Ettevõtlusõppe märksõnad koolis: huvi tekitamine, õige inimene, koostöö ja praktilisus

7. märtsil Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis kogunenud Tartu linna ja maakonna hariduse võtmeisikute seminaril jõuti nii esitlustes kui grupitöödes selleni, et nii noorte heade õpitulemuste kui tuleviku edu taga on huvi. Seetõttu on ka tänapäeva koolil oluline roll huvi tekitamisel teadmiste omandamise vastu. Selleks peab kogu koolipere astuma ühte jalga ning pakkuma elulisi ja praktilisi kogemusi.

Tartu Linnavalitsuse esindaja Riho Raave

Seminari avanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave rõhutas ettevõtlikkuse olulisust hariduses ning tõi esile, et selle arendamiseks tuleb teha koostööd nii koolisiseselt kui ka väliste asutustega.

Oma ettevõtlusõppe kogemusi jagasid noore vaatenurgast Robin Saluoks ning koolide poolt Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi ja Tartu Variku Kooli direktor Peeter Kikas ning ettevõtlusõpetaja Janeli Virnas. Osalejatel oli võimalus saada ülevaade erinevatest ettevõtlusõppe elluviimise võimalustest ettevõtlusõppe programmi toel.

Robin Saluoks: Kooli roll on tekitada huvi õppimise vastu

2018. aasta noore ettevõtja tiitli omaniku, 23-aastase eAgronomi juhi Robin Saluoksa karjäär algas just huvist ja oskusest näha arenguvõimalusi. Läbi inspireerivate õpetajate tekkis tal huvi ettevõtluse vastu juba põhikooli ajal, kui füüsikaõpetaja suutis teema köitvaks teha seda läbi ettevõtluse selgitades. Gümnaasiumis arendas õpilasfirmaga eksperimenteerimine vajalikku tegutsemisjulgust. Robin oli nimelt eduka õpilasfirma 3 Põrsakest üks asutaja, firma tegutseb tänaseni. Alahinnata ei saa ka biograafiate mõju, mille lugemine, kuigi salaja viimases pingis, oli kindlasti üheks motiveerivaks jõuks.

Robin Saluoks

Robin tõi oma kogemuse najalt välja kolm aspekti, mida ettevõtjal ärieduks vaja on ning mida kool saab toetada. Nendeks on enesedistsipliin, julgus teha ja öelda ning põhimõttekindlus. Robin on tänulik oma koolikogemusele, mis neid omadusi arendas. Ta andis kaks soovitust koolidele, kuidas tekitada õppijates huvi, sh ka nende teadmiste vastu, milles õpetajad ei ole ise eksperdid: kutsuda eeskujud kooli rääkima ning suunata lugema biograafiaid. Parim, mida kool saab tänapäeval anda, on tekitada huvi teadmiste omandamise vastu ka iseseisvalt. Tuleb vaid leida viisid, kuidas seda teha.

Alo Savi: Tuleb leida eestvedajaks õige inimene ja teda toetada

Põlva Gümnaasiumi juht Alo Savi avaldas saladuse, kuidas koolis ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe hästi toimima saada. Ta soovitas leida eestvedajaks õige inimene ja vingumise asemele teda toetada ning siis töötab kõik justkui iseenesest. Põlva Gümnaasiumis on selline inimene ettevõtlusõpetaja Kaia Tamme näol olemas. Kui tublid inimesed on leitud, ei tohi tappa nende motivatsiooni keelamise ja vastuseisuga, vaid rakendada Jah-poliitikat ning lasta neil tegutseda. Alo Savi küsib uuenduste puhul pigem, kuidas tema juhina saab aidata.

Koolis ettevõtlikkuse osa korraldades on veel oluline märksõna laiskus. Hea laiskuse abivahend on võrgustik – koostöövõrgustik nt külalisesinejate tundidesse kutsumiseks aitab hädast välja nii laisad kui virgad. Põlva Gümnaasiumis käib aastas oma kogemusi jagamas sadakond välist esinejat. Alo Savi rõhutas, et koolis tasub teha asju, mille kasu on suurem kui sinna panustatav energia, muidu kaob huvi ja motivatsioon.

Alo Savi

Alati puuduolevateks ressurssideks on aeg ja raha, mida pole ühelgi koolil piisavalt. Paremini majandada aitab juba mainitud võrgustik, näiteks koolidevaheline koostöö annab võimaluse sõidutada mitme kooli lapsi kaugematele üritustele ühise bussiga. Samuti toetavad maakondlikud arenduskeskused. Aega annab näiteks oskuslik tegevuste planeerimine ja võimalusel koostöös, mitte dubleerides. Näiteks Põlva Gümnaasiumis on päevas jäetud 80 minutit tundidevaba aega, kuhu saab paigutada väliskülaliste esinemisi, erinevaid üritusi ja tegevusi, milleks tunnis aega ei ole, õpilasfirmade kogunemisi, õpilasomavalitsuse koosolekuid.

Seega koolijuht saab esimese sammuna leida ettevõtlusõppe eestvedajaks õige inimese ja teda toetada ning kõik muu tuleb lihtsamalt.

Peeter Kikas: Ettevõtlusõpe peab sisaldama ka praktilist tegevust

Tartu Variku Kooli eelkäijas, 14. Keskkoolis ja hilisemas Tartu Kunstigümnaasiumis oli majandusõpe 90ndatel juba olemas Junior Achievement Eesti programmide alusel, kuid tõeline murrang toimus siis, kui ettevõtlusõpetajana hakkas 2008. aastal tööle majandusharidusega Karmo Kurvits. Variku Kooli direktor Peeter Kikase sõnul loodi Kurvitsa eestvedamisel juba 2009. aastal koolis esimene õpilasfirma, kes saavutas edu ka üleriigilisel õpilasfirmade võistlusel ning lendas Itaaliasse üle-Euroopalistele võistlustele Eestit esindama. Ja nii see kõik algas. Karmo Kurvits on vahepeal saanud Võru Gümnaasiumi direktoriks, aga kuuldavasti ei ole tema töö õpilasfirmadega lõppenud ja tegemist on jätkuvalt ettevõtlusõppe guruga, keda Lõuna-Eestis, kui mitte ka kaugemal, sageli eeskujuks tuuakse. 14. Keskkoolis aga hakkasid õpilasfirmad aktiivselt tegutsema.

Peeter Kikas

Peeter Kikase sõnul peetakse peale koolide reorganiseerimist tekkinud Variku Koolis oluliseks ettevõtluse õppimist ja õpetamist läbi praktilise tegevuse ning analüüsi. Seetõttu pani kooli uus ettevõtlusõpetaja Janeli Virnas aluse ettevõtluse õpetamisele läbi minifirmade tegemise 7. ja 8. klassis, mis annab kogemuse ettevõtja kingadest. Minifirmat on võimalik siduda ka loovtööga. 9. klassis viivad õpilased vabalt valitud projekti ise ellu, läbi mille kinnistatakse kahel eelneval aastal saadud teadmisi ja oskusi. Virnas tõi välja ilmselt igale alustavale ettevõtlusõpetajale tuttava kitsaskoha, milleks on ettevõtlustundide väike arv ja tihe tunniplaan ning sageli ka koostöö kooli sees. Kui esimene väljakutse paneb õpetajad loominguliselt lähenema ehk mõtlema, milliseid tegevusi ja kellega koos saaks teha, siis teise väljakutse lahendamiseks on abiks koolijuhi tugi ühtse fookuse sõnastamisel ja koostöise õhkkonna loomisel. Näiteks korraldatakse Variku Koolis muuhulgas igal aastal nii laatasid kui ka ettevõtlikkuspäeva, kus kõik võivad ise tegevuse valida. Viimati otsustasid 9. klassi õpilased õpetada 6. klassi lapsi.

Seega ainete lõimimine ja koostöö koolis ettevõtlusõppes ja ka ettevõtlikkuse arendamiseks on Janeli Virnase sõnul määrava tähtsusega, sest igas aines on kohta ettevõtlusteadmiste edastamiseks, tuleb see koht ja võimalus lihtsalt üles leida.

Maailmakohvik: süsteemsus ja koostöö ennetavad ootamatustest tekkivaid seisakuid

Maailmakohviku stiilis laudkondades arutlesid osalejad üheskoos ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe võimaluste üle ning prooviti leida tavapärastele koolide väljakutsetele lahendusi.

Laudkonnad tõid välja olulised ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe aspektid koolis:
• Kogu koolimeeskonna ühtne tegutsemine ning ühtne koolitus. See on tulemuslik ning ennetab ühtlasi kahju, mis võib tekkida ühe ja ainsa eestvedaja vahetumisest.
• Ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet soosiv hoiak ning süsteemne lähenemine. Süsteemsus tagab samuti selle, et inimeste liikumine ei tekita koolis seisakut. Süsteemselt saab ettevõtlikkust arendada ja ka ettevõtlusteadmisi edastada läbi erinevate ainetundide ja ülekooliliste projektide-tegevuste. Tegutsemise eelduseks on koolijuhi tugi.
• Koostöö – nii koolisiseselt kui kaasates lapsevanemaid, kogukonda, ettevõtjaid. Koostöö erinevate koolide, nt ka linna- ja maakoolide vahel, pakkumaks nii õpetajatele kui õppijatele keskkonnavahetust ja uusi kogemusi. Igale linnakoolile on sõberkool maale!
• Tandemõpetamine, külalised. Kaasata teemaspetsialistid tundi andma. Nt eelarvestamist saab rääkida kooli majandusjuht, õpilased ise saavad jagada teemasid, mida süvitsi oskavad (hobid), lapsevanemate hulgas on erialaspetsialiste.
• Ainete omavaheline seostamine ja praktiline õpe. Ettevõtet külastades vaadelda firma tegevusi detailsemalt erinevate ainete raames. Kooli ülesanne on seejuures anda ülesandeid, mis päriselt arendaksid ettevõtlikkust läbi praktilise läbitegemise, olgu need intervjuud ettevõtjatega või muud temaatilised harjutused. Oluline koht on hilisemal analüüsil ja arutelul.