Ettevõtlus- ja karjääriõpe – leivad ühte kappi?

Sildid: ettevõtlus- ja karjääriõpe

Ettevõtlusõppe programmi nimi on alates 2021. aastast ettevõtlus- ja karjääriõppe programm. See tähendab, et programm aitab koolidel rakendada ning soovi korral lõimida ettevõtlus- ja karjääriõpet, et hoida kokku ajas, rahas, inimestes ja tunniplaanis. Ning last but not least – et anda lõpetajatele kaasa nö portfell teadmiste, oskuste ja kogemustega, mis aitavad neil seada oma elus eesmärke ning neid ka ellu viia.

Kuidas saab kool maksimaalselt lõimimisest kasu? Koolide väljakutseid ja kõhklusi lahkavad ning neile lahendusi pakuvad Merit Luik Karjäärinõustajate Ühingust ning Erika Veide, Virve Kinkar ja Kersti Kivirüüt Haridus- ja Noorteametist. Valdkonna lõimimist võib vaadata kahel erineval tasandil: kahe valdkonna ühtse tervikuna lõimimine üldhariduse ja aineõppega ning lõimitud valikkursus põhikoolis või gümnaasiumis. Edu ja Tegu roll on võimendada õppe (eeskätt kui kompetentside kujundamist) läbiviimist haridusasutustes koolituste, õppematerjaliloome, võrgustikutegevuste kaudu.

Ettevõtlusõpe ja karjääriõpe – kas üks ja sama erinevate nimedega?

Merit Luik: Lõimimine ei muuda ettevõtlus- ja karjääriõpet üheks valdkonnaks. Tegemist on kahe eri valdkonnaga, millel on teatav ühisosa, kuid siiski selgelt eristuv spetsiifika nii õppe sisu, pädevuste kui vajalike metoodikate mõttes.

Virve Kinkar: Karjääri kujundamise ja ettevõtluspädevused on erinevad pädevused, milles on teatud osas sarnasusi- nii nagu ka enesemääratlus-, digi- ja väärtuspädevustega. Samuti ei ole asjakohane hierarhiline lähenemine, mille järgi üks pädevus on olulisem kui teine või üks sisaldub teises. Kool valib praegu sageli kas ettevõtlusõppe või karjääriõppe, aga vaja on mõlemat ja tegelda tuleb mõlemaga.

Kersti Kivirüüt: Karjääri kujundamise pädevused ja ettevõtluspädevuse kirjeldus on sisult väga sarnased. On mõistlik koondada ressursid nii riigi kui ka kooli tasandil selleks, et nüüdisaegses ühiskonnas oluliste pädevuste kujundamine oleks võimalikult tõhus. Kooli tasandil on eelmainitud pädevusmudelite kõrval täiesti võrdses staatuses ka muud mudelid (nt. digipädevuste mudel, kodaniku- ja demokraatiahariduse pädevusmudel jne.), mis kõik on taandatavad üldpädevuste kujundamisele. Seetõttu on mõistlik õppekorralduslikult võtta lõimingutsentrumiks riiklik õppekava ning sisult sarnaseid tegevusi mitte „silotornidena“ arendada, vaid lõimituna.

Erika Veide: Lõimingu laiem mõte seisneb selles, et ühel või teisel viisil seostades eraldiseisvaid teadmisi ja oskusi ning pannes need reaalse elu konteksti, aidates õpilastel neid mõtestada ja seostada üheks tervikuks. Seega mida rohkem võimalusi me näeme omavahel teadmisi ja oskusi ning ka pädevusi siduda, seda terviklikuma pildi saavad õppijad, olgu selleks ettevõtlus- ja karjääriõpe või midagi muud.

Merit: Kahe valdkonna lõimimine võib kaasa aidata sellele, et ettevõtlus- ja karjääri kujundamise pädevused asetatakse ühtsesse raamistikku ja kogu kooli tegevusi vaadatakse ühtse süsteemina rõhuasetusega üldpädevuste kujundamisele. Selle eeltingimuseks on aga teadlikkus mõlema valdkonna eripäradest. Eelnev võimaldaks mõneti optimeerida valdkondade ühisosa piirides nii tegevusi kui nendele kuluvaid ressursse (inimesed, aeg, finantsid), kuivõrd ühe õppetegevuse raames arendatakse paralleelselt mitmeid erinevaid pädevusi korraga. Kuna koolides on hetkel ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelemine ebaühtlane ja suuresti „õhinapõhine“, siis ehk võimaldab lõimitud õppe võimalus toetada nende valdkondadega seotud tegevusi koolides, kus seda seni pole tehtud.

Millised on lõimimise võimalikud kitsaskohad kooli ja õpetaja jaoks ning kuidas neid toetada?

Erika: Õppekava uuendustega püütakse üldpädevused tuua igale õpetajale ning seeläbi õppijale veelgi lähemale ning kirjeldada neid kõiki iga ainekava õpiväljundites. Lõimimine on kena sõna ja kena sisuga, samas aeganõudev ja tihti raskesti teostatav, kuna vajab koostööd, milleks napib tihti aega, oskusi ning ka tahet.

Merit: Täiendavate ressursside vajadus – heal tasemel karjääri- ja ettevõtlusõppe läbiviimiseks on vajalik piisava ajalise ressursi leidmine. Kui taotluseks on karjääri- ja ettevõtlusõppe lõimimine aineõppega, siis on kitsaskohaks ülepaisutatud ainekavad, sellest tulenev täiendav koormus õpetajatele ja ka õpilastele. See võib kahandada õpetajate motivatsiooni temaatikaga tegelemiseks. Samuti on väga kriitiline küsimus õpetajate teadmiste tase lõimitud õppe läbiviimiseks. Seega on koolidel vaja leida täiendavaid ressursse koolitusvajaduse rahuldamiseks.

Kersti: Ettevõtlus- ja karjääriõppe sidumine aineõppega ei pea tähendama ekstra koormust. Analoogi võib tõmmata digipädevuste kujundamisega, mille osas on samuti paralleelselt „menüüs“ nii valikaine kui ka kohustus aineüleselt digipädevusi kujundada. Pigem on väljakutse õpetajate metoodiline koolitamine ning teadlikkuse tõstmine kompetentsimudelite osas. Näiteks on karjääri kujundamise pädevuste mudelil kirjas „positiivse enesehinnangu loomise ja säilitamise oskus“ ning ettevõtluspädevuse mudelil kirjas „arenguuskumus“. Selleks, et neid mõlemaid oskusi/hoiakuid kujundada ei ole vaja ekstra õppeaega, vaid õpilast võimestavat koolikultuuri ja õppekeskkonda, aktiivsust võimaldavaid meetodeid, asjatundlikku kujundavat hindamist (pedagoogilised oskused-teadmised, mida ei pea otsima ekstra karjääriõppe või ettevõtlusõppe koolituste raames, vaid on kättesaadavad ka üldises õpetajate täiendõppes). Sama näidet võib laiendada enamike kompetentsimudelil olevate kirjelduste arendamise osas.

Merit: Koolikorralduslikult on küsimuseks ka see, kuidas korraldada lõimitud õppe andmine – kas anda lõimitud valdkonna arendamise vastutus koolis selleks loodud meeskonnale või ühele inimesele koolis ning kas lisaks aineõppega lõimimisele leitakse ajaline ressurss ka valikkursuste jaoks. Kui minnakse seda teed, et lõimitud valdkonna eest vastutab üks inimene koolis (nt valikkursuse läbiviimine, valdkonda puudutavate tegevuste koordineerimine, teabe jagamine aineõpetajatele ja nende toetamine lõimimise teostamisel), siis seab see väga kõrged ootused selle inimese pädevustele. Küsitav on, kuivõrd suudab see spetsialist olla võrdselt heal tasemel mõlemas väga nõudlikus ja kiiresti muutuvas valdkonnas. Kuna paljude noorte jaoks on karjäärivalikute tegemine emotsionaalselt keeruline, siis on karjääri kujundamine ka psühholoogiliselt õrn valdkond ja nõuab seega väga teadlikku käsitlemist, seda nii valikkursuste kui ka aineõppega lõimituna. Peame oluliseks mõlema valdkonna pädevuste kujundamiseks lisaks üldõppega lõimimisele valikkursuste läbiviimist.

Kersti: Nii nagu teiste valikainetega on ka siin koolil täielik autonoomia teha valikuid oma parima äranägemise järgi. Valikaine on üks võimalus läbiva teema „elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ rakendamisel. Valikaine jaoks võib leida vaba tunniressursi raames ekstra aega või jagada valikaines kirjeldatu erinevate ainekavade vahel laiali. Edu ja Tegu programmi raames on planeeritud ka õpetajate koolitusi. Mis puudutab oskust sellist õppekeskkonda luua, mis ei pärsiks õpilase positiivset eneseuskumust, kujundaks oskust määrata alternatiive, arendaks kriitilist mõtlemist (jms karjääri kujundamise pädevuste mudelil kirjeldatud), siis need kompetentsid on ette nähtud ka õpetaja kutsestandardis. Edu ja Tegu programmis ning riigieelarveliste tegevuste real on ette nähtud rida koolitusi (sh koolimeeskonna koolitused), kuid on oluline näha õpetajate kompetentside kujundamisel seost ka õpetajakoolituse süsteemiga tervikuna. Siin on asjakohane ka rõhutada, et eraldi tuleb vaadata õppekorraldust (sh Edu ja Tegu programmi toel) ja koolitasandi karjääriteenuste korraldust tervikuna. See. kuidas koolis on korraldatud professionaalse karjääriõppe ja karjäärinõustamise kättesaadavaus õpilastele, ei ole programmi Edu ja Tegu tegevuste vaateväljas. Seda kompetentsi arendatakse koolides riigieelarveliselt realt (koolide õppekavade nõustamised, vajaduspõhised koolimeeskonna koolitused jms).

Merit: Õpetaja jaoks on võimalik takistus koolituste ja metoodiliste materjalide kättesaadavus vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks ja lõimitud õppe läbiviimiseks – kui ettevõtlusõppe läbiviimiseks on juba olemas toimiv koolituste süsteem nii baas- kui täiendkoolituste mõttes, siis karjääriõppe toetamiseks süsteemne ja terviklik koolituspakkumine puudub. Samuti on metoodiline tugi mõlema valdkonna lõimimiseks üldõppega puudulik. Praeguse õpetajate üldise töökoormuse taseme juures peame vajalikuks, et koolivälised partnerid toetaksid metoodikate väljatöötamist. Mõneti nõuavad need kaks väga laiasid teadmisi nõudvat teemat õpetajalt erinevaid pädevusi, kahe valdkonna lõimimisel võib tekkida probleem, et üks pool sobib õpetajale enam kui teine ja see avaldab seetõttu mõju ka õpisisule ja -tulemustele.

Kersti: Karjääriõppe järjepideva koolitusmudeli väljatöötamiseks on karjääriteenuste koostöökogu vahendusel tehtud ettepanek Eesti Töötukassale, et kaardistada peamised koolitusvajaduse valdkonnad ning vastutust jaotades leppida kokku pikaajaline koostöine plaan koolituste läbiviimiseks. Seniks on lahenduseks Edu ja Tegu programm, mille 2021-2023 pikendus kannabki just seeläbi nime ettevõtlus- ja karjääriõppe programm, et täita neid reformijärgseid arenduslünki, mida riigieelarveline võimekus hetkel välja ei kanna. Peamiseks väljakutseks õpetajate pädevusele on ettevõtlusõppes sisalduvad finantskirjaoskuse alased teadmised-oskused, mida hakkavad katma Edu ja Tegu raames loodud õpetajate täiendõppe koolitused.

Erika: Edu ja Tegu pakub õpetajatele seniks juba populaarsust kogunud 6-kuulisi koolitusprogramme, kuhu on sellest aastast lisatud ka karjääriõpe. Toetame õpetajaid metoodika ja ainekavade rakendamisel kui ka koole individuaalselt ning mõtleme koolidele parima lahenduse ettevõtluse- ning karjääriõppe teemade ning pädevuste katmiseks koolis. Soodustame võrgustiku toimimist ehk kolleeg saab toetada kolleegi ka seeläbi, et alates sellest aastast ootame pikale koolitusele mitte enam ettevõtlus- või karjääriõpetajat üksi, vaid 2-3 liikmelisi meeskondi, kes hakkavad seda teemat koos koolis vedama. Koolitusprogrammis ning uues ainekavas kahe valdkonna integreerimine aitab selliselt koostööle kaasa erinevate õpetajate vahel. Koostöökohtade leidmine õppes aitab siduda teemasid ka siis, kui on vaja lisaressursse, nt ettevõttekülastused, eriti väikeses kohas, kus õppeks avatud ettevõtteid on piiratud hulk. Ühtne lõimingukava aitab vältida ka seda, et ühte ja sama ettevõtet külastatakse erinevate ainete ning ürituste raames. Efektiivsus on märksõna.

Mis kasu saab ettevõtus- ja karjääriõppest õpilane?

Erika: Vaatame karjääri kui sinu elu ettevõtlust. See, millist väärtust sa oma elu elamisega oma perele ja laiemalt ühiskonnale lood, sellest saab sinu elu karjäär. Kui õppija seob aina rohkem oma elu ühtseks tervikuks ja eesmärgistab oma tegevusi, siis äkki kunagi oskab ta ka öelda, mis on ta elu eesmärk, millele paljud inimesed ei oska vastust anda. Läbi oma elu karjääri, oma elu ettevõtluse tuleb ka uusi eesmärke seada ning neid täita. Mida terviklikuma pildina õppija läheneb oma elule, seda kvaliteetsem saab tulemus. Kui õppija mõistab, et pädevused on aineülesed ja suures mõttes tema eluülesed, seda teadlikum on soov ja mõtestatus erinevate pädevuste arendamisel. Usun, et antud lõiming võimendab veelgi kahe olulise pädevuse kujunemist noortes. On ilmne, et suured labajalad on suurema kandepinnaga ja lubavad seeläbi pehmeid soomaastikke edukamalt ületada, nii ka antud lõiming annab suurema kandepinna väga väärtuslike pädevuste arenemisvõimaluseks, milleks olgu siis algatusvõime, autonoomne motivatsioon, hea suhtlusoskus või õpioskus.

Merit: Õpilase jaoks on oluline, et arenguliselt kriitilised küsimused leiaksid vastuse ja sealjuures ei pruugi olla talle tähtis, millist silti konkreetne tund tunniplaanis kannab. Samas on „sildid“ väärtuslikud valdkonna osas teadlikkuse tõstmiseks üldises plaanis. Ka lapsevanemate jaoks on oluline teada, mida koolid selles vallas noorte toetamiseks teevad. Kuigi karjääriõppe käigus on oluline rääkida ettevõtlusest ja ettevõtlusõppes karjääri kujundamisest, siis kõik teemad, mida noorte karjääri kujundamiseks on koolides vaja teha, ei mahu integreeritult teemasse ettevõtlus- ja karjääriõpe. Seega on vaja jälgida, et kahe õppe integreerimisega ei loeta lahendatuks kogu karjääri teemade käsitlemist koolis.

Kersti: On koole, kes teevad kuni II kooliastme lõpuni üldõpet, kus tunniplaanis üldse aineid ei ole. On tehtud ettepanek Haridus- ja teadusministeeriumile, et uues õppekavas kirjutatakse selgemini lahti koolide vastutus karjääriteenuste korraldamisel, kus karjääriteenuste korraldus, sh karjääriõpe mõtestatakse lahti kooliastmete üleselt. Sellisel juhul on valikaine üks paljudest võimalustest III kooliastmes pöörata tähelepanu karjääri kujundamise pädevuste arendamisele.

Nagu eespool öeldud – professionaalse karjääriinfo ja karjäärinõustamise jõudmine kooli koolikorralduslikult ei ole programmi Edu ja Tegu vaateväljas. Sellel teemal on hetkel sekkumisinstrumentideks koolide õppekavade nõustamised, koolimeeskonna koolitused (pärast COVID piirangute lõppemist), vajaduspõhised nõustamised ja pikemas perspektiivis muudatused seadusandluses. Koolide vastutuse seadusandlik suurendamine annab aluse mõjutada õpetajakoolituste tellimust ülikoolidele, õppevarahangete sisu jms.

Kuidas on Edu ja Tegu ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel kasulik koolidele/õpetajatele?

Kutsehariduses:
• Töötasime välja karjääri- ja ettevõtlusõppe mooduli Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas kõigile õppetasemetele ning koostasime tugimaterjali mooduli rakendajatele
• Koostamisel on täiendav „tööriistakast“ õpetajatele- õppeülesannete kogumik
• Toimunud on moodulit ja selle rakendamist tutvustavad seminarid ja ette valmistatud koolitused (toimuvad alates II poolaastast)
• Jätkame mooduli tutvustamist kutseõpetajate võrgustikes
• Vajaduspõhiselt nõustame koole õppekava koostamisel ja/või rakendamisel
• Kavas on alustada e-kursuse loomist
• Koostamisel on ettevõtluspraktika moodul, mille õpiväljundites on ka karjääri kujundamise pädevused.

Karjääri kujundamise ja ettevõtluspädevus on lõimitud kutsevaliku õppekavas. Tegemist on uudse õppekavaga noortele, kes vajavad rohkem tuge endale sobiva eriala või õppimisvõimaluse leidmisel. Õppekava on tasemeõppes alles teist õppeaastat ning õppijate arvu kasv näitab selle vajadust. Kutsevalikuõppe rakendumise toetamiseks:
• Viisime läbi 2 praktilise suunitlusega kahepäevast koolitust (koolitajad Soomest, kus on pikaajaline kogemus sarnase eesmärgiga õppekavade alusel õpetamisega) ning jätkame koolitustega ka edaspidi
• Korraldame kutsevalikuõppega seotud spetsialistidele võrgustikuseminare.
• Koostasime on tugimaterjalid
• Koondame ja vahendame Eesti kutsekoolide häid praktikaid
• Vajaduspõhiselt nõustame koole õppekavade koostamisel ja ellu viimisel.

Üldhariduses:
• On võimalus rakendada lõimitud ainekava Ettevõtlikuna töömaailma kolmandas kooliastmes, sinna juurde õpetajatele toetavad materjalid ning seminarid.
• Esimesele kooliastmele on loodud töölehed, mida klassiõpetaja saab kasutada ettevõtlusõppe ning pädevuste arendamiseks.
• Eelnevalt on juba olemas kaks ainekava, üks põhikoolile, teine gümnaasiumile, mille juurde on töölehed ning toetav videomaterjal.
• FB grupp, kus on koondunud ettevõtlus- ning karjääriõppe õpetajad, kus saab jagada infot, praktilisi materjale ja häid praktikaid ning küsida kolleegidelt.
• Sel aastal toimub loodetavasti (kui olud võimaldavad) esimene üleriigiline suvekool, kuhu on oodatud kõik ettevõtlus- ja karjääriõppe õpetajad.
• Sügisest alustab baaskoolitusprogramm, kuhu on oodatud koolide väikesed meeskonnad, kes koguvad teadmisi ettevõtlus- ning karjääriõppe teemade ning pädevuste kohta, et seda oma koolis juurutama hakata.
• Sügisel alustame taskuhäälingutega (podcatidega), kus jagame infot üldisematel ja spetsiifilisematel teemadel, mis puudutab pädevusi ning ettevõtlus- ning karjääriõppe aineteadmisi.
• Eraldi plaanime pädevuskoolitusi aineõpetajatele ning pädevusmaterjalide koondamist ka digitaalselt.