TalTechi lektor ja koolitaja Katrin Arvola: „Õpilased on tagasisides öelnud, et pädevuste käsitlemine teeb tunnid eluliseks ja huvitavaks“
TalTechi lektor ja ettevõtluspädevuste koolitaja Katrin Arvola jaoks on ettevõtluspädevuste arendamine elementaarne osa õppest, sest ta peab oluliseks anda koolist kaasa ka praktilised oskused ja julgus kooliteadmisi elus rakendada. Parima tagasiside oma töö mõjule on ta saanud õppijate enesehindamise ja tagasiside testidest, kust on selgunud, et kõige kiiremini arenevad semestri jooksul väärtust loova mõtlemise ja lahenduste leidmise oskused. Novembris toimuval Edu ja Tegu programmi koolitusel on kõigil õpetajatel võimalus õppida ettevõtluspädevuse arendamise võimalusi ja metoodikaid.
Kas ettevõtluspädevus on vajalik ainult neile, kes tahavad saada ettevõtjaks või kõigile inimestele?
Nii ettevõtlikud, kui on meie tänased noored, on ka homne Eesti riik. Seega on oluline, et lisaks erialateadmistele pakuksid kool ja ülikool keskkonda, mis soosib noortele tulevikuks olulist ettevõtlikku mõtteviisi ja universaalseid oskusi. Ettevõtlikud inimesed on ka tööandjate silmis oluliselt atraktiivsemad töötajad.
Kuidas on ettevõtluspädevuse teadvustamine muutnud Sinu enda tööd?
Mulle on ettevõtluspädevuse arendamine muutunud väga südamelähedaseks. Arendan õppetöös teadlikult üliõpilaste ettevõtluspädevust, kasutades selleks erinevaid aktiivseid harjutusi, videoid ja arutelusid. Olulisel kohal on ka enesehindamine, kus õpilane saab tagasisidet iseenda jaoks, et mis tasemel ta mingi konkreetse pädevuse puhul on ja kuidas ta saaks seda pädevust endas edaspidi arendada. Oleme selleks loonud enesehindamise juhendi.
Kuidas õppijate pädevused arenevad ehk kuidas näed oma töö mõju?
Oleme viinud läbi ettevõtluspädevuse enesehindamist semestri alguses ja lõpus ning püüdnud selle kaudu mõista, kuidas hinnang enda ettevõtluspädevusele 16 nädala jooksul muutub. Tulemused näitavad, et väärtust loova mõtlemise ja lahenduste leidmise osas on üliõpilaste hinnangutes kõige olulisem muutus. See võib olla seetõttu, et muutus teistes osades vajab rohkem aega, seetõttu on oluline integreerida ettevõtluspädevus mitte ainult ühte kursusesse, vaid tervesse õppekavva.
Ettevõtluspädevuse mudelit tuleb vaadata kui tervikut. Kuna enesejuhtimise osa võiks tinglikult pidada kõige aluseks, siis on just selles osas toodud alapädevused need, mille märkamine ja tähelepanu suunamine on alati põhjendatud.
Mida saab iga õpetaja teha oma tundides, et arendada ettevõtluspädevust?
Kõige olulisem on teadvustada õpilaste jaoks mingit pädevust ja selle tähtsust edaspidises elus. See ei võta kaua aega. Igast ainetunnist leiab harjutusi või tegevusi, mis lisaks aine omandamisele aitavad kaasa ka mõne ettevõtluspädevuse arendamisele. Igas ainetunnis saab arendada suhtlusoskust, koostööd, algatamist jne. Kunstitunnis ja muusikas tegeletakse loovusega nagunii, kuid käesoleva metoodika järgi tuleks õpilastele selgitada, kuidas loovus on ettevõtlikkusega seotud ja miks seda tasuks endas arendada. Matemaatikas või füüsikas tegeletakse probleemilahendusoskusega igapäevaselt, kuid ka siin on võimalik õpilastele selgitada, et see pädevus on seotud ettevõtlikkusega ja aitab neid edaspidises elus edukam olla. See vastab sageli ka küsimusele „Miks mul on vaja seda õppida“.
Õpilased on oma tagasisides toonud välja, et pädevuste käsitlemine teeb tunnid palju huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.
Kuidas senised koolitusel käinud õpetajad on suhtunud avastusse, et igas tunnis saab lihtsate meetoditega ettevõtluspädevust arendada?
Ettevõtluspädevuse mudeliga tutvumine ja selle lõimimine oma õppeainesse on õpetajale endale ka nauditav ja arendav. Mudelist saab palju uusi teadmisi valdkondade kohta, mida ka õpetaja ise saab oma elus rakendada.
Näitena tuleb meelde, kuidas ühel koolitusel avastas keemiaõpetaja, et isegi keemia tunnis katseid tehes saab neid näiteid siduda koostöö pädevusega. Nii tore oli selle õpetaja siirast rõõmu näha – tema oma erialaainega aitab kaasa õpilase ettevõtlikkuse arengule.
Mäletan ka enda siirast rõõmu, kui autonoomse motivatsiooni pädevuse endale selgeks tegemisega kaasnes äratundmine, miks on asju, milles alati ja rõõmsalt kaasa löön, sellest mingit otsest tasu saamata, isegi siis, kui muid tegemisi ja koormust on palju.
Kui õpetaja soovib õppida ettevõtluspädevusi oma tundides arendama, siis kas on koolitusi tulemas?
Novembris toimuvale koolitusele „Ettevõtluspädevuse lõimimine õppeainetesse“ on oodatud kõik aineõpetajad, huvijuhid, kooli juhtkonna liikmed. Koolitusel anname juhiseid ja arutleme võimaluste üle erialaainetes ettevõtluspädevuste arendamiseks – ka kooliülestes tegevustes, nt üritustel. Igaüks saab koolituselt ära minna teadmisega, kuidas just tema saab noorte ettevõtlikkuse arendamisele kaasa aidata ja seda oma tavapärase töö käigus.
