Täienduskoolituste hea tava

Ettevõtlusõppe programmi täienduskoolituste hea tava eesmärk on toetada kvaliteetseid ettevõtlusõppe raamistiku põhiseid täienduskoolitusi. Täienduskoolituste hea tava põhimõtteid rakendatakse programmi kõikide täienduskoolituste ettevalmistamisel ja elluviimisel ning hindamisel.

 

1. Ettevõtlusõppe täienduskoolituse üldpõhimõtted

1.1  Ettevõtlusõppe täienduskoolituste (edaspidi: koolituste) kavandamisel ja läbiviimisel on aluseks ettevõtluspädevuste mudel, mis kirjeldab tuum- ja alapädevusi ning annab selged juhised nende toetamiseks ja arendamiseks vastaval haridustasemel. Mudelis on määratletud viis ettevõtluse tuumpädevust: 1) motivatsioon ja uskumused, 2) mõtlemisoskused, 3) sotsiaalsed oskused, 4) mõtestatud teadmised keskkonnast ja nende rakendamisoskused ning 5) eetilisus ja väärtuspõhisus.

1.2  Koolitused toetavad ettevõtluspädevuse süsteemset arendamist õppetöös. Ettevõtluspädevuste mudelis on pädevused kirjeldatud haridustasemete kaupa. Üldhariduses on fookuses ettevõtlikkuse arendamine, kõrg- ja kutsehariduses ettevõtlusprotsess. Mudelis esitatud tuum- ja alapädevuste kirjeldused aitavad õpetajal ja õppejõul mõista, kuidas saab neid pädevusi lõimida aineõppesse.

1.3  Koolitustel kasutatav ja levitatav ettevõtlusõppe metoodika aitab õpetajal ja õppejõul teha mõtestatud pedagoogilisi valikuid ettevõtlusteemaliste alapädevuste arendamiseks. Vajalikud meetodid ja õpivara tuleb valida lähtuvalt sihtrühmast ja õppekava teemadest.

1.4  Täienduskoolitused lähtuvad eetilisuse ja väärtuspõhisuse üldisest heast tavast ja väärtustest: avatus, paindlikkus, koostöö, õppimisele orienteeritus, ettevõtlikkus, praktilise kogemuse põhisus, uuenduslikkus, vastutustunne.

 

2. Koolitaja pädevus ettevõtlusõppe täienduskoolituseks

2.1  Õppetöös on tähtis koolitaja ja õppija koostöö. Õppeprotsessi keskmes on õppija, kuid ka ettevõtlusõppe koolitaja pole pelgalt teadmiste edastaja. Ta juhendab ja toetab õppija arengut, osaledes õppeprotsessis ka ise õppijana.

2.2  Täienduskoolitust läbiviival koolitajal on olemas vajaminevad pedagoogilised ja andragoogilised ja/või ettevõtlusalased pädevused (nt pedagoogiline, andragoogiline või ettevõtlusalane vm kõrgharidus, kogemus täiskasvanute koolitajana või täiskasvanute koolitaja kutsetunnistus vms). Soovitatav on, et koolitaja tunneks ettevõtlusõppe õpiteooriaid (seda ei nõuta külaliskoolitajailt ega ettevõtjailt, kes koolituste raames tutvustavad konkreetseid juhtumeid või näited oma ettevõtluskogemusele tuginedes).

2.3  Koolitaja peab tundma ettevõtlusõppeks sobivaid õppemeetodeid ning oskama neid koolitusel rakendada. Õpitu teadvustamiseks ja kinnistamiseks ning õppija professionaalse arengu toetamiseks on tähtis kasutada refleksiooni.

2.4  Koolitaja kaasab soovitatavalt koolitusele ettevõtja, kes illustreerib koolitusel käsitletavaid teemasid praktiliste näidetega.

2.5  Koolitajal on kõrged akadeemilised ja eetilised standardid, ettevõtlik hoiak (avatus, paindlikkus, kirg oma tööd hästi teha, vastutustunne, koostöövalmidus) ning valmidus pakkuda uuenduslikke lahendusi.

2.6  Koolitaja annab õppija arengut toetavat tagasisidet ning kasutab kujundava hindamise põhimõtteid.

 

3. Täienduskoolitusprogrammi väljatöötamise ja elluviimise alused

3.1  Koolitusel on selge eesmärk ja õpiväljundid, mis toetavad õppijate motivatsiooni, arengut ja nende endi püstitatud eesmärkide saavutamist. Õppeprotsess kavandatakse eesmärkidest ja õpiväljunditest lähtuvalt tervikuna, valides sobivad õppe- ja hindamismeetodid.

3.2  Koolitused valmistatakse ette ja viiakse ellu vastavalt ettevõtlusõppe raamdokumendi põhimõtetele.

3.3  Koolitustel kasutatakse eneserefleksiooni ja õppimise analüüsi, aidates õppijal mõista oma arenguvajadusi ja rolli õppes ning õpilasel ja üliõpilasel ettevõtlusõppeks vajalikke toetusmehhanisme.

3.4  Koolitusel arendatakse õppija uurimispädevusi. Uurimispädevused aitavad neil märgata tõhusamalt õppija vajadusi ja suunata nendele vajadustele vastavalt õppeprotsessi nii, et õppija saaks parima õpikogemuse.

3.5  Koolitustel ja nende ettevalmistamisel tehakse mitmel tasandil koostööd.

I tasand: koolitus töötatakse välja ja viiakse ellu koolitajate (sh kõrgkoolide), koolitatavate, ettevõtjate jt partnerite koostöös. Koostöö eesmärk on anda osalejatele võimalus vahetada kontakte, jagada kogemusi ja teadmisi, toetada üksteise arengut ning kaasata uusi ettevõtlikke kolleege.

II tasand: täienduskoolitustel osalema on oodatud õpetajad, ettevõtjad ja teised õppetöös osalevad spetsialistid, kus kõik osapooled saavad üksteiselt õppida. Sellise koos õppimise käigus avastatakse ja tutvustatakse üksteisele mitmesuguseid kooli, õpetajate, kogukonna ja ettevõtjate koostöövorme. See omakorda toetab uute ja innovaatiliste koostöövormide teket ning loob võimalusi päriselu probleemide ja situatsioonide lõimimiseks õppetöösse.

III tasand: edasistes ettevõtlusõppega seotud ettevõtmistes osalemine (nt mentorina, koolitajana, lektorina vms).

3.6  Iga koolituse lõpus küsitakse osalejatelt tagasisidet nii kasutatud meetodite, materjalide kui ka nende mõjususe kohta. Tagasisidest tehakse kokkuvõtteid ja nende tulemusi arvestatakse koolituste edasisel korraldamisel ja arendamisel.

3.7  Täiendusõppe materjalid tehakse õppijatele kättesaadavaks ja tagatakse neile ligipääs.

3.8  Koolitajad arendavad uusi ja innovaatilisi täiendusõppe õppekavu ja –meetodeid ettevõtlusõppe programmi tegevussuundade töötulemuste põhjal (nt ettevõtlusõppe metoodika suund toetab koolitajaid metoodika alal, ettevõtlusuuringute suund tutvustab ettevõtlusõppe õpiteooriaid ja nende rakendamist ning ettevõtluskeskkonda jne).