu Ühisgümnaasiumis kirjandust, inimeseõpetust ja majandusaineid ja ettevõtlust nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Lisaks saavad minu majandusaluste ja ühiskonnaõpetuse tundidest osa EBS Gümnaasiumi õpilased ning mõlemas koolis juhendan ka õpilasfirmasid. Lisaks korraldan regionaalset üritust Tabamini ja osalen õpilastega erinevatel ettevõtlusõppe üritustel nagu laadad, võistlused, Creatlon, majandusolümpiaad.
Nii vahva on erinevaid aineid õpetades märgata kokkupuutepunkte ja ühisosasid. Maslow vajaduste püramiidi õpetan lastele nii 6.klassi inimeseõpetuse, 7.klassi ettevõtlusõppe tunnis, 10.klassi majandusaluste aines kui ka 12.klassi ühiskonnaõpetuses. Igale vanuseastmele tuleb läheneda omamoodi ja eakohaselt. Väga lähedased on ühiskonnaõpetuse ja ettevõtlusõpetuse ainekavad. 4.klassi ettevõtlustunnis võtsime pulkadeks lahti Eesti maakonnad, mida õpitakse ka loodusõpetuses ja geograafias. Nii vahva on minu meelest neid ühisosi leida ja avastada, et näe, see protsentarvutus ettevõtluses ongi sama värk nagu matemaatikas. Eks 5. klassi inimeseõpetuse tunnis räägin ikka, et edukas inimene on nii vaimselt, füüsiliselt kui ka sotsiaalselt terve. Mulle lõimingud meeldivad. Oktoobris oli koolis projektõppenädal. Meie kooli loodusainete õpetaja Dulsi Song oli varmalt valmis kampa lööma ja nii tekkiski idee töötoaks „Keskkonnasõbraliku minifirma loomine“. Pakkusime 106-le 5.-7.klassi õpilasele võimaluse loodusõpetuse ja ettevõtluse lõimimiseks. Projektõppe töötoa tulemusena valmisid plakatitena äriideed mini-minifirmade ja minifirmade loomiseks. Ideid oli tõesti igasuguseid, alates roosuhkrust suhkruvati firma ideest kuni CD-plaatidest seinakaunistuste loomiseni välja.

Mis on noorte motivatsiooni võtmetegur?
Igal medalil on kaks poolt. Nii on ka lastega. On neid, kes on väga motiveeritud, hakkajad ja huvituvad kõigest, aga samas on ka neid, kes mitte midagi teha ei soovi. Ma loodan ja siiralt ka usun, et õpetaja isiksus või õpetajapoolne nakatav optimism võiks õpilasi ka motiveerida. Mõne lapse jaoks on veel ikkagi hinne tähtis, mõni õpib nö vanema jaoks ehk õpib selleks, et vanemaid rõõmustada ja mitte neile tuska tekitada. Mulle meeldib lapsi kiita ja teen seda kindlasti pidevalt. Tunnustus kui positiivne stiimul on minu meelest edasiviiv jõud. Absoluutselt ainukest ja efektiivset mõjutusvahendit vist polegi olemas. Oluline on õpilasi tunda ja teada, mis nende jaoks kõige mõjusam on. Tundide põnevamaks muutmiseks kasutab vist iga õpetaja nii palju erinevaid variante, et sellest võiks vist lausa raamatu kirjutada.
Kui palju kordi olen ma õpilastele rääkinud unistustest ja alati olen soovitanud unistada suurelt. Edasi on kõige aluseks tahtmine ehk motivatsioon. Kui tahta, siis suudab iga inimene ellu viia kõige pöörasema idee. Hea suhtlemisoskus, oskus teha meeskonnatööd, võime panustada maksimaalselt edu saavutamiseks ja palju muudki suurendab võimalust väärtuste loomiseks ja ettevõtlikuks inimeseks saamiseks. Küll siis raha ka abivajajani jõuab.

Eduelamus kasvatab tahtejõudu ja tugevust ka muus elus
Üritan sageli õppeaine eripära mõne õpilase hobiga siduda. Olen väga paljudel juhtudel näinud, kuidas näiteks spordi mõjul kasvab arglikust ja madala enesehinnanguga lapsest tõeliselt tugev ja tahtejõuline noor. Ma lausa soovitaks lapsevanematel oma probleemne ja pidevalt nutta tihkuv laps kuskile trenni panna, kus oleks võimalik kogeda edu ja seeläbi kasvada tugevaks ja tahtejõuliseks. Mul on isiklik näide oma tütrega, kes algklassides ei uskunud endasse ja kes pigem hoidis ennast alati tahaplaanile ja iga muusikakooliga etteaste oli tema jaoks puhas põrgu ja meeletu stress. Sõbranna õhutusel läks ta triatloni treeningutele, esimesel võistlusel ei saanud rattaga mäest üleski ja leidis põhjuse jonnimiseks ja istus teepeenral. See kõik on minevik. Juba aastaid läheb ta starti enesekindlana ja on täis tahet võistelda ja midagi saavutada. Hooaja avavõistlusel Viljandis elas ta üle tõsise kukkumise. Ta tõusis maanteekraavist, sõitis veel 10km rattaga ja jooksis 5km, ise meeletutes valudes ja verisena, isegi pisaraid ei olnud. Tahe jõuda lõpuni oli nii suur, et kõik muu kahvatus selle kõrval. Seetõttu ütlengi, et kõige aluseks nii ettevõtluses kui ka igapäevases elus on siiski tahe või motivatsioon. Lastel tihti siiski ei piisa ainult tahtejõust, neil peavad toeks olema ka taustajõud ja suunajad- vanemad ja treenerid ning kindlasti sõbrad.
Ettevõtlusõppe mõju osas olen samuti palju mõtteid vahetanud nii tuttavate kui ka kolleegidega. Ettevõtlusõppe mõju on tuntav ja näiteid oleks tuua väga palju. Mul oli üks tüdrukute trio, kes soovisid oma minifirma luua. Ma alguses ei kujutanud ette, mismoodi nad laadal oma toodet müüvad, sest nad olid nii vaiksed ja tagasihoidlikud. Mul ei olnud südant öelda, et neil läheb raskeks. Vaikselt mõtlesin, et eks näis, mis siis saab. Esimesel laadal olid neiud väga vaoshoitud ja malbelt naeratavad, aga kõige selle juures suutsid nad kõik oma maitsvad tooted maha müüa. Minifirma programmi lõpus kaitsesid nad oma loovtöö väga heale tulemusele ja uskumatu oli see, et nende esinemine kaitsekomisjonile oli laitmatu ja ladus ning varasemast häbelikkusest ei olnud enam üldse mingit märki. Võibolla oli neil noortel just sellist kogemust vaja, et vabaneda alateadvuses sees olnud hirmust suhtlemise ees.
Kindlasti saan rääkida ka näidetest, kus õpilased õpilasfirma programmi jooksul on nii palju kasvanud ja muutunud ( õppinud tegema meeskonnatööd, vaielnud, kompromisse leidnud, isegi nutnud ja tülitsenud, õnnehetki tundnud, kulusid ja tulusid kokku arvestanud).
Mul on ka väga tublid õpilased gümnaasiumi lõpuklassides, kes on suutelised noorematele koolikaaslastele omi teadmisi pakkuma.

Pärnu Juhtimiskonverentsilt võtsin kaasa hea idee
Mulle meeldis väga SEB Kristina Lõhmuse etteaste digiakadeemiast oma ettevõttes. See oli kohe nii hea näide, et mõningaid mõtteid oleks tore oma koolis näiteks majandusakadeemia loomisel kasutada. Mulle meeldis see süsteemne idee ja töötaja-õpetab-töötajat ülesehitus.

Harku vallavalitsus tunnustas 2020. aasta sügisel Krista Savitschit Harku valla teenetemärgiga panuse eest ettevõtlushariduse pakkumisel ja toetamisel! Palju õnne!

 

Fotol Krista Savitsch koos toonase haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning Tabasalu Ühisgümnaasiui direktor Martin Ööveliga 2019. aastal Edu ja Tegu tunnustusüritusel. Fotograaf: Margit Partei.