Alustava ettevõtlusõpetaja blogi 1: Tuulike Mölder
Sildid: alustava ettevõtlusõpetaja blogi
Igas ettevõtlusõppe uudiskirjas saame nüüd piiluda Osula põhikooli ettevõtlusõppe tundidesse
ja ettevõtlike noorte tegemistesse ning saada osa alustava ettevõtlusõpetaja muredest ja rõõmudest. Esimese Edu ja Tegu ettevõtlusõppe koolitusprogrammi vilistlasena katsetab õpetaja Tuulike Mölder esimese klassi jütsidega ettevõtluspädevuse arendamise nippe kui ka ettevõtlusõppe praktilist ja põnevat läbiviimist 7.-8. klassi mürsikutele.
Saame tuttavaks
Minu nimi on Tuulike Mölder ja ma olen klassiõpetaja Võrumaalt Osula põhikoolist. Minu soov alates 7. klassist oli saada agronoomiks. Pärast Ülenurme keskkooli (kust, muuseas, sain
lüpsja kutse), astusingi Põllumajandusakadeemiasse, mis riigikorra vahetumise ajal pooleli jäi. Sai siis põllu- ja laudabrigadiri ametit proovitud – erakordselt põnev aeg! – aga ema soovitusel ikkagi Tartu Õpetajate Seminari õppima mindud. Kooli ajal sai proovitud koduõpetaja ja laagrikasvataja ametit, peale kooli olin aasta Stockholmis lapsehoidjaks ja siis kuus aastat Harjumaal
klassiõpetajaks. Selle käigus suutsin end korralikult läbi põletada, nii et ka mina laususin need sõnad: “Mitte kunagi enam kooli tagasi…” Selle ajaga oli ka äravõtmatu koduigatsus Lõuna-Eesti järgi tekkinud ja tulingi tagasi. Töötasin mõned aastad Rootsi telefoniagendina, seejärel kultuuri- ja noorsootöötajana ning kui mu tütar esimesse klassi läks, siis ka tagasi kooli. Praeguseks hetkeks tunnen, et see on töö, mis mulle väga meeldib!
Milline on olnud minu suurim õnnestumine õpetajana? Algklassi õpilased ei käi olümpiaadidel, nii et akadeemiliste saavutustega kiidelda pole. Aga rõõmu teeb, kui lapsevanemad järgmist last kooli pannes uurivad, kas ma ikka võtan järgmise klassi. Minule meeldib õpetamise ajal palju klassiruumist väljas olla.
Milleks on vaja majandust ja ettevõtlust õpetada? Ma tahan elada maal. See on privileeg,
mille eest tuleb maksta. Kuidas ellu jääda, see on meie endi teha ja aidata saame end vaid ise.
Selleks olekski neid nõkse, aga eelkõige ettevõtlikku ellusuhtumist vaja. Jagaksin siinkohal ka üht näidet Saksamaalt, kus käisin 10 aastat tagasi LEADERi maanoorte programmiga. Tegu oli maapiirkonna põhikooliga, kus koostöös sotsiaalosakonna, töötukassa ja piirkonna ettevõtetega oli välja töötatud põhjalik programm. Juba algklassides õpilased tutvusid ettevõtetega, kuid 7.-9. klassini oli kohustus teha vähemalt kolmes ettevõttes praktikat. Neil oli kogu õppeaasta jooksul üks päev nädalas ettevõtte päev ja siis paar nädalalt ka nö pikka praktikat. See andis tööandjale võimaluse oma potentsiaalset tulevast töötajat tundma õppida ning noorele leida tööd koolivaheajaks. Õpilased said ka reaalset tagasisidet selle kohta, kas selleks tööks, millest ma unistasin, mul võimeid/iseloomu/ vms on. Iga kursus lõppes esitlusega – meilegi näitas üks
noormees, kes õppis vanade kivikatuste korstnaümbruste tihendamist, seda praktiliselt ette.
Esimesed emotsioonid ettevõtlusõpetajana. Nonii – nüüd olen siis saba ja sarvedega kogu selle kupatuse sees! Olen olnud kuu aega ettevõtlusõpetaja Osula Põhikoolis. Läbisin eelmisel aastal Ettevõtlusõpetaja baaskursuse ning suve lõpul võtsin läbi JA Eesti programmi „7 sammu“
ja olin üsna põnevil, mis sellest asjast nüüd saama hakkab. Tunniplaanist leiab nüüd 7. ja 8.
klassis „ettevõtluse“. Esimest tundi ette valmistades oli korraga pea täitsa tühi- täitsa lõpp!
Justkui polekski mitte millestki alustada – totaalne segadus peas… Siis muidugi rahunesid,
tuhlasin kõik materjalid läbi ja aju lülitus taas tööle. Töö algas pihta. Ei saa öelda, et ma tulemusega päris rahul võiksin olla. Pole viga, areneme! Püüame aru saada, mis see ettevõtlus
üldse on. Üheks esimeseks ülesandeks oli intervjuude tegemine ettevõtjatega. Meeldis, et
tulemused olid väga mitmekesised. Ja meeldis ka, et suhtumisi ettevõtjate poolt oli erinevaid
– mõni eiras küsijat, mõni arvas, et „tegelegu tunnis rohkem praktiliste asjadega“, kuid
enamasti olid vastused positiivsed ja nõuanded asjalikud. Maailma ongi mitmepalgeline.
Algas ettevõtlusnädal. Sellel nädalal ootab meid ettevõtete külastamine, e-viktoriin ja osalemine
Võrumaa noortepäeval „Idee Starter – millise ideega alustada enda minifirma?“. Sellele järgneval
nädalal kohtume Paides ettevõtlike koolide Haridusfestivalil.
Olen ka esimese klassi õpetaja. Meie oleme ettevõtlikud olnud iga päev. Aga kõige toredam
oli meie õuesõppe päev, kus matkasime 6 kilomeetrit, tutvusime kodukoha pärandiga, aga eelkõige metsaga. Mets pakub rohkelt üllatusi, kui silmad lahti teed! Loomulikult saime
selgeks okaspuud, püüdsime vahet teha igasugustel marjadel ning seentel, kuid täiesti iseeneslikult hakkas meie näppude vahele kogunema prügi! Lõpuks muutus see juba päris hasardiks! Huvitav oli teada saada, et rohked küünlatopsid metsa all ei ole mitte kellegi mälestamiseks, vaid vareste poolt sinna tassitud kraam. Kui juba koristamiseks
läks, registreerisime end ka maailmakoristuspäevale. Metsas korraldasime veel 15-minutilise pohlamarja korjamise võistluse, mille käigus sai ligi 2 liitrit marju kokku nagu niuhti! Kogu
klass oli nõus järgmisel aastal marjakorjamisega raha teenima hakkama! Marjad läksid sügavkülma jõule ootama! Mõned siiski said ka tordi peale, mille me kohvikumängus ära sõime.
Sel nädalal alustasime „7 sammu“ programmi peatükiga „Meie ise“. Plaane on palju!
Kohtumiseni!
