Tutvu karjääri kujundamise pädevuste uuringuga
Sildid: karjääripädevuste uuring
Tartu Ülikooli eestvedamisel on valminud uuring õpilaste karjääripädevustest ja enesehindamise vahend karjääripädevuste hindamiseks.
Uuringu eesmärk oli välja töötada karjääri kujundamise pädevuste mudelis
kirjeldatud pädevuste hindamisvahend, anda selle abil ülevaade Eesti lõpuklasside õpilaste
karjääri kujundamise pädevuste tasemest ja kontrollida pädevuste arendamiseks loodud e-õppe metoodika efektiivsust.
Uuringu tulemusena valmis küsimustik, millel on kolm alaskaalat – eneseteadlikkus, info ja
võimaluste analüüs, planeerimine ja tegutsemine. Küsimustik katab karjääri kujundamise
pädevuste mudelis kirjeldatut suures osas väga hästi. Küsimustikus ei käsitleta õpioskuste
teemat, sest selle seos muude karjääripädevustega osutus nõrgaks ning on kaetud muude
õpioskusi hindavate meetodite poolt.
Õpilaste karjääripädevuste analüüsil selgus, et enamasti hindasid õpilased oma teadmisi ja
kokkupuudet karjääri kujundamise pädevustega seotud teemade puhul keskmiseks või
kõrgeks, ent leidub ka väga madalate või ebaühtlaste oskuste tasemega õpilasi, kes vajavad
kindlasti täiendavat tuge karjääriküpsuse saavutamiseks. Piiratud ressursside tingimustes
võib neile õpilastele soovitada ka e-kursustel osalemist, sest antud uuring kinnitas taoliste
sekkumiste positiivset mõju karjääri kujundamise oskuste arengule.
Küsimustiku kolme pädevuste grupi analüüsil ilmnes, et enamasti hindasid põhi- ja kutsekooli õpilased ennast gümnaasiumi õpilastega üsna sarnaselt. Suur hulk vastajaid (üle kõikide vastajate 59% eneseteadlikkus, 58% info ja võimaluste analüüs, 55% planeerimine ja tegusemine) kuulus keskmisesse teadmiste taseme gruppi, olles mõne teemaga tegelenud pigem põhjalikult ja teistega jälle pigem pinnapealselt. Üsna suur oli ka väga põhjalikult oma karjääri kujundamisega tegelevate õpilaste hulk – üle kõikide vastajate määratles oma oskusi ainult kõrgel tasemel olevaks 38% eneseteadlikkuse osas, 35% info ja võimaluste analüüsi osas ja 39 % planeerimise ja tegutsemise osas. Mõned üksikud vastajad polnud ühegi teemaga sisuliselt üldse tegelenud – vastavalt siis 2% eneseteadlikkuse teemaga, 4% info ja võimaluste analüüsiga ja 4% planeerimise ja tegusemisega. Kokkuvõtlikult võib nende tulemuste põhjal öelda, et suur osa õpilastest on karjääri kujundamise teemadega kokku puutunud ja neil on juba mõningane tuleviku kujundamiseks vajalik kogemuste pagas olemas. Kuna üle poolte vastajatest arvab, et neil on päris mitmete karjääri kujundamise oskuste kohta olemas teadmine sellest, kuidas midagi teha võiks, aga sellest hoolimata pole nad tegevust ennast veel proovinud, tuleks edaspidi uurida, mille taha on rakendamine jäänud. Selgitamist vajaks, kas tegemist on keerulise otsuse tegemata jätmisega (Verbruggen & Vos, 2019) või pigem rakendusvõimaluse puudusega, sest need kaks olukorda eeldavad karjääri kujundamisel erinevat sekkumist. Edasilükkamise puhul on täheldatud, et piisav informeeritus ja karjääriplaanide koostamine võimaldab edasiste tegevuste juurde liikuda (Gati & Levin, 2014), rakendusvõimaluse puudus viitab aga sellele, et keskkond võiks pakkuda rohkem võimalusi karjääri kujundamist puututavateks tegevusteks (näiteks mentorporgrammid, töövarjupäevad, praktikumid ja praktilised tööd, vaatlus- ja osaluspraktika jmt).
Tulemustest selgus ka, et väikesel osal vastajatest ei ole karjääri kujundamisest peaaegu mingeid teadmisi. Nende õpilaste hulk on väike, ent vajadus oskuste ja teadmiste taseme tõstmise järele suur, mis tähendab, et sellele rühmale sobiks väga hästi individuaalne karjäärinõustamine, mille efektiivsus on tõendatult kõige suurem (Whiston et al., 1998). Samas on ka gruppidele suunatud sekkumised sageli edukad ja seda juba üsna väikesemahuliste programmide puhul (Hirschi & Läge, 2008), mis kinnitab, et väheminformeeritud õpilaste kaasamine neile suunatud grupitegevustesse on suhteliselt kulukale individuaalnõustamisele täiesti vääriliseks alternatiiviks ja seega tasub kindlasti jätkata koolide karjääriõppe süsteemi arendamise ja parendamisega.
TUTVU UURINGU TULEMUSTEGA ja ENESEHINDAMISE KÜSIMUSTIKUGA:Karjääri-kujundamise-oskuste-küsimustiku-loomine
Uuringu läbviijad olid Triin Liin ja Lisette Laur (Tartu Ülikool).
