• Ettevõtete ja koolide koostööseminaril tõdeti, et eluline õpe algab kooli juhtkonnast ja õpetajatest

    Sildid:

    25.novembril toimunud koolide ja ettevõtete koostööseminaril kütsid kogemuslugudega põnevust erinevad koostöö osapooled: koolijuht Mare Räis Järveküla Koolist, majandusõpetaja Tiina Saar Tallinna 32. Keskkoolist, Sander Pikkel LHV pangast ja lapsevanem Kadi Roosipuu. Kajastatud praktikate eesmärk oli anda õpilastele elulist kogemuspõhist õpet keerulistes valdkondades, kus õpikust ja õpetajast jääb väheks ning selliselt, et kasu oleks kõigile osalejatele. Päeva teises poolest otsiti ühiselt ideid virtuaalseks koostööks. Aruteludest jäi kõlama, et ainete eluliste seoste õpetamisel ja praktiliste ülesannete leidmisel on väga olulisel kohal õpetajate ja kooli juhtkonna koolitamine ettevõtetes.

    Koostöö võimalustest Rae valla ettevõtete ja Järveküla kooli vahel  (Mare Räis, koolijuht)

    • Järveküla põhikooli ja Rae valla ettevõtete koostöö eesmärk on selgitada ja näitlikustada STEM (reaal)aineid ning aidata vastata põhikooli õpilaste küsimustele – kes minust saab, miks peab õppima, mis mind huvitab, mida tasub õppida jne.
    • Praktilisel moel vanemate kaasamine – töötubade läbiviimine, oma töökohta kutsumine, ühised õpiüritused.
    • Õpetajate koolitamine (ettevõtete külastused, Oska raportid ja tulevikutöö, teiste koolide kogemustest õppimine).
    • Õpilaste tööeluga tutvumine (osalemine „Tööle kaasa“ algatuses jms).
    • Suurim koostööprojekt ABB Eesti STEM ainete raames.
    • Karjääriõppe asemel otsitakse EluKutset. Teistmoodi õppimise päev 2 korda aastas (töötoad, loengud, õppekäigud, isetegemine).
    • Koolijuhi ja õpetajate kasu koostööst: arusaam ettevõtte tööprotsessidest, tingimustest, eeldustest, ainete seotusest päriseluga.
    • Ettevõtete kasu: tööandja mainekujundus, võimalus kaasata õpilasi oma tegevustesse.

    Töösõppe projekt (Kadi Roosipuu, lapsevanem, haridusteaduste magister)

    • 2013.aastal ühe aktiivse lapsevanema algatatud projekti eesmärk on õppimine töö juures ehk üks ainetund viiakse reaalselt läbi ühe ettevõtte sees, päriselu keskkonnas. Matemaatika valiti seetõttu, et reaalainetes on lastel alati kõige enam küsimusi, miks seda õppima peab ning kus teadmist tulevikus kasutada, numbrid ja valemid ei seostu päriseluga.
    • Lapsevanem oli projekti algataja, organiseerija, transpordi korraldaja, rahastuse otsija. Samuti leidis ettevõtted, kus lastel oleks huvitav õppida.
    • Transpordi jaoks rahastuse saamiseks pöörduti valla poole ja kirjutati projekt.
    • Projekti tulemusena said ettevõtetes matemaatikat õppida Laagri ja Ääsmäe kooli 8.-9 klasside õpilased.
    • Lapsevanem pöördus ise ettevõtete poole läbi avalike kontaktide. Aastate jooksul on külastatud erinevaid Harjumaa ettevõtted ja tutvutud sealsete tööülesannete, tegevuste, ametite, inimestega, töötaja kohustuste, õiguste ja ootustega ning saadud selgemaks erinevate õppeainete kasutamist töös.
    • Ettevõtted pakkusid välja elulised matemaatikaülesanded, mille õpetajad kohandasid eakohaseks ning mida õpilased lahendasid ettevõttes kohapeal. Nt teemad nagu ruumala, trajektoor, kaupade paigutus riiulitele, personalikulu, logistika kaubandusettevõtetes ja paljud muud said elulise mõõtme.
    • Tund ettevõttes kestis u 1,5 tundi peale lõunasööki matemaatika ja klassijuhataja tunni raames. Peale ettevõtte külastust oli oluline kokkuvõtete tegemine ning õppimise koha arutelu.
    • Ettevõtete kasu: panustamine noorte haridusse ja huvi tekitamine töö vastu.
    • Õpetajate kasu: õpivad käikudest isegi ja saavad ainest oma tundides eluliste näidete toomiseks.
    • Õpilase kasu: võimalus seostada karjääriplaneerimisega.

    Börsihaist investoriks ehk kuidas juba koolipingis investeerimist õpetada (Sander Pikkel, LHV maaklertegevuse juht)  

    • Börsihai mängu eesmärk on suurendada säästmisharjumust, võtta ära hirm investeerimise ees ja kindlustada pensionipõlv, sest isiklikud säästud ja investeeringud on parim kaitse vaesusriski vastu. Eestis investeeritakse Põhjamaadega võrreldes oluliselt vähem, koolides ei räägita palju investeerimisest. Rahatarkuse uuringute põhjal on Eesti inimeste teadmised head, kuid reaalne käitumine erinev.
    • Mängu alguses on osalejatel 10 000 dollarit, võidab see, kelle portfell on mängu lõpus kõige suurem. Mäng kopeerib inimese elu, kus iga börsipäev võrdub ühe eluaastaga, mil mängija kontole laekub 1000 eurot, mida saab pensionipõlveks investeerida.
    • aastal osales 6500 mängijat erinevatest Eesti koolidest, kus on eest vedav õpetaja.
    • Juhised: lhv.ee/hai, artiklid: Facebook.com/borsihai
    • Külalistund „Börsihaist investoriks“ videotunnina LHV You Tube kanalil https://www.youtube.com/watch?v=XIcYb1600dw
    • LHV Noortepanga #äraolevaene videoseeria You Tubes Karl Erik Taukariga https://www.youtube.com/watch?v=xEer0XNcL7I
    • Distantsõppe korral võimalus külalistunni video põhjal lasta noortel koostada strateegia mängus osalemiseks, analüüsida koos tehinguid ja vaadata, mis juhtub portfelliga 6 kuu pärast.
    • Noorte kasu: teadmine, et kogu raha ei pea ära kulutama, vaid selle saab enda kasuks edukalt tööle panna. Kaob hirm päriselu tehingute ees, baasteadmised investeerimisest.
    • Õpetaja kasu: Börsihaid saab kasutada majanduse või ühiskonnaõpetuse tundides. LHV aitab materjalide ja õpetajate koolitusega.

    Projekt „Noored maale“ (Tiina Saar, Tallinna 32. Keskkooli majandusõpetaja)

    • Eesmärk: et noored oskaksid lugeda majandusmärke meie ümber, oskaksid koostada eelarvet, saaksid aru, kes on maksumaksja ja mis sellega seondub ning kohtuksid ettevõtjatega ja näeksid võimalusi elu edendamiseks maal. Õpetaja koostas ka vastavad töölehed.
    • Osalejad: Tallinna 32. Keskkooli gümnasistid, Haapsalu linna ja paikkonna ettevõtted ning asutused.
    • Tegevused kestsid 2018-2020, igal aastal oli nooretel erinev ülesanne. Valiti hõreda tegevusega kogukonnad. 2018. a ülesanne: kuidas elavdada piirkonda nii, et inimesed tahaksid sinna elama minna. 2019. a ülesanne: pakuti OTT (otse tootjalt tarbijani) liikmetele turundusideid ja strateegiad kliendini jõudmiseks. 2020.a kevadel kohtuti väikeettevõtjatega, kes analüüsisid koos õpilastega oma eelarveid. Ülesanne oli töötada välja ideed tulude suurendamiseks ja kulude kokkuhoiuks.  aasta sügisel kohtuti noorte ettevõtjatega ja õpilased pidid pakkuma piirkonna uute töökohtade ja ekspordiartiklite ideid. Ettekandeid tehti jooksvalt ka Haapsalu linnavalitsuse esindajatele, neist viimane virtuaalselt. Ideed on üleval ka Haapsalu linnavalitsuse kodulehel kogukonnaelu lingi all  https://www.haapsalu.ee/
    • Ettevõtete, linnavalitsuse kasu: saavad kasutada noorte kogutud andmeid (nt läbi viidud küsimustikke, infot kohtumistelt erinevate inimestega jm). Mõistavad paremini noorte mõttemaailma, soove. Rakendavad reaalselt noorte pakutud ideid.
    • Õpilaste kasu: tekkis oskus algallikatega töötada, teha järeldusi, meeskonnatööd, suhelda ja kasvas julgus võtta ühendust ning kaasata projekti erinevaid ametkondi (nt keskkonnaministeeriumiga, Jaapani saatkonnaga). Kõige keerukam on õpilaste jaoks töö allikatega, kohe soovitakse ideed realiseerima hakata, kuid oluline on ka mõista eeltöö tähtsust, saamaks aru, mida ja kuidas üldse teha.

     

    Vaata IDEEPANGAST, millised ideed tekkisid töörühmadel virtuaalseks koostööks.

    Vaata seminari esinemiste salvestust Edu ja Tegu You Tube kontolt 

    Seminari korraldasid ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti Teadusagentuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Rahastajad: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond.