Ettevõtlusõppe mõju kutse- ja kõrghariduses
Ettevõtluspädevus vajab teadlikku arendamist
Uuring keskendus gümnaasiumi, kutse- ja kõrghariduse ettevõtlusõppele ja ettevõtlikkuse arendamisele läbi õppekava ning väljaspool seda. Üldhariduse põhikooli taseme kohta on ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkusprogrammide tulemuslikkuse hindamise uuring viidud läbi eraldi, kus seostati varasemalt vähem uuritud ettevõtlikkuse komponente ja nende arengut Eestis enamlevinud ettevõtlikkust ja ettevõtlust toetavate programmidega.
- Kuidas hinnata ettevõtlusõppe tulemuslikkust õppeprogrammide kaupa ?
Ettevõtlusõppe tulemuslikkuse hindamine kõrghariduses rakendatud programmide lõikes võimaldas eristada õppekavajärgsed ja vabaõppe programmid, kus keskmiste hinnangute muutused on alapäevustes märgata. Vabaõppe programmides osalejate muutused näitavad positiivset hoiakut ettevõtluse suhtes ja kõrgemat motivatsiooni juba õppe alustamisel, st nende enesehinnangud ettevõtluspädevuse alapädevustele olid enne õpet keskmiselt kõrgemad ja paljudes väidetes on ka muutus kõrgem võrreldes teiste programmidega, eriti ettevõtluskeskkonna mõistmise sh võrgustikele
ligipääsu ja algatusvõime osas. Tulemus näitab, et interdistsiplinaarse meeskonnatöö ja rahvusvahelise koostöö rakendamine toetab suhtlusoskuste arengut. Õppekavajärgses ettevõtlusõppes, sh kontrollgrupis on suuremat positiivset muutust märgata ärivõimaluste avastamisega seotud hoiakute osas, mis näitab tugevat fookust erialaõppele ja vähem teiste üldoskuste arendamist.
Positiivset muutust suhtlemisoskustes oli märgata ettevõtja karjäärivaliku suhtes positiivselt motiveeritud õppijate hulgas sarnaselt vabaõppe programmidega, kuigi paljude väidete osas esineb muutust negatiivses suunas. Viimast võib seletada õppijate teadlikkuse kasvuga ning seoses
sellega suhteliselt realistlikuma enesehinnanguga peale õpet. Koostööoskused olid kõikides
programmides õppijate poolt kõrgelt hinnatud, kuid õppe tulemusena toimus suhteliselt väike muutus. Suhteliselt madalamalt oli hinnatud algatusvõime, millele tuleks suuremat tähelepanu pöörata, eriti õppekavajärgses õppes.
2. Kuidas hinnata ettevõtlusõppe tulemuslikkust haridustasemete kaupa?
Ettevõtlusõppe tulemuslikkust õppekavajärgses ettevõtlusõppes saab välja tuua 2017-2018 küsitluse (valim N=548) tulemusel gümnaasiumi, kutse- ja kõrghariduse tasemel ettevõtluspädevuse mudelis toodud alapädevuste kaupa. Uuringu valimi keskmiste hinnangute alusel oli sekkumise
tulemusena gümnaasiumi ja kutsekooli õppijate hinnangutes märgata suuremat positiivset muutust sotsiaalsete olukordade lahendamise valdkonna alapädevustes ning kutsehariduses ka ärivõimaluste avastamises.
Kõrgkoolides oli õppijate hinnangutes näha suuremat muutust äriideede elluviimise valdkonna alapädevustes, loovuses ja algatusvõimes, mis näitab ettevõtlusõppe tugevat erialast fookust kõrghariduses. Keskmiste hinnangute alusel oli suhteliselt madalamalt hinnatud enesejuhtimise ja väärtustloova mõtlemise valdkonna alapädevusi, st alapädevusi, mis toetavad õppijate ettevõtlikkust. Üsna mitmetes alapädevustes toimus õppijate hinnangute alusel sekkumise tulemusena negatiivne muutus, mis võib viidata ka parema teadlikkuse kasvule ning täpsematele hinnangutele õppe lõpus. Seega viitavad keskmised tulemused sellele, et ettevõtlusõppes tuleks rohkem tähelepanu pöörata enesejuhtimise ja väärtustloova mõtlemise, aga ka teiste alapädevuste arendamisele. Kuid arvestades õppijate rühmade suurt heterogeensust, siis sekkumisest tulenevate muutuste hinnanguid tuleb vaadelda igas konkreetses koolis ja rühmas eraldi ja kujundada õpe vastavalt õppe alguses tehtud hinnangute analüüsi tulemustele. Analüüs näitas ka, et vastajad, kelle enesehinnangud oma teadmistele ja oskustele õppe jooksul langesid, olid suurema tõenäosusega need, kes olid neid enne õppe algust väga kõrgelt hinnanud. Seda võib pidada loogiliseks tulemuseks, et õppe jooksul lisandunud teadmised ja oskused võimaldasid neil enesehinnangut korrigeerida ja õppe lõpuks nad hindasid oma pädevusi realistilikumalt.
Täiendava ettevõtlusõppe mõju tulemusena võib välja tuua positiivse hoiaku kasvu (ligi kolmandiku võrra valimist) ettevõtluse suhtes julgustamaks õppijaid ettevõtlusega tegelema hakkamisel.
Siin tuleb rõhutada seda, et kokkuvõttes toodu näitab võimalikke keskmisi tulemusi ja trende uuringu valimite alusel, kuid haridustasemeti ja -liigiti on õppijate rühmad üsna heterogeensed (nt vanus, kogemused jm), mistõttu on oluline igal konkreetsel juhul hinnata sihtrühma taset alapädevustes õppe
alguses, mida võimaldab enesehindamise vahendi rakendamine. Sellele toetudes saab õpetaja või õppejõud täpsustada õppeprogrammi ning toetada õppijate poolt madalamaks hinnatud alapädevusi ja peale sekkumist analüüsida muutusi ka üksikute väidete tasemel.
Loe täpsemat kokkuvõtet Ettevõtlusõppe tulemuslikkuse uuringu kokkuvõte kutse- ja kõrghariduses 2016-2018
Loe täpsemat kokkuvõtet Ettevõtlikkusprogrammide mõju üldhariduses
Tutvu ka enesehindamise soovitustega siin
Kokkuvõtte autor: professor Urve Venesaar, TalTech
