Konverentsi esinejad

Konverentsi esinejad 4. ja 5. novembril

Julge unistada, julge unistused täide viia! Kas ja kuidas saab õpetaja läbi ettevõtlikkuse olla haridussüsteemi disainer? Kuuleme Iisraeli kogemust, kuidas igaüks haridussüsteemis võib muuta enda reaalsust ning millega tegelevad sealsed koolid noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Ettevõtliku hariduse inkubaatori MTÜ Mifras esindajad Iisraelist Dr Bat Chen Weinhebber ja Lilac Wassermann. Ettekanne on inglise keeles.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Ettevõtlusõpe Euroopas. Millised on hariduse suunad, head praktikad välismaalt? Minna Melleri, EE-HUB direktor

Uued töötamise mudelid ja tulevikutöö oskused. Mida tööandja ootab ja millised pädevused on vajalikud tulevikus hakkamasaamiseks? Ott Pärna, PhD, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna külalisprofessor, rahvusvahelise spordivabatahtlike liikumise SCULT ja ajutrusti ESTCORP eestvedaja (majandusekspert, ettevõtja ja spordiaktivist), Kutsekoja OSKA trendiraporti “Töö ja oskused 2025” autor.

Mida on koolidel ettevõtetelt õppida? Heateo Haridusfondi ja Tallinna Haridusameti käivitatud Haridusjuhtide Praktikaprogrammis suundusid 5 koolijuhti 2020. aasta veebruaris kolmeks kuuks praktikale edukatesse ettevõtetesse, et õppida nende juhtimiskogemusest ja rakendada saadud teadmisi oma koolis. Mida kokku viis kuud kestnud praktika õpetanud on? Mari-Liis Sults, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, Alvar Lumberg, Grünfin tehnoloogiajuht, endine Transferwise arendusjuht

Kuidas õpetada noori nii, et ei oleks tahtmistki neid kiruda? Kahekõnes otsivad vilistlane ja koolijuht vastust küsimusele, mida need noored siis õieti tahavad ja vajavad ning kus on noorte vajaduste ja soovide ning kooli võimaluste ühisosa. Milline „tööriistakast“ Võru Gümnaasiumist kaasa antakse, et vilistlased oleksid igas asutuses oodatud töötajad? Dialoogis osaleval kooli vilistlasel on juba mõningane elukogemus ja seega nii mõndagi öelda. Karmo Kurvits, Võru Gümnaasiumi direktor, majandusõpetaja, õpilasfirmade juhendaja (juhendanud ligi 100 õpilasfirmat), Kristiina Kõrbe – Võru Gümnaasiumi vilistlane, õpilasfirma Cheeset liige (Eesti parima õpilasfirma finaalvõistlusel 2016. a kolmas koht)

Pärnu linn kui õpikeskkond. Virve Laube, Pärnu Linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist

Kuidas distantsõppel regiooniti koostööd teha? Kuidas õppimine ületab regioonide piire ja koolivälised organisatsioonid siin aidata saavad? Reelika Lepik (Järvamaa Arenduskeskus SA), Anu Oja (Lääne-Viru Arenduskeskus SA), Viivika Vilja (Pärnumaa Arenduskeskus SA)

Mis saab ettevõttest siis, kui töötajad kooli õpetama lähevad? Rakke kooli õpilastel on juba aastaid võimalus osa saada Nordkalk AS töötajate antavatest tundidest – nii ettevõtlusõppest, karjääriõppest, keemiast kui teiśtest ainetest. Miks on ühe ettevõtte töötajatel huvi ja tahtmist koolis õpetada ja kuidas oma töö tehtud saab? On see tüütu kohustus või väärt võimalus? Mida noortega tunnis pihta hakata ja kuidas neid õpetada ning kes sellest koostööst kõige enam võidab? Svetlana Moks, Nordkalk Korporatsiooni Kirde-Euroopa personalidirektor

Kuidas õpetaja ja õpilase aega kokku hoida ehk aineid lõimides õpilastele uusi oskusi anda? Juba 6 õppeaastat on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpetatud KESA kursust ehk karjääri-, majandus- ja ettevõtluse-, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö aluseid. Lõimitud aine sai alguse sellest, et õpilased tahtsid mõlemat valikainet ning seetõttu tuli õpetajatel mõte, et kuna nad käsitlevad tundides samu teemasid erineva nurga alt, siis oleks otstarbekas need lõimida. Õppe märksõnad on ainetevaheline integratsioon, spetsialistide kaasamine, koostöö erinevate organisatsioonidega, praktilised tegevused, koostöö õpetajate vahel. Õpilased on rahul, õpetajad õnnelikud. Kertu Liebert, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi KESA aine õpetaja.

Kuidas kutsekool, gümnaasium, kõrgkool ja ettevõtjad ühte paati saada? Viljandi Kutseõppekeskus, Viljandi Kultuuriakadeemia, kohalik gümnaasium ja ettevõtjad on seljad kokku pannud, et ühiselt oma õpilastele praktilisi ja elulisi oskusi pakkuda. Mis toimub ja mida võidavad sellest õpilased? Millist tulu saavad osapooled sellest koostööst ja kes keda rohkem aitab? Karmen Selter, Viljandi Kutseõppekeskuse arendusjuht.

Noored kui ettevõtlikkuse eestvedajad ning tuleviku kujundajad. Kuidas noortekeskus ja kool saavad jõud ühendada ja kasulikku koostööd teha? Eerik Hannus, Pärnu noorte- ja innovatsioonikeskuse juht.

Mõtestatud ettevõtlusõpe ja motivatsioon. Grete Arro, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog. Kui õpilased ei tule õpilasfirmat tegema või neil ei tule toote või teenuse ideid, siis kuidas see võiks olla seotud motivatsiooniga? Kust motivatsioon üldse tuleb? Ja miks on pealkirjas sõna “mõtestatud” – kuidas see veel asjasse puutub? Kas peaks esmalt küsima, kas ettevõtlus tänases vormis on üldse noorte jaoks väärtuslik ja äkki on hoopis põhjust enne õpetama hakkamist noori teraselt kuulata? Kuidas saavutada olukord, et õppija – iseenda arengu huvides – teeks järjekindlalt talle osaliselt ebahuvitavaid ja keerulisi asju – nii algataks kui viiks lõpule? Olgu tegemist õpilasfirma, kogukonnaprojekti või muu praktilise tegevusega koolis – õppija motivatsioon puudutab kõiki, kes millegipärast usuvad praktilise õppe mõjusse, kuid ei näe õppijate vaimustust.