5 sammu ettevõtliku koolini Kiviõli kooli näitel

1. samm: Teooria ja praktika käsikäes

 Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu sõnul pakkus 2006. aastal Ida-Viru ettevõtluskeskuse poolt ellu kutsutud „Ettevõtliku kooli“ haridusprogramm

võimalust näidata õpilastele, et koolitarkus ei ole lihtsalt pähe tuubitav kogum fakte või midagi sellist, mis õpitakse kontrolltöö jaoks ehk ema-isa-õpetaja rõõmuks ära, vaid teadmised on reaalsete tegevuste ja otsuste taga. Ettevõtlikkuse ideega tutvudes paelus eelkõige teadmiste, oskuste ja tegevuste seotus, kus teooria õppimisele või käsikäes sellega järgnes praktiline tegevus. Üks esimesi projektõppe tegevusi  „Vana uues kuues” oli kooli vanale mööblile uue elu andmine, mille käigus arvutati pindade suurused, värvi kogused, koostati eelarve, joonistati kavandid ja koostöös viidi ka plaanid ellu.
„ Programm on minu meelest hetkel andnud koolile näo ja võimaluse eristuda, sellele lisandub järjest uusi aspekte ja tahke, millele esialgu ei osanudki vajalikku tähelepanu pöörata: lõiming ja õpiväljundite saavutamine projektõppe kaudu, koostöö teiste koolide ja kogukonnaga, võimalus laiemalt näha teiste kogemust – töövarjutamine ja vahetusprogrammid, moodne tehnoloogia õppimise teenistuses ja muu selline,“ selgitab Heidi Uustalu. „Oleme ettevõtlikkuse õppega sidunud õppetöö, mis muudab tunnid huvitavamaks nii õpilastele kui õpetajatele. Õpilastel ja eelkõige ka õpetajatel on paranenud koostööoskus, suurenenud meeskonnavaim. Iga järgmine projekt või tegevus on sisult ja planeerimiselt muutunud tugevamaks,

eesmärgipärasemaks.“

2. samm: Otsustamisjulgus + loomingulisus+vastutusvõime = ettevõtlikkus

Miks peetakse Kiviõli keskkoolis ettevõtlikkuse arendamist üldse oluliseks? Selle võtavad Kiviõli kooli direktor ja õpetajad Helena Kibestu, Tiina Kilumets ja Pilvi Kuurmann kokku järgnevalt:
•Elus hakkama saamiseks ei piisa ainult õpikuteadmistest, kõike eluks vajalikku ei ole võimalik nö ära õpetada, otsustamisjulgus tuleb otsustamise käigus ja loomingulisus loometöö kaudu. Neid oskusi ei ole võimalik saada õpikust selle kohta lugedes nii, et loeme läbi ja oleme loomingulised. Noorte ettevõtlikkus peaks aitama kasvada põlvkonnal, kes ei vaja ettehooldust, on uudishimulikud ja vastutustundlikud, oskavad võtta riske ja ei karda eksimist.

Läbi eksimuste õpitakse. Koolis on võimalus läbida elus toimuvat läbi minitegevuste ehk reaalsete eluliste tegevuste nagu raamatupoe mäng, kohvikumäng. Õpilasi kaasatakse õppetöö planeerimisse, eesmärkide seadmisse ning antakse palju valikuvabadust, mis ühtlasi kasvatab vastutustunnet. Õppurid on kaasatud projektõppe planeerimisse, läbiviimisse ning hindamisse. Õpilaste omad algatused on suured ülekoolilised üritused nagu Kuldvillak õpetajatele, KOFF, öökoss, teater Noa, kogukonnale mõeldud kohalik telekanal KRR, aktiivne õpilasesindus, õpilaste enda käivitatud kooliraadio jne. Lisaks on igal kooliaastal üks suurprojekt, millesse on kaasatud kogu koolipere, kus õppimine on huvi-, mitte vanusepõhine ning mis on suunatud ka kogukonnale. Näiteks on toimunud “Keskajapäev”, “Unistuste Kiviõli” “Kohvikute päev õunapuupargis“. Tänu ettevõtlikkusele arenevad julged noored inimesed, kes on tähelepanelikud enda ümber toimuva suhtes ning nähes probleeme, suudavad ise leida lahendusi ja oma (ning ka teiste) elu ja olu paremaks muuta.

3. samm: Kogu koolimaja kui kirev õpikeskkond

Ettevõtlikkuse koordinaatori sõnul on koolidirektori lemmiksõnad „lõiming“ ja „õppimise seotus eluga“.
Kiviõli koolis järgitakse õppurite ettevõtlikkuse arendamisel ühiselt mitmeid põhimõtteid:

● Koostöö õpetajate ja õpilaste vahel on partnerlus, mitte alluvussuhted. Õppimine ei tähenda seda, et õpetaja õpetab ja õpilane õpib – õpitakse koos.
● Probleem on väljakutse, mis annab võimaluse õppida ja õpetab valikute tegemist, vastutuse võtmist ja seda, et vigu ei karistata, vigadest tuleb õppida.
● Koolielu on kirev ja põnev – palju erinevaid võimalusi ja tegevusi, iga päev toimub kuskil midagi. Lõimitud õppimisest on saanud koolikultuuri igapäevane osa.
● Toetatakse nii õpetajate kui õpilaste algatusi, väärtustatakse eripära ja individuaalsust. Ka põhikooli loov- ja gümnaasiumi praktilised tööd  on võimalus panustada koolielu põnevamaks muutmisesse (malematš, jalgpall, seiklusmängud jne).
● Süsteemsus ja selle poole püüdlemine (iga õpilane saab erinevate ettevõtlike tegevuste kaudu eduelamuse).
● Moodne tehnoloogia toetab õppimist väljaspool klassiruumi (tahvelarvutid, nutitelefonid, sülearvutikonteiner, kiire internet).
● Kogu koolimajast on saanud õpikeskkond.

4. samm – ettevõtlusteadmiste abil „käsi valgeks“

Et ettevõtlikud noored saaksid soovi korral oma ideed nö idanema panna, pööratakse koolis tähelepanu ka ettevõtlusteadmiste andmisele. Koolis on Junior Achievement´i majandus- ja ettevõtlusõpeprogrammid kõikides kooliastmetes. Näiteks sellel õppeaastal tegid 11. klassi õpilased õpilasfirma TAIMNE, kus  müüsid koolis  täistaimetoitu.  Eelmisel õppeaastal toimus 9. klassi ajaloo ja  majandusõppe raames läbi viidud  muuseumiprojekt koostöös Vaivara

muuseumiga. Põhikooli õpilaste nn purgiprojektist (küpsisesegu purgis) on saanud kooli meene. Samas peab tunnistama, et õpilasfirmadel on veel arenguruumi.

      Ettevõtjaid kasutatakse partneritena õpetajale, partnerina, kes oma valdkonna spetsialistina on vahel pädevam kui õpetaja koolist. Ettevõtjad on käinud rääkimas oma kogemustest, tööst, viinud läbi töötubasid (näiteks sellel aastal karjääripäeval ja teadlaste öö festivali, aga ka igapäevase koolielu raames).

5. samm: Ettevõtlikkus avaldub tasapisi läbi avatuse, enesekindluse, tegutsemistahte

Õpetajate töö eripära on see, et muutusi nähakse reeglina väga pika aja pärast. „Võimalik, et 20 aasta pärast saame öelda, kas ja kui edukad oleme olnud. Samas näeme, et on kasvanud õpilaste soov ise midagi korda saata, ära teha. Nad on selleks võimelised ka minimaalse abiga või siis ka täiesti iseseisvalt. Suurepäraseks näiteks on värskelt käivitunud Kiviõli televisioon,  telekanal KRR, mis on täiel määral noorte enda algatus ja teostus,“ räägib Heidi Uustalu uhkusenoodiga hääles.
„Õpilased soovivad ise korraldada üritusi, tegevuste käigus on omandatud erinevaid kogemusi. Noored on muutunud avatumaks ja enesekindlamaks, ei karda alustada ettevõtmisi, pakuvad erinevaid lahendusi, julgevad oma arvamust avaldada. Aastate pärast võiksid nad olla aktiivsed ühiskonna liikmed, kes ei virise, vaid tegutsevad!“ võtab direktor kokku teema, miks ettevõtlikkuse arendamine juba koolis tänapäeval aina olulisemat rolli mängib.

Artikkel on ka ilmunud Huvitava Kooli blogis.