Ettevõtlusprojektide läbiviimine kolledžites

Uuring “Ettevõtlusprojektide koostamine tuginedes õppeainete omavahelisele lõimumisele kolledžite näitel”

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised praktikad on kolledžites ettevõtlusprojektide läbiviimisel erinevates õppeainetes, kuidas on kaasatud partnereid ning kuidas arendada edasi ja rakendada õppemetoodikat nii, et sellel oleks väärtus ka kogukonnale ja regioonile. Vaatlesime ettevõtlusprojekte, kuna neid on võimalik lisaks ettevõtluse ainetele rakendada ka erialaainetes, samuti mitteformaalses õppes, ning nende kaudu saab teha ka mitmesugust koostööd ettevõtjatega. Käesoleva uurimuse raames defineeritakse ettevõtlusprojekte kui üliõpilastiimide algatatud ja/või läbiviidud, selge väärtusloomealase väljundiga projekte (nt äriidee ettevõttega alustamiseks, äriplaan, projekt või ettevõtja / kohaliku omavalitsuse (KOV) institutsiooni probleemi lahendamine).
Uurimisküsimused olid järgmised:
1. Milliseid ettevõtlusprojektide praktikaid rakendatakse praegu kolledžites?
2. Millised on põhilised probleemid ettevõtlusprojektide arendamisel erinevaid õppeaineid lõimides?
3. Millised koostööpraktikad ja -vormid on olnud kasutusel, võiksid olla kasutusel ning milline on või võiks olla partnerite (sh KOV, ettevõtjad) roll?

Nelja kolledži (Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) ettevõtlusprojektide juhtumiuuringu tulemusena selgus, et taolise õppetöö vormi kasutamine on tugeva kohaliku eripäraga sõltuvalt asukoharegioonist, õppekavadest, õppevormist, aga ka kolledži juhtimisel tehtud valikutest ettevõtluse õpetamise rõhuasetuste osas.

Haapsalu kolledžis on üldine üleminek ainult tsükliõppele ja orienteerutakse töö kõrvalt õppijaile, kellest paljudel on seos ettevõtlusega või huvi sellega tegelda loonud suhteliselt soodsad eeldused Ettevõtluse aluste aine õpetamise lõimimiseks õppekavadesse. Selle aine raames on saadud kogemusi kahe õppekava üliõpilastiimide ettevõtlusprojektide läbiviimisel sel tasemel, et jõuti toodete valmistamise ja disainilaadal müümiseni. On katsetatud mitme eriala üliõpilaste ühistiimide kasutamist ja õppejõudude koostöös samade äriideede lõimimist paralleelselt õpetatavate õppainete õppeprotsessi. Õppe toetamiseks, üliõpilastele interdistsiplinaarse kogemuse pakkumiseks ja ühiskonna vajaduste paremaks lõimimiseks õppetöösse on läbi viidud innovatsiooniüritust Ku:r. Ettevõtjate roll kolledžiga koostööd tehes on eelkõige seotud praktikatega, aga samas on ettevõtjad oodanud kolledži tudengitelt ka konkreetseid tootearenduslikke lahendusi. Taoliste „tellimuste” hankimisel on suur osa õppejõudude isiklikel sidemetel ning õppejõudude/juhtkonna hoiakutel. Otsene koostöö kohaliku omavalitsusega seoses ettevõtlusprojektidega puudub. Haapsalu kolledži juhtumist saavad eelkõige õppida avatud ülikooli vormis õpetavad ja tsükliõpet rakendavad õppeasutused, aga kindlasti on juhtum kasuks ka teistele õppeasutustele, kel on plaanis oma õppekavades interdistsiplinaarsust kasutada. Ettevõtlusprojektide koostamine tuginedes erinevate õppeainete omavahelisele lõimumisele kolledžite näitel

Tulenevalt Narva kolledži spetsialiseerumisest kakskeelsete üldharidus- ning keelekümblus-koolide õpetajate koolitamisele võib sealsed õppekavad jagada kaheks: haridusteaduse õppekavadeks ja muudeks õppekavadeks. Ettevõtlikkusõpe on kohustusliku ainena sisse viidud kõigisse õpetajate koolitamise õppekavadesse. Aines ei koostata praktilisi ettevõtlusprojekte, pigem keskendub see meetoditele, millega õpetaja ja noorsootöötaja saavad õpilaste ettevõtlikkust toetada ja arendada. Õpetajakoolituse õppekavadel on valikainetena olemas küll Ettevõtlusega alustamine ja Projektijuhtimine, aga enamasti üliõpilased neid aineid ei vali. Ettevõtluse alustamise aines teevad tudengid praktilisi grupitöid, aga ei tegele konkreetsete ärimudelite koostamisega. Kuna ettevõtlus pole õpetajakoolituses esmatähtis, puudub nendel õppekavadel tihedam koostöö ettevõtjate ja kohaliku omavalitsusega. Siinkohal oleks kindlasti võimalik paremini lõimida ettevõtluse aineid ja koostööd kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega – üliõpilane võiks saada koostöö kogemuse, sest pärast kõrghariduse omandamist suundub ta kooli õpilasi õpetama ja kannab edasi hoiakuid koostöö ja ettevõtlikkuse suhtes. Muudel õppekavadel on ettevõtluspädevuse arendamisel suurem roll, eeskätt õppeotstarbel projekti koostamise ja elluviimise kaudu, aga see ei toimu alati meeskonnatööna. Kokkuvõttes on Narva kolledžis küll häid näiteid ettevõtlusprojektide kasutamisest (MTÜ Bolero Balletistuudio loomine, ettevõtluslabori E-LAB pilootprojekt, programmi Loov Eesti häkaton), kuid seni on üliõpilaste ettevõtlusprojektid õppetöös vähem rakendust leidnud. Arendamist vajaks sidusus, näiteks sotsiaalse ettevõtluse kogukonna arendamise kaudu. Narva kolledži juhtumist tasuks õppida Ida-Virumaa ettevõtlusõppe arendajatel, aga ka õpetajakoolitusega tegelejatel.

Pärnu kolledž on arendatud ettevõtluse edendamise suunitlusega. Õppekavade arendamisel on aga võetud seisukoht, et peamine ülesanne on koolitada juba tegutsevatele ettevõtetele vajalikke spetsialiste ja juhte. Alustavale ettevõtjale vajalike spetsiifiliste teadmiste ja oskuste õpetamine on tagaplaanil, sest eeldatavasti kasvab spetsialist ettevõtjaks huvipõhiselt, valides ettevõtjat huvitavaid valik- ja vabaaineid. Seetõttu õpetatakse Ettevõtluse aluste õppeainet sissejuhatavana rakenduskõrghariduse esimesel kursusel küll kohustuslikult, kuid üsna elementaarsel tasemel. Ettevõtlusprojektide meetodi rakendamine rakenduskõrghariduse õppekavades toimub valikainetes Ideelabor ja Tudengifirma, aga üliõpilaste huvi nende vastu on leige. Üliõpilaste vaba osaluse tingimustes ei ole võimalik lõimida nende ainete efektiivsuse tõstmiseks muid õppeaineid. Kõikidel koolidel tasuks mõelda, kui suur peaks olema kriitiline hulk üliõpilasi, et tagada projektide ja kursuste efektiivne läbiviimine, tänapäeval ei piisa enam kriteeriumist, et ettevõtlusõpe on kättesaadav. Üliõpilasprojektide hea praktika näiteks on teenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava Praktika aine, mille õpe toimub sama koosseisuga rühmades ühe ja sama ettevõtte või asutuse juures ning lõpeb uue teenuse disainimisega. Ettevõtlusprojektide seos kohalike ettevõtjate praktiliste probleemide lahendamisega (v.a turismi- ja hotelliettevõtlus) on suhteliselt nõrk. Pärnu Linnavalitsusel on kolledžiga tihedad suhted. Võetakse vastu praktikante ja pakutakse teemasid uurimistööks, kuid ettevõtlusprojektide läbiviimine on omavalitsuselt läinud üle Tartu Ülikoolile.

Viljandi Kultuuriakadeemias on kõik õppekavad ettevõtlusõppega hõlmatud. Üldainete alusmoodulis on kõigile kohustuslik Loovettevõtja baaskursus ja Ettevõtja baaskursuse praktika. Lisaks on mõnel erialal välja arendatud ka spetsiaalsed ettevõtluse moodulid. Viljandis moodustatakse kevadsemestril läbiviidava Ideeturu käigus üliõpilastiimid, mis jätkavad järgmisel sügissemestril ettevõtlusõppes. Iga osakond saadab Ideeturule oma õppejõud, kes toetavad üliõpilasi erialaste ideede arendamisel. Kultuuriakadeemias on püütud ettevõtlusõpe sobivalt õppekavadesse paigutada ja läbi viia õppejõudude täienduskoolitust, mis soodustab ainete lõimimist ning õppejõudude koostööd, kuid ka siin on kindlasti veel arenguruumi. Viljandis on pühendunud ettevõtjaid, kes on nõus panustama haridusse, ning on seeläbi kaasatud ka ettevõtlusõppesse. Viljandi kultuuriakadeemia, Viljandi gümnaasium ja ettevõtjad on koostöös loonud MTÜ Start-up Viljandi ettevõtlusõppe ökosüsteemiks kõigile haridustasemetele.

Kokkuvõte

Kolledžites on esindatud erinevad õppevormid ja õppurite sihtrühmad, seetõttu on võimalik laiendada käesoleva uuringu tulemusi ka teistele õppeasutustele.
Uuritud praktikate põhjal teeme konkreetsed ettepanekud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tegevussuundadele, ning mõned üldised järeldused, mille arvestamine edendaks ja tõhustaks üliõpilaste ettevõtlusprojektide kasutamist eri haridustasemete õppeprotsessis. Uuringu tulemused näitas, et kõigis kolledžites kasutatakse ettevõtlusprojekte ja mida rohkem tehakse koostööd erinevate osapooltega (kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtjad), seda paremad on ka tulemused. Ettevõtlusprojekte kasutatakse nii ettevõtlusõppes, aga ka laiemalt lõimituna erialaainetesse. Selline praktika vääriks märksa rohkem kasutamist. Mõnedel juhtudel on ettevõtlusprojektid kasutusel ka teadmistemahukate probleemide lahendamiseks. Ka seda rakendust, samuti vastavat metoodikat tuleks märksa enam arendada. Uuritud praktikate põhjal on välja toodud üldised järeldused, mille arvestamine edendaks ja tõhustaks ettevõtlusprojektide kasutamist (rakendus)kõrgkoolide, aga ka kutsehariduskeskuste õppetöös.

Üldisemad soovitused kolledžitele, rakenduskõrgkoolidele ja kutsekoolidele on järgmised:

1. Ettevõtlusideede tekitamiseks ja kogumiseks ‒ neid saab edasi arendada üliõpilastiimide ettevõtlusprojektides ‒ on osutunud sobivaks vahendiks lühiajaliste ideelaborite korraldamine. Seda on tehtud kas õppekava raames valik- või vabaainena või siis õppekavaväliselt. Väga kasulik on ideelaborite läbiviimisel kasutada mentoritena erialaõppejõude.

2. Ideelaborite ja hilisemate ettevõtlusprojektide üliõpilastiimide koosseisu kujundamisel ja koosseisu muutuste võimaldamisel on soovitav paindlikkus. Ideede genereerimisel on mitme õppekava esindajate osalemine samas meeskonnas olulisem kui ettevõtlusprojekti hilisemal edasiarendamisel, sest nii on ideede kujundamise algetapil võimalus arvestada mitmekesisemaid vaatekohti. Ettevõtlusprojektis, kus ideed arendatakse edasi äriplaani ja prototüüpide loomise suunas, on aga esmatähtis kõigi osalejate huvi püsimine. Eri õppekavade esindajate normatiivse esindatuse jäik rakendamine ei pruugi anda head tulemust kummalgi juhul.

3. Meeskondlike ettevõtlusprojektide rakendamine on tulemuslikum, kui seal osalevad sarnase ettevalmistustasemega ja teatud vajalikud eeldusained läbinud üliõpilased. Seega on seda õppevormi mõistlikum kasutada stuudiumi teisel/kolmandal õppeaastal. Sel juhul on ka võimalik ettevõtlusprojektiga paralleelselt õpetatavaid õppeaineid sellega paremini lõimida.

4. Üliõpilaste jaoks on eelkõige atraktiivsed sellised ettevõtlusprojektid, kus nad saavad realiseerida kas oma äriideid, luua ja viia turule oma toote prototüüpe või siis aidata kaasa tegelike ettevõte probleemide lahendamisele. Seetõttu on otstarbekas eraldi pöörata tähelepanu neile projektidele praktiliste väljundvõimaluste loomisele. Eriti on kolledžitel soovitav üles näidata algatuslikkust kolmikheeliksi kõrgkool-ettevõtlus-omavalitsus üliõpilaste ettevõtlushuvi toetava toimimise tegelikule käivitamisele, sest just kolledžid on selle koostöö toimimisest enim huvitatud.

5. Õppeasutuste juhtkonnad peaksid väärtustama oma töötajaskonna koostööd ettevõtetega ning julgustama ja toetama neid mitmesuguste ettevõtlusprojektide juhendamisel. Selleks tuleb luua avatud keskkond, toetada ja väärtustada tiimide juhendamist ning lisada need tegevused koormusarvestusse. Tuleviku tegevusena tasuks kaaluda õppeasutuste õppekavade nõustamist, mis aitaks paremini lõimida ettevõtlusõpet ja tekitada sünergiat õppeainete vahel ning arendada koostööd partneritega.

 

Tutvu uuringuga siin Raport: Ettevõtlusprojektide koostamine tuginedes õppeainete omavahelisele lõimumisele kolledžite näitel 

Uuringu viisid läbi Margit Partei (TÜ), Aado Keskpaik (TLÜ), Mervi Raudsaar (TÜ), Elina Kallas (TÜ), Kadri Paes (TÜ)